IT hagi IT vastu varalise ja mittevaralise kahju 1 000 000 krooni nõudes Hageja IT(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IT(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Mare Lust (Viruvärava Advokaadibüroo, XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Mõista menetluskulud täies ulatuses välja IT IT kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Hageja esitas 03.11.2006 kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest seoses lepingutingimuste rikkumise, au teotamise ja füüsilise ja hingelise valu ning kannatustega hüvitis kokku summas 1 000 000 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes PKS § 18 lg 3; TsÜS § 67, § 68 lg 1, § 77, § 138, § 139; VÕS § 8, § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 12, § 13, § 15 lg 2, § 76, § 100, § 101 lg 1,3, § 127 lg 1, § 128 lg 1,5, § 578, § 1046 lg 1, § 1047 lg 2.
2.Hageja selgitab järgmist: Hageja esitas 08.09.2005 Tallinna Linnakohtule hagiavalduse abielulahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kostja esitas 04.11.2005 Tallinna Linnakohtule hagiavalduse laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes. Hageja esitas 19.11.2005 Tallinna Linnakohtule vastuhagi laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes. 06.01.2006 toimunud istungil lahutas kohus otsusega poolte abielu ja kinnitas määrusega poolte vahelise kompromissi ühisvara jagamise kohta. Samal kohtuistungil pooled leppisid suuliselt kokku, et lapsed jäävad kostja juurde ja hageja kohustub alates 01.05.2006 tasuma laste ülalpidamiseks igakuiselt 4 166,66 krooni ning kostja võtab tagasi esitatud hagi laste elukoha määramiseks ja elatise nõudes ning hageja võtab tagasi vastavasisulise vastuhagi. See kokkulepe oli tingimus, mille tõttu hageja nõustus kompromissiga. Hageja huvi oli pooltevaheline kohtus käimine 06.01.2006 istungiga lõpetada. Heas usus tegi hageja vara jagamise kokkuleppega kostjale ligi miljoni krooni suuruse kingituse, lähtuvalt asjaolust, et lapsed jäävad elama kostja juurde, hageja endisesse kodukohta. Samuti arvestas hageja asjaolu, et kostjal võib olla laste kasvatamisega seoses kohustusi, mida aitab kompenseerida saadud vara. Hageja kinnitas kohustust maksta igakuiselt 4 166,66 krooni ka kirjalikult. Hageja soovis 06.01.2006 kohtuistungil, et kohus kirjalikult kinnitaks laste elukoha määramise ja elatise hagi tagasivõtmise. Kostja esindaja teatas, et seda pole vaja teha, kuna see puudutab teist kohtuasja. Hageja üllatus nädalapäevad pärast 06.01.2006 istungit, kui ta sai kätte 11.01.2006 kirjutatud kostja vastuse vastuhagile, mis sisaldas endas hagejat laimavaid väljendeid, mis olid tõendamata, nagu „alaväärsuskompleks”, „psüühiline häire”, „pidev alkoholilembus”, „arg”, „nõrga iseloomuga”, „iseloomutu”, „vastutustundetu”. Hageja helistas kostja esindajale, kes vastas, et hagi tagasivõtmine kinnitatakse 17. aprillile määratud kohtuistungil. Kaks kuud ootas hageja ühisvara kokkuleppe täitmist, mille kohaselt pidi kostja koheselt pärast 06.01.2006 istungit tasuma enamsaadu ühisvara arvelt kompensatsiooni 200 000 krooni hageja arveldusarvele. 06.03.2006 pöördus hageja kohtutäituri poole, kelle vahendusel laekus 10.04.2006 hageja arvele 200 000 krooni. 10.04.2006 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse elatise nõude tagamiseks summas 100 000 krooni ning 11.04.2006 määruse alusel arestiti hageja kontol 65 000 krooni. 30.06.2006 tühistas Tallinna Ringkonnakohus hagi tagamise määruse. 30.08.2006 kohtuistungil kostja uus esindaja kokkulepet hagi tagasi võtmise kohta ei tunnistanud, öeldes, et elatist puudutavates asjades mingid lepped ei kehti.
