Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. august 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-127613
Tsiviilasi
ARHITEKTUURIBÜROO U SÕBER OÜ hagi SadkoGrupp OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. aprilli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SadkoGrupp OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2800 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja ARHITEKTUURIBÜROO U SÕBER OÜ (registrikood 11044242), lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši Kostja SadkoGrupp OÜ (registrikood lepinguline esindaja Indrek Põder
11530422)
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2017. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud SadkoGrupp OÜ kanda.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista SadkoGrupp OÜ-lt välja ARHITEKTUURIBÜROO U SÕBER OÜ kasuks menetluskulude katteks 420 eurot.
3.Mõista SadkoGrupp OÜ-lt ARHITEKTUURIBÜROO U SÕBER OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.ARHITEKTUURIBÜROO U SÕBER OÜ (hageja) esitas 18. detsembril 2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SadkoGrupp OÜ (kostja) vastu 2800 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 7. märtsil 2016. a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 2800 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu sisearhitektuurse projekti (projekt) koostamiseks objektile „paarismaja Moskva 2“. Kostja soovis saada täismahus tervikliku projekti ruumide sisearhitektuurse lahendusega, s.o ruumide planeering, viimistlus, viimistluse materjalide valik (nt parkett, keraamiline plaat, värv, tapeet jne), trepi lahendus, valgustuse lahendus, tehnosüsteemide skeemid, sisustuse paigaldusskeemid, eritellimusmööbli eskiisid, sisekujundusobjektide ja elementide valik (nt uksed, santehnika, valgusti, mööbel, tekstiiilid jne).
3.Töövõtulepingu sõlmimise aluseks oli hageja 22. märtsi 2014. a hinnapakkumine (hinnapakkumine), kus oli välja toodud, et see on aluseks projekti koostamisele ja mis on omakorda aluseks ehitustööde eelarvestamiseks ja teostamiseks. Projekti osaks ei olnud eelarvestamine ega otsene tarnijate leidmine sisekujunduse teostamiseks. Pooled ei leppinud kokku, et projekti koostamisel tuleb arvestada sisekujunduses kasutatavate materjalide osas eelarvelisi piiranguid. Projekti mahtu kuulus ehituslikus etapis (I) ruumide planeering, viimistluse ja valgustuse lahend, detaillahendused ning sisustamise etapis (II) eritellimusmööbli eskiisid, sisutusdetailide soovituslik valik. Lisaks projekti koostamisele sisaldusid hinnapakkumises ka ehitusalane autorjärelvalve (5% hinnapakkumisest, s.o 500 eurot + km), eritellimusmööbli joonised (20% hinnapakkumisest, s.o 2000 eurot + km), sisekujundusalane nõustamine (20% hinnapakkumisest, s.o 2000 eurot + km), millest on ühes projektiga hageja teostanud ka eelnimetatud eritellimusmööbli joonised.
4.Hinnapakkumise järgi pidi kostja tasuma projekti koostamise esimese etapi eest 5500 eurot + km, kokku 6600 eurot, millest 1800 eurot (käibemaksuga) pidi kostja tasuma ettemaksuna. Tööde tegemise tähtajas pooled kokku ei leppinud.
5.Kostja saatis hagejale arhitektuursed alused, et hageja saaks koostada projekti. Kostja tasus ettemaksu 1800 eurot ja pooled alustasid koostööd. Pooled suhtlesid alates 2014. a aprillist aktiivselt. Hageja tegi ettepanekuid arhitektuurse lahenduse korrigeerimiseks, millega kostja arhitekt ja insener arvestasid, sisearhitektuurse lahenduse kohaselt valmisid insenertehnilised eriosaprojektid (vesi- kanalisatsioon, elekter, küte- ventilatsioon), hageja koostas sisekujundust illustreeriva materjalide kogumiku, milles olid joonised, eskiisid, valikmaterjalide spetsifikatsioonid, eritellimusmööbli eskiisid, hageja presenteeris kostjale kujunduse ideid, kooskõlastas
valitud materjalid kostjaga, kostja tutvus projekti eskiiside kaustaga iseseisvalt 2-3 nädalat. 2014. a sügiseks olid projekti materjalid kostjaga kooskõlastatud ning hageja asus projekti puhtalt kokku panema, sh tõlgiti materjal inglise keelde.
