3.Kohustada C.T-d andma võlgniku vande 28. aprillil 2025 kell 11.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 105).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. aprill 2025 kell 11.10 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 105).
5.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
6.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
7.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. märtsil 2026.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning
vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile C.T (isikukood XXX) tuludeklaratsioonid.
10.Jätta menetluskulud C.T kanda.
11.Määrata usaldusisiku Kersti Kägi tasu suuruseks 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 330 eurot, kokku 1830 eurot.
11.1.Usaldusisiku tasu 1830 eurot mõista välja C.T pankrotivara arvelt.
12.Määruse resolutsiooni p 11.1 märgitud usaldusisiku tasu kanda Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12398605, a/a EE381010220217561225, AS SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
13.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.C.T esitas 07.02.2025 kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis avalduse 14.02.2025 menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku.
2.Usaldusisiku 31.03.2025 aruande kohaselt on võlgniku varaks, korteriomand XXX , xxx (registriosa nr xxxxxx) eeldatava väärtusega 90 000 – 100 000 eurot. Võlgnik omab sissetulekut ja töötab xxxxxxxxxxxxxx-is. Töötasu on 1400 eurot, lisaks saab võlgnik peretoetust 160 eurot. Kohustusi on võlgnikul 60 929,24 euro ulatuses (sh järelmaksud ja kodulaen). Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on mõtlematu käitumine kohustuste võtmisel. Isik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma võimalustega laene tagasi maksta, mistõttu on 2
kohustused kuhjunud. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, mis ilmselt ei oleks edukas võlgniku igakuist netosissetulekut ja igakuised püsikulusid arvestades. Usaldusisik leiab, et võlgnikule oleks kõige otstarbekam maksejõuetuse vorm pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kuna sel juhul saaks võlgnik täiendatud enda kohustused võlausaldajatele ja kolme aastase kohustusest vabastamise perioodil vabaneda täitmata jäänud kohustusest. Võlgnikul on mõistlik kaaluda maksejõuetusavalduses esitatud tahteavalduse muutmist selliselt, et kohus kuulutaks välja pankroti ja alustaks kohustustest vabastamise menetluse.
3.03.04.2025 istungil selgitas kohus maksejõuetusmenetluste erinevust. Võlgnik avaldas, et soovib pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust.
4.Usaldusisik palub määrata oma tasuks 12 töötunni eest 1740 eurot, millele lisandub käibemaks 382,80 eurot, kokku 2122,80 eurot. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu jätta võlgniku kanda. Tasu palub usaldusisik välja mõista büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb - Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ (rk 12398605, a/a nr. EE381010220217561225, AS SEB Pank).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada C.T pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
6.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik on soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.
7.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et arvestades võlgniku vara väärtust (korteriomand väärtusega kuni 100 000 eurot) ei ole võlgnik veel püsivalt maksejõuetu, kuid arvestades võlgniku igakuist netosissetulekut ja igakuised püsikulusid, siis ei oleks võlgade ümberkujundamise menetlus antud olukorras edukas. Võlgnikul puudub oma kohustuste (60 929,24 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. C.T igakuiseks netosissetulekuks on 1400 eurot ja lisaks riigilt saadav peretoetus lastele, kokku 160 eurot. Arvestades laste vanuseid (16-aastane ja 18-aastane), siis lapsetoetus väheneb lähiajal poole võrra. Kohtule esitatud maksejõuetusvalduses on igakuiste kulutuste summana näidatud 930 eurot. Arvestades igakuiseid püsikulutusi netosisstuleku suhtele, isegi kui võlgnik kasutaks kogu igakuistest majandamiskuludest ülejäävat summat, siis kohustuste täitmiseks võlausaldajatele jääks võlgnikul 470 eurot kuus. Seejuures on arvesse võetud riiklik toetus lastele 160 eurot kuus, toetuse vähenedes, väheneb ka võlausaldajatele jääv summa. Võlgade ümberkujundamismenetluse perioodiks kujuneks 130 kuud, s.o 10 aastat 8 kuud. Kohtud on võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise osas asunud seisukohale, et periood võlgade ümberkujundamiseks ei tohiks olla pikem kui 60 kuud, s.o 5 aastat. 03.04.2025 istungil selgitas kohus maksejõuetusmenetluste erinevust. Võlgnik avaldas, et soovib pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustus, et antud menetluse liik on
3
makseraskuste ületamiseks sobivaim. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Kersti Kägi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja (märgitud resolutsioonis). FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise aja resolutsioonis
10.FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku on tunnitasuks märkinud 145 eurot. Võttes arvesse usaldusisiku poolt esitatud andmeid, sh võlausaldajate arvu, ei ole kohtu hinnangul võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja koostamine ja võlgniku jaoks sobiva maksejõuetusmenetluse liigi otsustamiseks tehtud tasu suurus põhjendatud. Kohus selgitab, et pankrotiseaduses on sätestatud tunnitasu ülemmäär, kuid kohtupraktikas peetakse ülemmääras tasu maksmist põhjendatuks menetlustes, kus on suur nõuete maht, palju võlausaldajaid ja menetluses on haldur teinud keerulisi õigustoiminguid. Antud menetlusetapis ei ole vaja hinnata nõuete põhjendatust ega esitada neile vastuväiteid, mistõttu on kohtu hinnangul 145 euro suurune 4
tunnitasu ülemäära suur. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid usaldusisiku ülesannetes samaväärse töö eest taotlevad. Kohus määrab Kersti Kägi tasu suuruseks 125 eurot tunnis, mis teeb 12 tunni töö eest 1500 eurot. Tasule lisandub käibemaks 330 eurot, tasu kokku koos käibemaksuga on 1830 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
16.Usaldusisiku tasu summas 1830 eurot mõista välja C.T pankrotivara arvelt. Kohus määrab tasu Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohuslane. Kohtu selgitused võlgnikule Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud: 1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). 2) andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1). Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta võlgnikku vannet andma. 3) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustuse) täitmist. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47): 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui 5
võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3). /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.