3.Hageja on pidanud seoses kostja poolse kokkulepete ja kohustuste rikkumisega tegelema oma õiguste kaitsmisega kohtus. Hageja lootis, et kohtuskäimine on kompromissi sõlmimisega lõppenud, kuna vastaspoolega oli kokku lepitud, et esitatud hagiavaldus võetakse tagasi. Seoses kompromissi käigus sõlmitud kokkuleppega alustas hageja heas usus Tartus aadressil asuva hoone renoveerimist, võttes tööde tarbeks 13.01.2006 Hansapangast tähtajalise laenu ning olles ise renoveeritava hoone projektijuht. Kompromiss koos kohtumenetluse lõpetamisega oli hagejale oluline, kuna seoses kavaga rajada omale uus kodu Tartus renoveeritavasse hoonesse lahkus hageja alates 01.01.2006 töölt Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhi kohalt, loobudes sellega kuutasust 28 900 krooni ja mitmetest riigiteenistusega seotud hüvedest. Seoses lepingutingimuste rikkumisega seotud kohtuasjadega viibis üürnike lahkumine renoveeritavast elamust, kuna kohtuskäimise vahelt ei olnud hagejal aega ja energiat tegeleda
2-06-32431/34 üürnike lahkumisega. Üürnike lahkumise viibimise tõttu ei saanud alustada õigeaegselt remonditöödega, mis põhjustas olukorra, kus hoonesse ei saanud paigaldada keskkütet hiljemalt 15.10.2006, kuigi seda nägi ette 22.03.2006 sõlmitud leping AS-iga T K . Lepingujärgne trahv on 210 krooni päevas iga ületatud päeva eest. Hagejal õnnestus sõlmida AS-iga TK lepe, et keskküte võetakse kasutusele 2007 kevadel. Keskkütte puudumise tõttu viibib sisetööde teostamine hoones talveperioodil külmade ilmadega, ning korterid on külmad, mistõttu ei saa hoones asuvaid kortereid välja üürida. Kostja poolsest lepingutingimuste rikkumisest tulenenud remonditegevuse viivituse pikkus on konservatiivselt hinnates üks aasta, sest keskkütte paigalduse viivitus ei võimalda hoones teostada remonditöid talvel. Hoonesse on planeeritud neli korterit ja kohvik. Arvestades korteriüüri turuhinda Tartu kesklinna piirkonnas on saamata jääv igakuine üüritulu nelja renoveeritud korteri pealt konservatiivselt hinnates 20 000 krooni. Igakuine saamata jääv kohvikutulu on ligi 200 000 krooni. Aasta arvestuses on saamata jääv tulu lepingutingimuste rikkumisest seega 2,64 miljonit krooni. Lepete rikkumise tõttu ei realiseerunud hageja kava alustada pärast Rahandusministeeriumist lahkumist uue kodu sisustamist Tartusse. Ministeeriumist töölt lahkumise tõttu oli kompromissi täitmine hageja jaoks oluline, kuna tal kadus püsiv sissetulek. Kostja poolt üle kantavat raha summas 200 000 krooni ootas hageja kaks kuud, mis järgselt pöördus kohtutäituri poole ja lõpuks sai summa kätte 10.04.2006. Kostja järgmisel päeval esitatud taotluse alusel arestis kohus hagi tagamiseks hageja arvel 65000 krooni. Selline teguviis on käsitletav jõhkra surveavaldusena, kuna nii kostja kui kohus teadsid, et saadavat summat kavatses hageja kasutada selleks, et valmistada ette ruumid oma laste majutamiseks ajaks, kui nad isale külla tulevad. Raha arestimisest tulenevalt polnud hagejal võimalik külla kutsuda oma lapsi. Sellises olukorras tervenemiseks, šokist toibumiseks, närvide puhkamiseks ja töövõime taastamiseks oli hageja sunnitud võtma puhkuse ja sõitma Hispaaniasse. Sõit läks maksma ligi 50 000 krooni.