6.Hageja andis lõplikult valminud projekti 27. aprillil 2015. a nii kostjale kui ka objektijuhile üle paberkandjal mitmes kaustas, mille kohta on akt. Projekti üleandmisel leppisid pooled kokku, et kostja ei soovi esialgses hinnapakkumises märgitud ehitusalast autorijärelvalvet ning sisekujundusalast nõustamist ning tasu eritellimustööde jooniste eest otsustati lahendada hiljem.
7.Arvestades ettemaksu, pidi kostja tasuma hagejale täiendavalt 4800 eurot, mille kohta esitas hageja kostjale arve nr 013-15 tähtajaga 26. mai 2015. a. Tasunõue muutus sissenõutavaks pärast projekti üleandmist kooskõlas VÕS 637 lg 3.
8.Pärast projekti saamist pöördus kostja hageja poole palvega vähendada ehituse maksumust ehk leida sisekujunduse soodsamad alternatiivsed lahendused. Pooled leppisid kokku lepinguvälises lisatöös – projekti lisa, mille sisuks oli projektis sisalduvatele materjalidele soodsamate analoogide ja nende tarnijate leidmine. See ei olnud seotud eelnevalt kostja poolt vastuvõetud projekti lepingu tingimustele mittevastavusega, vaid kostja sooviga eelarvet kärpida.
9.Pooled allkirjastasid 8. mail 2015. a projekti lisa akti (akt), milles lepiti kokku, et hageja pakub soodsamate hindadega materjalide asendust ning kostja tasub teise osa hageja arvest nr 013-15. Akti sõnastus vene keeles on ebaselge ega ole üheselt mõistetav. Kostja soovis siduda lisamaterjalide valmimise hageja arve teise osa tasumisega enda kindlustamiseks, et hageja soodsamad lahendused ka leiab. Hageja tegeles valikute leidmisega mais 2015. a. 10. mail 2015. a maksis kostja hagejale võlgnevast arvest 2000 eurot. Viimane hinnapakkumine tuli tarnijalt 3. juunil 2015. a ja hageja saatis kostjale koostatud eelarve, ettepaneku hinnapakkumise ülevaatamiseks, kuid kostja ei leidnud aega kohtumisteks, et soodsamad pakkumised üle vaadata, millega rikkus töö ülevaatamise kohustust.
10.Pooled kohtusid 31. augustil 2015. a, et tutvuda 2015. a mais väljaotsitud alternatiivsete soodsamate valikutega. Kostja tegi oma valikud ja hageja saatis kostjale vastavasisulise teate soodsamate pakkumiste üleandmise kohta. Hagejal õnnestus kostjaga kohtuda 13. oktoobril 2015. a, kus vaadati materjalid veelkord üle. Kostja tegi omakäelisi selgitavaid märkusi projekti lisa kaustas. Hageja palus kostjal projekti lisa aktile alla kirjutada, millest kostja keeldus. Hageja saatis projekti lisa kostjale kulleriga, kuid seda vastu ei ole võetud ning kostja ei ole seda ka põhjendanud. Projekti lisa töö tuleb lugeda VÕS § 638 järgi vastuvõetuks, kuna selle vastuvõtmata jätmiseks puudus kostjal alus.
11.Hageja leiab, et kostjal puudus alus lepingust taganemiseks, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud. Taganemise aluseks ei saa olla avalduses toodu, et lahendust vajanud paarismaja on müüdud ja kostja huvi on seetõttu raugenud. Taganemine tehti ka hilinemisega ja kostja on kaotanud sellele õiguse § 118 lg 1 järgi, samuti ka aluse ülesütlemiseks § 196 lg 3 järgi. Kostja vastuväide
12.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, mis oli poolte koostöö aluseks projekti koostamisel. Hageja esitas esialgse projekti kostjale 27. aprillil 2015. a. Akt on dateeritud 27. mail 2015. a, kuid see ei osutunud kostja eelarveliste näitajate ja disainlahenuste poolest vastuvõetavaks. Hageja pidi projekti parandama ja täiendama hiljemalt 26. mail 2015. a. Seda hageja tähtajaks ei teinud. Kostja leiab, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud nn lepinguvälise lisatööga, kuna akti p-s 1 on otseselt
viidatud esitatud disainprojektis esinevatele puudustele ja sisuliselt lepiti kokku projekti puuduste kõrvaldamises. Pooled leppisid aktis kokku, et kostja tasub teise osamakse 4800 eurot hagejale 7 tööpäeva jooksul pärast parandatud arhitektuuriprojekti üleandmist ja kostja poolt vastuvõtmist.
