Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mare Merimaa ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. mai 2008. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-27931
Tsiviilasi
Valeri Alba hagi AS Saku Tehno vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks TLS § 86 p 4 alusel, töölepingu lõpetatuks tunnistamiseks TLS § 86 p 3 alusel, hüvitise 25 716 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. oktoobri 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Saku Tehno apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. aprill 2008.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant AS Saku Tehno (registrikood 100436697, asukoht Üksnurme tee 8, Saku vald, Harjumaa); seaduslik esindaja Rein Kontus; Vastustaja Valeri Alba (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx x, xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Allan Ratso
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Harjumaa ja Tallinna Töövaidluskomisjoni otsusega 28.08.2006.a tunnistas töövaidluskomisjon Valeri Alba töölepingu lõpetamise AS Saku Tehno poolt TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks, luges töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel alates 01.06.2006.a. ning mõistis AS-lt Saku Tehno välja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise nelja kuu keskmise palga ulatuses summas 25 716 krooni ning jättis rahuldamata Valeri Alba avalduse AS Saku Tehno vastu töölepingu koondamise tõttu lõppenuks tunnistamiseks. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud AS Saku Tehno ja esitas 04.10.2006.a kohtule taotluse töövaidluse uuesti läbivaatamiseks. Valeri Alba asus AS-i Saku Tehno tööle 01.07.1998.a töökoja juhataja-varustaja ametikohale. 01.09.1998.a viidi Valeri Alba üle tegevdirektori-töökoja juhataja ametikohale. Tööleping lõpetati Valeri Albaga 01.06.2006.a. TLS § 86 p 4 alusel. Kostja ei viinud läbi ei hageja tervise ega tööoskuse kontrolli, vaid AS Saku Tehno nõukogu otsusega 04.05.2006.a. otsustati likvideerida tegevdirektori ametikoht äriühingus, mille tulemusena 29.05.2006.a. juhatuse otsusega nimetatud ametikoht likvideeritigi. Eeltoodust tulenevalt oleks kostja pidanud lõpetama hagejaga töölepingu TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Valeri Alba palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks, tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 86 p 3 alusel ning mõista tööandjalt välja tasu töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest kahe kuupalga suuruses summas 12 958 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis TLS § 90 p 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 12 058 krooni, seega kokku 25 716 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oli seisukohal, et töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel oli seaduslik. Tööandjal on õigus hinnata töötaja kutseoskuse vastavust ametikohale või tehtavale tööle. Hageja ei vastanud tehtavale tööle: tööandja esindajana sõlmides töölepingu, tekitas õigusliku segaduse; hagejal puudus tehniline kõrgharidus; tema kvalifikatsioon ja oskused ei vastanud enam tänapäeval AS-is Saku Tehno tehtavale tööle; kasutas vääralt distsiplinaarvõimu ning oli ebakompetentne ega osanud esitada oma nägemust aktsiaseltsi juhtimise ja juhtivtöötajate tööülesannete osas. Tegevdirektori ametikoha otsustas AS Saku Tehno likvideerida samal päeval kui lõpetati tööleping hagejaga, kuna nimetatud töökohta ei olnud äriühingu nõukogu moodustanudki. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas 02.10.2007 otsusega hagi osaliselt ja jättis hageja menetluskuud 80% osas kostja kanda. Vaidlus puudub selle üle, et Valeri Alba asus tööle 01.07.1998.a AS-i Saku Tehno töökoja juhataja-varustaja ametikohale. Alates 01.09.1998.a. viidi Valeri Alba üle tegevdirektoritöökoja juhataja ametikohale, keskmise palga suuruseks enne töölepingu lõpetamist oli 6 429 krooni.