4.Seoses kostja poolse kokkulepete rikkumise tõttu alanud kohtumenetlusega on viibinud hageja ja tema nüüdse abikaasa ühise raamatu väljaandmine. Planeeritud ligi 2000 eksemplari müügist saamata hinnanguline tulu on 350 000 krooni.
5.Kostja poolne kokkulepete rikkumine ja sellega seotud kohtumenetlus ning suurenenud närvipinge ei võimaldanud hagejal lõpetada ega jätkata õpinguid Tartu Ülikooli magistriõppes.
6.Kostja on hagejat korduvalt peksnud, solvanud ja laimanud korduvalt. 20.05.2005 tuli kostja kallale hagejale, rünnates hagejat rusikatega ja tekitades hagejale väiksemaid kehavigastusi ning rebides lõhki aluspüksid. Seejuures karjus kostja laste kuuldes: ”Ma lõikan sul ... maha!” (tl 8). Tekkinud hingetrauma tagajärjel, ning kartuses, et kostja viib lubaduse täide, lahkus hageja kodust ja ei julgenud hiljem naasta. Isadepäeval, 13.11.2005, sõimas kostja Tartus Wilde kohvikus avalikus kohas tunnistajate juuresolekul hagejat, alandades teda üldsuse ja ühiste laste ees.
7.Kostja hindab talle kostja poolt tekitatud füüsilise ja hingelise valu ja kannatuste suuruseks üks miljon krooni. Kostja on korduvalt teotanud hageja au, muu hulgas ebakohaste väärtushinnangutega. Hageja hindab kahju konservatiivselt, arvestades võimalusega, et pingsa varahommikust hilisõhtuni kestva, tervist säästmata töö tulemusel, ja lootuses, et talv tuleb mahe, kujunevad viivitus ja kahju renoveeritava maja juures väiksemaks, et raamat saab välja antud, ning seda, et kostja tekitatud kahju kahetseb, siis nõuab hageja varalise kahju hüvitamiseks pool miljonit ja mittevaralise kahju hüvitamiseks pool miljonit krooni, nõude suuruseks kokku üks miljon krooni.
8.10.03.2007 on hageja teatanud oma nõusoleku asja kirjalikus menetluses lahendamise kohta. Kostja vastuväited hagile
2-06-32431/34
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja leiab, et nõue on arusaamatu, välja on toomata konkreetne kalkulatsioon kogusumma kujunemise kohta ning, milles seisneb põhjuslik seos väidetava tekkinud kahju ja kostja isiku vahel. Põhjendamata ja tõendamata on hagejale tekitatud varaline kahju. Hageja nõuete osas kostja vastu puudub igasugune põhjuslik seos.
10.Hageja ise lahkus perekonnast, sest leidis uue elukaaslase. Vaidlus puudub ka selles, et alates kodust lahkumise päevast 20.05.2005 ei täida ta ülalpidamiskohustust laste osas, samuti ei võta osa nende kasvatamisest. Hageja asetas end ise olukorda, et tuli töölt ära, seega tegemist oli tema valikuga. Laste ülalpidamiskohustus ei saa olla vanemale üllatuseks, samuti ei ole tõsiselt võetav, et see põhjustaks hagejale nii moraalseid kannatusi kui ka tervisehäireid. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud.
11.Alusetult on hageja esitanud kostja vastu kahjunõude seoses Tartus maja renoveerimistööde viivitusega tekkinud kahju osas. Maja renoveerimine ja selle tarbeks laenu võtmine pangast on hageja enda initsiatiiv ning kostjal igasugune puutumus majaga seonduvasse puudub. Jääb mulje, et hageja soovib kostja kaudu alusetult rikastuda, leides, nagu oleks kostja põhjustanud üürnike lahkumise viibimise või keskkütte mitteõigeaegse paigaldamise.