14.Kostja pakkus korduvalt hagejale pärast 26. mai 2015. a kokkusaamist ja täienduste ülevaatamiseks, mida hageja ei aktsepteerinud. Akti, mille saatis hageja posti teel, ei saanud kostja vastu võtta seoses komandeeringuga väljaspool Eestit. Kostja juhatuse liikmel OC-l on üksi esindusõigus, teistel juhatuse liikmetel koos temaga.
15.29. veebruaril 2016. a taganes kostja lepingust VÕS §116 lg 1 lg 2 p 2, lg 4 järgi, kuna hageja ei pidanud kinni täiendavast tähtajast projekti muudatuste lisa kostjale edastamiseks ega esitanud ka hiljem, vaatamata kostja ettepanekutele. Kostja huvi lepingu täitmise vastu oli raugenud, kuna maja, millele lahendust sooviti, oli tarnitud kostja poolt Moskvasse. Leping on lõppenud. Kostja ei ole taganenud lepingust hea usu põhimõtte vastaselt hiljem, kuna pakkus hagejale viimase hetkeni võimalust projekti muudatuste lisa üle andmiseks kostjale. Eeltoodu alusel ei ole kostjal ülejäänud 2800 euro tasumise kohustust. Maakohtu otsus
16.Maakohus rahuldas 17. aprilli 2017. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2800 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis menetluskulude katteks 2239,60 eurot (käibemaksuta).
17.Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et poolte vahel on sõlmitud kooskõlas § 635 lg-ga 1 tasuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi hageja koostama kostjale projekti objektile „paarismaja Moskva 2“. Maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kas kas lepingus leppisid pooled kokku konkreetsetes tähtaegades, kas projektis sisalduvatele materjalidele olid olemas eelarveline kokkulepe ja piirangud, kas soodsamate analoogide ja nende tarnijate leidmiseks sõlmisid pooled 8. mai 2015. a aktis eraldi kokkuleppe, milline oli nende tööde tähtaeg ja kas tegemist oli puuduste kõrvaldamisega projektis, kas hageja rikkus tööde tegemise tähtaega, kas tööd on üle antud, kas kostjal oli alus tähtaja rikkumise tõttu lepingust taganeda ja kas see oli tehtud mõistliku aja jooksul.
18.Maakohus leidis, et hageja 22. märtsil 2014. a esitatud hinnapakkumisest ega ka pooltevahelisest e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks pakkunud kostjale välja tähtajad, millal ta teeb valmis kokkulepitud tööd. Vastupidiselt nähtub sellest, et projekti valmimise aeg on etapiline, kokkuleppel tellijaga. Seega on hageja tõendanud, et pooled ei olnud kokku leppinud sisearhitektuurilise projekti tähtaega VÕS § 82 lg 1 järgi ja kostja ei ole vastupidist tõendanud.
19.Nimetatud hinnapakkumisest ei nähtu, et see sisaldaks mingeid materjalide maksumuse andmeid, samuti andmeid selle kohta, kui soodsad või millised piirangud on materjalide maksumusele. Pakkumisest nähtub vaid, et projekt sisaldab viimistluslahendusi, materjalide valikut.