Kuigi tööandja on töölepingu lõpetamise teates TLS § 87 lg 11 tulenevalt viidanud väidetavatele töötaja vajalike tööoskuste puudumisele ja tööga mittetoimetulekule, on tööandja ka töölepingu lõpetamise teates töötajale teatanud, et lõpetab töölepingu temaga seoses nõukogu otsusega likvideerida tegevdirektori ametikoht. Kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine ITLS § 28 lg 1 alusel tunnistati ebaseaduslikuks, kuna tööleping lõpetati ametikoha likvideerimisega, mitte tööga mittetoimetuleku tõttu. Hagejal puudub seadusest tulenev õigus nõuda, et tööandja lõpetaks temaga lepingu TLS § 86 p 3 alusel koondamisega. Millisel seaduses sätestatud alusel tööandja töötajaga töölepingu lõpetab, on tööandja otsustada ja töövaidlust lahendav organ peab sellega mittenõustunud töötaja nõudmisel kontrollima kas töölepingu lõpetamine oli seaduslik või mitte. Tulenevalt asjaolust, et Valeri Alba kaotas töö seoses tegevdirektori ametikoha likvideerimisega ja tööandja maksis Valeri Albale välja töölepingu lõpetamisel hüvituse 20 tööpäeva eest, mille võrra ta teatas hagejale vähem ette töölepingu lõpetamisest ning hüvituse 1 kuu keskmise palga ulatuses ning juhindudes TLS § 117 lg 2 ja ITLS § 30 lg 2 määrati Valeri Albale töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitus nelja kuu keskmise palga suuruses, mis väljaarvutatuna hageja keskmisest palgast on kokku 25 716 krooni. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 02.10.2007.a otsuse. Kuna apellandi seaduslik esindaja juhatuse liige Rein Kontus oli haige, ei saanud ta kostja esindajana esitada vastavalt TsMS § 329 lg 2 oma põhiväiteid ja taotlusi, samuti ilmuda kohtuistungile ja osa võtta vaidlusaluste asjaolude ja suhete arutelust. Apellant leiab, et kohus on vääralt sidunud töölepingu lõpetamise tegevdirektori ametikoha likvideerimise asjaoluga, rikkudes TsMS § 436 lg 4. Samuti ei ole hageja ise kaevanud töölepingu lõpetamise põhjenduste üle, seega on ta selle omaks võtnud. Maakohus ei ole tuvastanud, et Valeri Alba oleks viidud üle tegevdirektori-töökoja juhataja ametikohale, kuid asja lahendamisel on kohus lähtunud sellest. Kuna hageja moodustas ise endale koosseisuvälise ametikoha, siis edaspidiste õiguslike segaduste välistamiseks kuulus nõukogu nõudmisel tegevdirektori koht likvideerimisele, mitte koondamisele. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud hageja esindaja ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
Vastuseks kaebuse väidetele apellandi seadusliku esindaja puudumise kohta kohtuistungilt märgib kolleegium, et kaebuse lisana esitatud töövõimetuslehest ei nähtu, et kostja esindaja viibis seisundis, mis ei võimaldanud tal kohtule kirjalikult teatada kohtuistungile mitteilmumisest, samuti ei nähtu kaebusest seaduslikke takistusi, mis takistasid teistel kostja juhatuse liikmetel kohtuistungile ilmumast või nende ilmumist takistavatest asjaoludest ning Rein Kontuse haigusest kohtule teatamast. Kaebuses pole viidatud ühelegi tõendile, mida kaebuse esitaja soovinuks kohtuistungil lisaks hagiavaldusele vastusele veel esitada, kuid mis istungile ilmumata jätmise tõttu jäi esitamata. Apellant ei viita ühelegi asjaolule, mille kohus on jätnud välja selgitamata. Kohtul on seadusest tulenev alus (TsMS § 414 lg 1) poole puudumisel kohtuistungilt lahendada asja sisuliselt, kui puuduvad TsMS § 414 lg 2 loetletud asja lahendamist takistavad asjaolud. Neid puudusi maakohus ei tuvastanud. Kostja seaduslik esindaja oli teadlik apellatsioonikohtu istungi toimumise ajast, kuid istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest (TsMS § 422 lg 1) kohtuistungilt puudumiseks. Apellandi seisukohaga, et kohus on vääralt sidunud töölepingu lõpetamise tegevdirektori ametikoha likvideerimise asjaoluga, rikkudes sellega menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 4), kolleegium ei nõustu. Maakohus tuvastas õigesti, et TLS § 87 lg 11 kohaselt pidi tööandja põhjendama töölepingu lõpetamise kirjalikus teatises töölepingu lõpetamise vajadust, kuid selles on ebaõige, tulenevalt kostja juhatuse protokollist nr 76 (tl 42), vaid töölepingu lõpetamise säte. Kostja on töötajale teatanud, et nõukogu otsuse täitmiseks lõpetatakse tööleping töötajaga seoses tegevdirektori ametikoha likvideerimisega 01.06.2006.a. Maakohus tuvastas õigesti, et tööleping hagejaga lõpetati tegelikult seoses ametikoha likvideerimisega, mistõttu kostja poolt töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel tuleb ITLS § 28 lg 1 alusel tunnistada ebaseaduslikuks. Kaebuse väide tegevdirektori ametikoha loomisest ja hageja üleviimisest tegevdirektoritöökoja juhataja ametikohale kohtu poolt tuvastamata jätmise kohta ei ole õige ega tulene asjas kogutud tõenditest. Kohtule esitatud töölepingu p 8 kohaselt (tl 9-11) on Valeri Alba alates 01.09.1998.a üle viidud tegevdirektor-töökoja juhataja ametikohale ja kostja juhatuse poolt kinnitatud tegevdirektori tööjuhendi (tl 43) täitjaks on määratud Valeri Alba. Seega on kohus tegevdirektori ametikoha olemasolu ja hageja üleviimise sellele ametikohale tuvastanud. Et kohus tunnistas hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja hageja enda tööle ennistamist ei soovinud, mõistis kohus õigesti, tulenevalt TLS § 117 lg 2 ja ITLS § 30 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja hüvituse nelja kuu keskmise palga ulatuses, mida apellatsioonkaebuses vaidlustatud ei ole. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg 1 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda.
Mare Merimaa
Ande Tänav
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.