12.Jääb arusaamatuks, milline seos on kostjal 350 000 krooni kahjuga, mis väidetavalt tekkis sellest, et hageja ja IT ühise raamatu väljaandmine on viibinud ja millest selline kahjutasu koosneb. Kostja leiab, et ei ole mingilgi moel takistanud nende raamatu väljaandmist, samuti pole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja seost raamatu väljaandmise viibimisega. Samuti on jäänud tõendamata saamata jäänud tulu tõenäosus ja kalkulatsioon.
13.Tõendamata ja kohati absurdsedki on hageja väited, et olen põhjustanud talle varalist kahju, kuna ta on lahkunud tulusalt riigiametniku töölt, ei suutnud lõpetada ega jätkata õpinguid Tartu Ülikooli magistriõppes ning pidi hoopis veetma puhkuse Hispaanias. Selgusetuks jääb ka konkreetne summa, mille materiaalse kahjuna väljamõistmist kohtu poolt hageja taotleb.
14.Tõendamata on ka mittevaralise kahju tekitamine kostja poolt. Hageja on vääral arusaamal, nagu oleks kostja poolt kohtule saadetud vastuses hagiavaldusele toodud hageja suhtes kasutatud väljendid põhjustanud selle, et kohtumääruse alusel arestiti hageja raha pangas. Hageja poolt esitatud nõue nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks on alusetu ja vaid emotsioonidel põhinev, kuna väidetav tekitatud kahju on täies ulatuses tõendamata.
15.Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda.
Kohtu seisukoht
16.Juhindudes TsMS § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
2-06-32431/34
18.VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis; lg 3 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eelmärgitud sätte kohaldamine eeldab kahju hüvitamise kohustuse olemasolu.
19.VÕS § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline; lg 2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu; Kahjustatud isik peab tõendama kohustuse rikkumist väidetava võlgniku poolt, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju väidetava tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel ning et nende asjaolude tõendatuse korral peab kahju tekitaja tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Juhindudes eeltoodust on kohus seisukohal, et varalise kahju olemasolu ja suuruse peab tõendama hüvitust nõudev isik seega hageja. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Kahju suurus on jäänud hageja subjektiivseks hinnanguks. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud koopiad hagidest, vastuhagidest, kohtumäärustest, kohtuotsusest ja kohtutäituri dokumentidest, mida protsessiosalised on esitanud seoses abielu lahutamise, lastele elatise, laste elukoha ja ühisvara jagamise vaidlustes ei tõenda kahju olemasolu hagejal. Eelnimetatu kajastab ainult abielu lahutamisega seonduvat. Kohtu menetluses olnud tsiviilasjades tehtud lahendid on pärast nende jõustumist täidetavad kohtutäituri kaasabil kui kohustatud pool ei täida vabatahtlikult. Seega riik on taganud ka hageja õiguste kaitse ühisvara jagamisel kinnitatud kohtumääruse täitmiseks. Hageja ise valis aja, mil ta pöördus kohtutäituri poole. Kohus soovib rõhutada, et kompromissi kinnitamise määrus jõustus pärast vigade paranduse määruse jõustumist, seega mitte varem kui veebruar 2006. Hageja väited, et poolte suulisest kokkuleppest lähtuvalt kostja kokkuleppest mitte kinnipidamine on tekitanud talle olukorra, kus hagejale on tekkinud varaline kahju on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Samas kohus soovib rõhutada, et kohtumenetluses olevaid tsiviilvaidlusi, mille pooled lahendavad kokkuleppel tuleb vormistada kirjalikult. Kohus ei ole seotud poolte omavaheliste suuliste kokkulepetega, mida nad on teinud teises tsiviilasjas olnud kohtuistungil ja mille konkreetne sisu on teadmata. Seega ei ole leidnud tõendamist kostja süü ja õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kohtule esitatud laenulepingud kinnitavad hageja soovi saada pikaajalist laenu, mis ei ole kuidagi seotud kostja tegevuse või tegevusetusega, mis oleks hagejale saanud kahju põhjustada. Kohus leiab, et hageja omal soovil alates 01.01.2006 töölepingu lõpetamine ei ole seotud kostjaga. Kohus meenutab, et pooled sõlmisid kompromissi 06.01.2006 toimunud kohtuistungil, mistõttu ei saa olla ka puutumust hageja varasema töölt lahkumisega. Töölepingu lõpetamine alates 01.01.2006 oli hageja valik. Juhul kui hageja leiab, et pikaajaline laenulepingu sõlmimine ja töölepingu lõpetamine on põhjustanud talle kahju, siis kohus leiab, et selliste kahjude hüvitamise kohustuse eeldus puudub. Kohus leiab, et puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hageja hoones olevate üürnike lahkumise viibimisega ja sellest tulenevalt renoveerimistööde alustamisega hoones ning sellest tulenevalt saamata jäänud üürituluga.