20.Akti venekeelsest tekstist nähtub, et p-s 1 on pooled deklareerinud, et esitatud disainlahendus-projektis puuduvad varasemalt poolte poolt läbi räägitud piirangud materjalide ja tööde eelarve osas (arvestusega 1 korteri kohta) ja sellele järgneb aktis tööde, materjalide ja nende maksumuse loetelu. Akti p 2 II lõigu alapunktist a nähtub, et pooled lepivad kokku vastavates töödes, materjalides ja maksumuses kooskõlas akti p 1, 2. Kostja tunnistaja I. Tomanni ütluste kohaselt oli see esimene kokkulepe, milles määratleti materjalide maksumus. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt olid enne, st 2014. a paigas vaid eriprojektide ja arhitektuurilise projekti koostamine ja nn mahud, kuid materjale ei olnud valitud. Seega ei kinnita tunnistaja kostja väiteid justkui oleks akti
p-s 1 viidatud hageja poolt üleantud projektis esinevatele puudustele ning et pooled oleksid leppinud kokku projekti puuduste kõrvaldamises.
21.Kohus leidis, et tõendamata on kostja väited, et projektis oleksid olnud puudused, mida pidi hageja parandama ja kohtu hinnangul leppisid pooled alles 8. mai 2015. a aktiga kokku konkreetselt selles, millised tööd, materjalid ja millise eelarvega tuleb need valida, tarnijad leida. Eeltoodu tõttu nõustus kohus hageja väitega, et eelarvelised piirangud, materjalid ja tarnijate otsimise leppisid pooled kokku alles 8. mail 2015. a ja selle kokkuleppe puhul ei olnud tegemist VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 641 lg 1 mõttes projekti mittevastavusega lepingu tingimustele nii nagu väitis kostja.
22.Esitatud hinnapakkumisest ja aktist nähtus maakohtu hinnangul, et kostja on tõendanud, et 8. mai 2015. a aktis ei lepitud kokku lisatöödes, vaid tegemist on varasemalt sõlmitud lepinguliste osade tööde ja sealjuures materjalide ning nende maksumuse täpsustamisega. Seega asjaolu, et kostja pidi tasuma hageja poolt esitatud arvest 4800 eurot ära akti p 2 alapunkti b järgi pärast 8. mail 2015. a nimetatud tööde vastuvõtmist, kinnitab kostja väidet, et tegemist ei olnud kokkulepitud uute nn lisatöödega, nagu väitis hageja.
23.Poolte e-kirjavahetust hinnates leidis kohus, et tõendatud on hageja väide, et juba 3. juunil 2015. a oli hageja saatnud kostjale eelarve sisekujunduse kohta ehk hagejal pidi need olema valmis vastavalt aktile, vastasel korral ei oleks ta saanud neid kostjale saata. Samas järeldub kirjadest, et kostja ise ei olnud veel 21. juuni seisuga tagasidet hagejale saadetu kohta andnud. Lisaks kinnitab e-kirjavahetus, et ka veel 3. augustil ei olnud kostja hagejale tagasidet saadetu kohta andnud. Veel järeldub kirjavahetusest, et poolte aktiivne koostöö jätkus alles augustis, kui pooled otsisid sobivaid kohtumiste aega, mis oli 31. augustil Hinnates poolt koostööd, leidis kohus, et akti märgitud tähtaeg ei tähendanud VÕS § 82 lg 1 mõttes lõplikku materjalide ja tarnijate valiku tähtaega, sest vastasel korral ei oleks pooled järgneval perioodil neid materjale, lahendusi kooskõlastanud ja kohtumisi otsinud ja korraldanud. Mitte ühestki e-kirjast ei nähtu aga seda, et kostja oleks hagejale andnud tähtaja, milleks peab olema disainlahendus ja eelarve valmis, või juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja rikub lepingut ja kostja antud tähtaegu, või et kostja oleks kordagi märkinud, et ta ei ole hageja poolsest tööst huvitatud ja et tal on kadunud töö vastu huvi.
24.Seega leidis kohus, et kostja võlausaldajana ei ole VÕS § 82 lg 2 alusel andud hagejale tähtaega, milliseks ajaks pidid olema poolte kooskõlastatud eelarve järgsed disainilahendused, hinnapakkumised kostjale üle antud. Seega sai hageja VÕS § 82 lg 3 järgi määratleda selle töö tegemise tähtaega mõistliku ajana koostöös kostjaga, kostjale sobival viisil materjalide, eelarve järgi väljavalimiseks ning see tähtaeg ei olnud akti järgi 26. mai 2015. a.
