Võlaõigus › Töövõtulepingud

esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Pooled sõlmisid töövõtulepingu XXXX (edaxxxxidi XXXX) koostamiseks objektile „xxxx“.

XXXX Lisa töö tuleb lugeda VÕS § 638 järgi vastuvõetuks, kuna selle vastuvõtmata jätmiseks puudus kostjal alus. Lepingust taganemise lubamatus. Kostjal puudus alus lepingust taganemiseks, mille kostja tegi kohtumenetluse ajal 29.02.16. Hageja pole lepingut rikkunud, hageja tegi kõik, et anda XXXX Lisa kostjale üle, kuid kostja seda vastu ei võtnud. Taganemise aluseks ei saa olla avalduses toodu, et lahendust vajanud paarismaja Moskvas on müüdud ja kostja huvi on seetõttu raugenud. Kostja soovis täiendavalt saada XXXX Lisa ja tema enda tõttu viibis selle üleandmine, sj ei ole kostja mingitest tähtaegadest hagejat teavitanud. Kostja ei ole midagi taganemise tõttu hagejale tagastanud VÕS § 189 lg 1, lg 2 p 1, ja kui kostja olekski kehtivalt taganenud, peaks kostja hüvitama talle lepingu alusel üleantu ehk hagis nõutu ulatuses. Taganemine oli tehtud ka hilinemisega ja kostja on kaotanud sellele õiguse § 118 lg 1 järgi, samuti ka aluse ülesütlemiseks § 196 lg 3 järgi. Nimelt on XXXX vastu võetud 27.04.15, XXXX Lisa oli vastuvõtmiseks valmis 03.06.15 ja kostja tutvus Lisa lõppversiooniga 13.10.15, seega lepingust taganemine kohtumenetluse ajal 29.02.16 on tehtud lubamatult hilja. Seega on ülejäänud tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja palub kostjalt välja mõista xxxx € ja jätta menetluskulud koos kuludelt väljamõistetavate viivistega kostja kanda (hagi terviktekst 24.10.2016, I kd lk 174-183).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja tegi kostjale hinnapakkumine, mis oli poolte koostöö aluseks 22.03.14 XXXX koostamiseks. Hageja esitas esialgse projekti kostjale 27.04.15, akt on dateeritud 27.05.15, kuid see ei osutunud kostja eelarveliste näitajate ja disainlahenuste poolest vastuvõetavaks. Kui kostja sai maksekäsus hageja poolt 18.11.2015 esitatud avalduse, tegi kostja 12.01.16 hagejale ettepaneku selle menetluse lõpetamiseks.

29.02.2016 taganes kostja lepingust VÕS §116 lg 1 lg 2 p 2, lg 4 järgi, kuna hageja ei pidanud kinni täiendavat tähtajast 26.05.15 projekti muudatuste Lisa kostjale edastamiseks ega esitanud ka hiljem, vaatamata kostja ettepanekutele. Kostja huvi lepingu täitmise vastu oli raugenud, kuna maja, millele lahendust sooviti, oli tarnitud kostja poolt Moskvasse. Leping on lõppenud. Kostja pole taganenud

lepingust hea usu põhimõtte vastaselt hiljem, kuna pakkus hagejale viimase hetkeni võimalust projekti muudatuste lisa üle andmiseks kostjale. Eeltoodu alusel ei ole kostjal ülejäänud xxxx € tasumise kohustust.