2-06-32431/34 Kohus leiab, et puudub põhjuslik seos kostja käitumise ning hageja ja IT ühise raamatu väljaandmise viivituse ja väidetavalt saamata jäänud tuluga 350 000 krooni. Kohus leiab, et puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hageja puhkuse veetmisega Hispaanias. Kohus leiab, et kostjal puudus võimalus sisustada hageja igapäevast tegevust või tegevusetust. Kohus on seisukohal, et üksnes hageja paljasõnalised esitatud väited hagiavalduses varalisest kahjust, mille suuruseks hageja hindab 500 000 krooni ei ole kohtule piisav alus kahju olemasolu tuvastamisel.
20.VÕS § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline; lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise vahel. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse õigusvastaseks teise isiku au teotava või teisele isikul majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja rahaliselt kompenseerida. Kohus leiab, et puudub alus hagejale mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise 500 000 krooni väljamõistmiseks. Mittevaralise kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Hageja hinnangul on kostja oma käitumisega tekitanud talle füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Hageja tegevus on olnud pärsitud, kuna ei suutnud korraldada hoone renoveerimistöid, ei suutnud uue elukaaslasega välja anda ühist raamatut ja ei suutnud jätkata ega lõpetada õpinguid tartu Ülikooli magistriõppes. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle tekitati rahalist kompenseerimist vajav mittevaraline kahju. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus, mis on seotud pooltevahelise abielu lahutamisega. Kohus möönab, et kostja käitumine võis olla hagejale ebameeldiv, ent sellega seotud 500 000 krooni suuruse mittevaralise (moraalse) kahju tekkimist ei ole hageja esitatud hagiavalduses kuidagi mõistlikult selgitanud ega põhjendanud. Hageja poolt kirjeldatud ebamugavused seoses kostja tegevusega ei veena kohut, et oleks ületatud piir, mis eristab kostja käitumise järgseid mõistlikult talutavaid ebamugavusi. Abielu lahutamise ajal ja pärast lahutust on sageli poolte omavahelised suhted komplitseeritud, millest tulenevalt kannavad kahju mõlemad pooled. Abielulahutuse periood on juba oma olemuselt ebatavaline psühhofüsioloogiline seisund, kus tuleb taluda mõlemapoolseid emotsioonidel põhinevaid väljaütlemisi ja tegusid. Kohus on seisukohal, et abielu lahutamisel tuleb taluda mõlemal osapoolel ebameeldivusi, mistõttu ei ole rahalise hüvituse väljamõistmine hagejale õigustatud VÕS § 134 lg 2 mõtte kohaselt. Samas on mõistetav, et igal isikul on taluvuse piir erinev ning paikneb eri isikute jaoks erineval kaugusel.
2-06-32431/34 Kohus leiab, et abielu lahutamisega põhjustatud mittevaraliste kahjude hüvitamise kohustuse eeldus puudub, seega puudub õiguslik alus hageja nõutud kahju hüvitamiseks.
Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.