25.Arvestades seda, et 3. juunil saatis hageja kostjale eelarve sisekujunduse, millele 3. augusti seisuga ei olnud kostja reageerinud, pooled kohtusid alles 31. augustil, juba
24.septembril saatis hageja kooskõlastatud lõpliku disainilahendused ja hinnapakkumised kostjale, kostja ei olnud juhtinud hageja tähelepanu võimalikule tähtaegade rikkumistele ega andud omalt poolt mingeid tähtaegu ega viidanud sellele, et tal on huvi täitmise vastu kadunud, leidis kohus, et hageja on VÕS § 82 lg 3 kooskõlas täitnud oma lepingust tuleneva lõpliku disainilahenduse ja hinnapakkumiste tegemise kohustuse mõistliku aja jooksul 24.09.2015 ja seda alates 08.05.15 kui nendest kokku lepiti ja mille järgselt pooled kooskõlastasid pakutud lahendusi. Seega on tõendamata ja alusetud kostja väited, et hageja rikkus lepingus kokkulepitud tähtaegu ja kostja poolt antud tähtaegu.
26.Maakohus tuvastas seoses 8. mail 2015. a kokkulepitud tööde üleandmisega, et hagejal oli 24. septembril 2015. a töö valmis, mille ta saatis kostjale samal päeval e-kirjaga ja
mille ta soovis vastavalt kokkulepitud ajale 13.oktoobri 2015. a aktiga kostjale üle anda, kuid millest kostja keeldus ja mille hageja üritas veel saata kostjale postiga Omniva kulleriga 2015. a novembris- detsembris. Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja on jätnud alusetult töö vastu võtmata VÕS § 638 järgi ning seega tuleb töö lugeda vastuvõetuks 13. oktoobril 2015. a, kui hageja soovis aktiga kostjale tööd üle anda ja mida kostja vastu ei võtnud.
27.Seoses kostja taganemisavaldusega tuvastas maakohus, et tegemist oli lepinguliste töödega, milles pooled leppisid kokku alles 8. mail 2015. a mitte hinnapakkumises 22. märtsil 2014. a ja et 26. mai 2015. a ei olnud lõplik aktis täpsustatud tööde tähtaeg, kuna pärast seda tähtaega (26. mai 2015. a) kooskõlastasid pooled, millised lahendused koostoimes eelarvega on kostjale sobivad. Kohus tuvastas, et hagejal oli VÕS § 83 lg 3 alusel võimalik teha tööd mõistliku ajaga, mida hageja tegi. Kui pidada hageja rikkumiseks seda, et hageja saatis pärast akti koostamist esmased lahendused kostjale 3. juunil, siis on kostja ise, eirates VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestatut, taganenud lepingust 29. veebruaril 2016. a ehk ajal, mil ta oli selleks õiguse kaotanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kordagi pärast 3. juunit 2015. a juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja on rikkunud aktis nimetatud tähtaega ja et kostjal ei ole seetõttu töö vastu huvi või andud hagejale uue tähtaja tööde lõpetamiseks.
28.Seega muutus maakohtu hinnangul hageja tasunõue võlgnetavas ulatuses 2800 eurot sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4, § 638 järgi 13. oktoobril 2015. a ja kostjal oli kohustus 7 tööpäeva jooksul kooskõlas aktiga ja VÕS § 76 lg 1, 2, § 635, § 637 lg 4 järgi see hagejale ära tasuda. Kuna kostja ei ole võlga 2800 eurot hagejale tasunud, on ta rikkunud VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg 1, 637 lg 4 tulenevat tasu maksmise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg 1, 637 lg 4, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist. Apellatsioonkaebus
29.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad jätta hageja kanda.
30.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud kohtuotsust tehes kõikide asjaolude ja tõenditega ning ei ole võtnud seisukohta kõigi kostja väidete osas.
