MG avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 196/2017/257
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24. mai 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MG määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: MG (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: KR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 24. mai 2017 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlustega seotud menetluskulud jätta MG kanda, välja arvatud KR poolt Pärnu Maakohtu 08.06.2017 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulud, mis jätta poolte endi kanda.
6.MG on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma KR-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
7.Välja mõista MG-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.MG esitas 02.05.2017 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus peatada kinnisasja väljaandmise täitmisteate (täiteasi nr 196/2017/257) seoses haldusasjas nr 3-16-1102 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmisega, kus vaadatakse uuesti läbi avaldaja avaldus talle eluruumi kasutada andmiseks.
2.Avaldaja selgitas, et ta palub peatada täitemenetluse kinnisasja väljaandmiseks seoses tema tervise halvenemise, vererõhu tõusu ja eesoleva käe operatsiooniga.
3.Sissenõudja KR vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud summas 300 eurot avaldaja kanda. Sissenõudja leiab, et ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks. Menetluse jätkamine ei ole avaldaja suhtes ebaõiglane. Avaldaja vaidlustab haldusasjas nr 3-16-1102 seda, et vald ei anna tema kasutusse tema soovitud eluruumi, vaid pakub eluruumi teisel aadressil. Avaldaja on ise korduvalt keeldunud erinevatest sotsiaaleluruumidest. Seega on avaldajal koht, kuhu kolida. Täitemenetluse peatamiseks ei anna alust asjaolu, et avaldaja on töövõimetuspensionär. Töövõimetuspensionär oli avaldaja ka siis, kui sõlmis kohtuliku kompromissi, mille täitmise peatamist nüüd taotleb. Tervise väidetav halvenemine on tõendamata. Avaldaja ei ole selgitanud, miks ta ei ole oma kohustust täitnud.
4.Täitemenetluse peatamine oleks puudutatud isiku suhtes ebaõiglane. Ta sai korteri omanikuks 12.01.2016, kuid ei ole saanud seda kasutada. Avaldajal on olnud aega uue elamispinna leidmiseks juba ligi 5 aastat. Puudutatud isik on töövõimetu ja temalt ei saa eeldada, et ta peab oma korteri valduse saamist veel täiendavalt ootama. Avaldaja ei ole täitnud ka tsiviilasjas nr 2-16-1174 kompromissiga võetud kohustust hüvitada hiljemalt 03.04.2017 puudutatud isikule õigusabikulud ja korteri kommunaalkulud. Avaldaja on esitanud oma sissetuleku kohta ebaõigeid andmeid. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulude hüvitisena välja 300 eurot ja Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulu 50 eurot ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määruse kohaselt on täiteasjas nr 196/2017/257 kohtutäitur Igor Prigoda menetluses täitemenetlus Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-1174 täitmiseks. Avaldaja palus täitemenetluse peatada seoses haldusasjas nr 3-16-1102 tema apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega. Kuigi avaldus täitemenetluse peatamiseks ei vasta osaliselt seaduses sätestatud nõuetele, on selle menetlemine ja lahendamine võimalik esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
7.Täitemenetluse jätkamine ei ole avaldaja suhtes ebaõiglane (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45). Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 04.10.2016 määrusega avaldaja ja puudutatud isiku vahel kompromissi, mille kohaselt avaldaja kohustus puudutatud isikule 03.02.2017 üle andma korteriomandi asukohaga XXX, Kärdla otsese valduse ja korterile
juurdepääsu võimaldavad võtmed. Samuti kohustus avaldaja vabastama korteri kõikidest korteris olevatest temale kuuluvatest vallasasjadest ja tagama korteri vabastamise nii enda kui ka kõikide korteris olevate teiste isikute poolt. Lisaks kohustus avaldaja hüvitama puudutatud isikule menetluskulud 1300 eurot ja tasuma korteri kommunaalkulud 722,02 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kompromissilepingus leppisid pooled kokku, et kui avaldaja ei anna korteri otsest valdust hagejale tähtaegselt üle, on ta kohustatud tasuma leppetrahvi korteri otsese valduse üleandmisega iga viivitatud päeva eest 250 eurot. Samuti on puudutatud isikul õigus esitada kompromiss täitmiseks kohtutäiturile, kes tõstab avaldaja ja temaga koos elavad isikud ning korteris asuvad asjad korterist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Avaldaja ei ole ringkonnakohtu määrust täitnud ega korterit vabastanud, kohtutäitur tegi 06.03.2017 avaldajale ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja määras vabatahtliku täitmise tähtajaks 08.05.2017.