KOHTU PÕHJENDUSED

VÕS 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõude aluseks olevad vaidlustamata asjaolud • Poolte koostöö aluseks oli hageja hinnapakkumine 22.03.14 (I kd lk 24, ka 181) • Pooled sõlmisid hinnapakkumise 22.03.2014 alusel lepingu XXXX (ka edaxxxxidi XXXX) koostamiseks objektile „xxxx“. • Töö eest pidi kostja tasuma hagejale kokku xxxx € + käibemaks ehk xxxx €. • Hageja on andud 27.04.2014 aktiga üle XXXX (I kd lk 27), aktil ise on kuupäev 27.05.15 (lk 17, I kd) • Kostja on tasunud kokku xxxx €. Eeltoodu alusel on poolte vahel sõlmitud tasuline töövõtu leping kooskõlas VÕS § 635 lg 1 selle kohaselt pidi hageja koostama kostjale XXXX objektile „xxxx“. Vaidlus Pooled vaidlevad selle üle, o kas lepingus leppisid pooled kokku konkreetsetes tähtaegades, o kas projektis sisalduvatele materjalidele olid olemas eelarveline kokkulepe ja piirangud, o kas soodsamate analoogide ja nende tarnijate leidmiseks sõlmisid pooled aktis 08.05.15 eraldi kokkuleppe, milline oli nende tööde tähtaeg ja kas tegemist oli puuduste kõrvaldamisega XXXX-s, o kas hageja rikkus tööde tegemise tähtaega, kas tööd on üle antud, o kas kostjal oli alus tähtaja rikkumise tõttu lepingust taganeda ja kas see oli tehtud mõistliku aja jooksul. VÕS § 8 lg 2 alusel on leping täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita vastavalt seadusele, lepingule ning lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 641 lg 1 järgi peab leping vastama tingimustele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja, lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja

jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust

Menetluskulud Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 143 lg 1, § 144 p 1 järgi lõiv, tõlkekulud, lepingulise esindaja kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja ja kostja menetluskulud TsMS §162 lg 1, 2 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv xxxx €, tõlkekulud xxxx (ilma käibemaksuta) € ja lepingulise esindaja kulud xxxx € (ilma käibemaksuta). Kokku on esindaja töötatud tundide arv 15,83 h, millele lisandub istungi aja kulu 1 h ja 20 min. Arvestuse kohaselt on tunnihinne xxxx € (ilma käibemaksuta), seega minuti hinne 2 €. Kokku tasu seega xxxx+ xxxx (istungi aja kulu 1 h ja 20 min eest) xxxx €. Kostja arvates ei ole hageja menetluskulud põhjendatud ja palub neid vähendada. Kostja menetluskulud on kokku xxxx €. Hageja arvates ei ole kostja menetluskulud põhjendatud, kuna pole aru saada, millised tööd ja kui suures ulatuses on need tehtud. Lisaks pole maksekäsu menetluses nõustamise kulu põhjendatud, sest selleks vastuväite esitamiseks kulub vaid 0,xxxx h. Hageja esindaja tasu määr on xxxx €, millel lisandub käibemaks, kuid hageja nõuab seda ilma käibemaksuta. Seega ei ole esindaja tasu määr võrreldes kostja esindaja tasu määraga, mis on temaga sõlmitud lepingu 4 järgi xxxx € (millest arvatakse maha maksud) suurus. Kohus leiab, et poolte lepinguliste esindajate kulude suurused on kooskõlas kohtupraktikaga, tehtud töö, hind, tasu suurus vastab mõlema poole puhul asja mahule, keerukusele, mistõttu on need põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud esindaja kulude näol kokku xxxx €, millele lisandub tõlkekulu xxxx € ja lõiv xxxx €, kõik kokku xxxx €. Kostja põhjendatud menetluskulud on xxxx € ning kohtul puudub igasugune alus kahelda tehtud töös, sh maksekäsu kiirmenetluses nõustamiseks, et otsustada kas ja milline seisukoht esitada. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulude katteks xxxx € ilma käibemaksuta ning hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 alusel viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Kostja menetluskulud xxxx € jäävad tema enda kanda.

Protokolli parandamise taotlused Asjas koostas kohus 27.03.17 istungi kohta protokolli. Hageja taotles protokolli parandamist osas, mis puudutab tunnistaja ütlusi. Kostja palus parandada protokolli, mis puudutas tema vastust hageja esindajale. Tunnistaja ütluse kohta saab asjaomaseid parandusi teha TsMS § 53 lg 1 II lause järgi tunnistaja, mitte pool ning kostja parandusettepanekust ei nähtu TsMS § 50 lg 1, 2 tulenevaid asjaolusid, millel oleks menetlusõiguslikku tähtsust (asjaolu omaksvõtt, hagi tunnistamine,

kompromiss). Eeltoodu alusel tuleb taotlused jätta rahuldamata ning vastuväited lisatakse TsMS § 53 lg 1 alusel protokollile.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.