31.Kohus on jätnud andmata hinnangu asjaolule, et hageja tegi hinnapakkumise füüsilisele isikule OC-le aga mitte kostjale. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et poolte koostöö aluseks oli hageja hinnapakkumine. Isegi, kui kohus leiab, et hinnapakkumine on pooltele siduv, siis on jätnud kohus arvestamata asjaoluga, et vastavalt hinnapakkumisele on projekti valmimise aeg etapiline kokkuleppel tellijaga. Hinnapakkumises puuduvad siduvad tähtajad projekti valmimiseks ning selle üleandmiseks. Eeltoodust järeldub, et poolte vahel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hinnapakkumises puuduvad kuluartiklid projektis ettenähtud materjalidele. Määratletud on ainult, et töid teostatakse kahes etapis tähtaegu määratlemata. Samas on hinnapakkumises väljatoodud, et tööde eest tasumine toimub osade kaupa, samuti määratlemata tähtaegu. Lepingu tõlgendamisel tuleb esmajärjekorras kindlaks teha poolte tegelik tahe. Antud lepingu eesmärgiks on leida tellijale sobilik sisearhitektuurne projekt, mille alusel on võimalik ehitada sobilik maja.
32.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejale andnud tähtaja, millal peab disainlahendus ja eelarve valmis olema. Poolte allkirjastatud akti p-s 2 on kokku lepitud, et hageja on kohustatud 26. maiks parandama ja täiendama arhitektuurset projekti ja kostja tasub 4800 eurot 7 tööpäeva
jooksul hetkest, kui hageja on esitanud parandustega arhitektuurse projekti ja see on vastu võetud tellija poolt. Hageja ei andnud akti tähtajaks üle ega ole esitanud parandustega projekti ei kostjale ega tõendina kohtule. Kohus on ekslikult asunud seiskohale, et hageja täitnud kooskõlas VÕS § 82 lg 3 lepingust tuleneva kohustuse esitada kostjale lõplik disainlahendus ja hinnapakkumine.
33.Kostja juhib tähelepanu, et vastavalt hinnapakkumisele sisaldab see mh nõupidamisi ja kooskõlastamisi projekteerimise kestel ning autori järelvalvet pakkumises esitatud teemadel. Kostja järeldab sellest, et projekt kooskõlastatakse projekteerimise kestel ning lõpptulemuseni jõutakse pooltevahelise koostööna läbi nõupidamiste mitte teenusepakkuja poolse dikteerimisel. Otsusest nähtuvalt on ka kohus juhtinud tähelepanu, et 24. septembril 2015. a saadetud töödel on kostja käega tehtud märkused. Eeltoodust saab järeldada, et töö ei olnud selleks ajaks lõplikult valmis ja üleantud. Hageja vastupidist tõendanud ei ole.
34.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et saadetise vastuvõtmine kullerilt, postiasutusest ei ole tehingulise esindusõiguse teostamine töövõtu objektiks oleva töö vastuvõtmisel VÕS § 638 tähenduses, mida saanuks teha vaid OC üksi või teised juhatuse liikmed temaga koos. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hinnapakkumine on tehtud OC-le mitte kostjale, mistõttu tuli töö ka anda üle OC-le, aga mitte kostja esindajale. Kostja on seisukohal, et kohus on kohaldanud ebaõigesti TsÜS § 34 lg 2, 3 ja ÄS § 181 lg tulenevaid nõudeid juhatuse liikmete esindusõiguse suhtes. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et asjas on tõendatud, et hagejal oli 24. septembril 2015. a töö valmis ja kostja keeldus tööd vastu võtmast. Hageja edastas töö aadressile Pärnu mnt 194, Tallinn, mis ei ole ei OC ega ka kostja kontaktaadress. Kostja õige aadress on Pärnu mnt 154, Tallinn.
35.Kostja on seisukohal, et kuna kohustuse täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud, siis ei saa ka hageja nõuda kostja poolse kohustuse täitmist. Vastuse kaebusele
36.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
38.Maakohus on põhjalikult käsitlenud hageja esitatud nõude maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud piisava üksikasjalikkusega, miks tuleb hagi vaatamata kostja vastuväidetele rahuldada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu.
39.Tegemist on töövõtulepingust kerkinud vaidlusega. Seepärast tuleb juhinduda VÕS § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see
on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seda silmas pidades on maakohus õigesti lähtunud sellest, et vaidluse lahendamisel omab olulist kaalu tellija ja töövõtja kohustuste sisu ja nende täitmise tuvastamine.
40.Maakohus on teinud tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et hagejal on vaidlusaluse võlasuhte põhjal õiguslik alus nõuda kostjalt kokkuleppe täitmist ja võlgnevuse tasumist. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
41.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et hageja 22. märtsi 2014. a hinnapakkumine ei olnud pooltevahelise koostöö aluseks, märgib ringkonnkohus, et selline väide on asjakohatu. Kostja on maakohtu menetluses ise hinnapakkumisele kui koostöö alusele menetlusdokumentides läbivalt tuginenud (vt I kd, tl 101-103 ja II kd, tl 3-6) ning seda silmas pidades on maakohus lugenud õigesti tuvastatuks, et hinnapakkumises toodud tingimuste üle ei ole pooltel vaidlust. Samuti peab paika maakohtu järeldus, et pooled on asunud hinnapakkumise alusel lepingut täitma ning hageja on teinud töid vastavalt kokkulepitud etappidele.
42.Kohustuse täitmise tähtaja osas on maakohus õigesti leidnud, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale teatanud mõnest konkreetsest tähtajast, millal kostja projekti lõpplahendusi soovib. Maakohus on õigesti leidnud, et esmakordselt on tähtaeg järeldatav 8. mai 2015. a kokkuleppest, milles lepiti kokku hageja ülesandes soodsamate alternatiivsete materjalide valikute ja tarnijate leidmiseks ning selle info kostjale edastamises. Maakohus on õigesti tuvastanud, et seda kokkulepet on hageja nõuetekohaselt täitnud. Ringkonnakohus nõustub, et lõplike lahenduste üleandmise puhul oli tegemist VÕS § 82 lg-s 3 kirjeldatud olukorraga, mille järgi peab olukorras, kus kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Maakohtu seisukohti kinnitab pooltevahelise koostöö iseloom, tõenditena esitatud poolte kirjavahetus ning kostja tunnistaja IT poolt antud ütlused (II kd, tl 79 pöördel ja 80). Toimikusse kogutud ja maakohtu uuritud tõenditest ei tulene ühtegi kostja pretensiooni tähtaja ületamise ega hageja esitatud töö puuduse kohta ja seepärast on kostja vastuväited hageja nõudele paljasõnalised. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seda silmas pidades tuli kostjal TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 järgi tuua maakohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, milliseid ta pidas vajalikuks tsiviilasja menetluses esitada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ja hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.
43.Kostja esindusõiguse osas nõustub ringkonnakohus samuti maakohtu käsitlusega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja väide, et tal puudus võimalus töö vastuvõtmiseks, kuna kostja Eestis viibivate juhatuse liikmete esindusõigused olid piiratud, ei ole asjakohane. Õige on maakohtu seisukoht, et Eestis viibinud kostja juhatuse liikmetel puudus takistus postiasutuselt dokumentatsiooni vastuvõtmise toimingu tegemiseks ja seepärast on kostja sellekohased argumendid asjakohatud. Apellatsioonkaebuse väitega, et kostjale adresseritud dokumendid olid saadetud aadressile Pärnu mnt 194, Tallinn, püüab kostja ringkonnakohut eksitada. Toimikus olevast AS Eesti Post kviitungist nähtuvalt on post toimetatud kostjale aadressil Pärnu mnt 154, mis on kostja enda sõnul tema õige aadress (I kd, tl 223).
44.Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi apellatsioonkaebusele vastates pikemalt korrata.
45.Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
46.Hageja esitas 20. juunil 2017. a ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 420 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3,5h ulatuses tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta) ja õigusabi seisnes apellatsioonkaebusele vastuse koostamises. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude osas ei avaldanud.
47.Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud seoses kostja apellatsioonkaebusega tutvumisega ja sellele vastamisega on vajalikud ja nendele toimingutele kulunud aeg (3,5h) on TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu apellatsioonimenetluses kokku 420 eurot (3,5h x 120).
48.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
50.Seoses kohtuniku Reet Allikvere ja kohtuniku Margo Klaar eemal viibimisega asendas neid apellatsioonkaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.