8.Kompromissilepingu sõlmimine on poole vaba tahe ja tuleb eeldada, et vastavasisulise lepingu sõlmimisel on menetlusosaline valmis seda ka täitma. Kuigi avaldaja on osaliselt töövõimetu, tekkis selline olukord vähemalt alates 11.08.2015, s.o enne tsiviilasjas nr 2-16-1174 kompromissilepingu sõlmimist. Seega ei ole see asjaolu mõjuv põhjus, mille alusel saab lugeda, et täitemenetluse jätkamine on avaldaja suhtes ebaõiglane. Avaldaja pidi olema oma tervislikust seisundist teadlik ka kompromissilepingu sõlmimise ajal. Tegemist ei ole ootamatult tekkinud olukorraga, mida avaldaja ei suutnud ette näha.
9.Täitemenetluse peatamiseks ei anna alust ka asjaolud seoses võimaliku elukoha kaotusega ja käimasoleva vaidlusega haldusasjas seoses avaldajale eluruumi võimaldamisega kohaliku omavalitsuse poolt. Hiiu Vallavalitsus pakkus avaldajale sotsiaaleluruumi YYY. Seega on avaldajale tagatud sotsiaalpind ja ta ei kaota puudutatud isikule kuuluva korteriomandi vabastamisel elukohta.
10.Täitemenetluse peatamine oleks puudutatud isiku suhtes ebaõiglane. Puudutatud isikul oli põhjendatud ootus, et avaldaja vabastab eluruumi kompromissilepingus ettenähtud ajaks. Avaldaja poolt kompromissilepingu vabatahtlikult mittetäitmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Puudutatud isik andis kompromissilepingu sõlmimisel avaldajale märkimisväärselt pika täiendava tähtaja, s.o neli kuud, korteriomandi vabastamiseks ja valduse üleandmiseks. Praeguseks on vabatahtliku täitmise tähtajast möödunud veel kolm kuud ja avaldaja püüab jätkuvalt pikendada korteriomandi üleandmist läbi täitemenetluse peatamise. Ka puudutatud isik on püsivalt töövõimetu alates 31.10.2016.
11.Ei esine muid asjaolusid, mis annaksid aluse täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja on lahutatud ja ülalpeetavaid tal ei ole. Avaldaja sissetulekud ei mõjuta täitedokumendi täitmist vähemalt korteri valduse vabastamise osas, kuna talle on pakutud teist võimalikku eluruumi. Kompromissilepingu sõlmimise ajal oli avaldajale tema sissetulekute suurus teada. Muid asjas tähendust omavaid olulisi asjaolusid ei ole avaldaja esile toonud.
12.Seoses avalduse rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikule on osutatud õigusabi avaldusega tutvumiseks ja sellele seisukoha koostamiseks kokku 2,5 tundi, hinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isiku kulud on esitatud ulatuses põhjendatud ja tuleb avaldajalt välja mõista. Samuti tuleb avaldajalt välja mõista riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest oli ta 16.05.2017 määruse alusel menetlusabi korras vabastatud.
Määruskaebus
13.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega täitemenetlus täiteasjas nr 196/2017/257 peatatakse kuni Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemiseni haldusasjas nr 3-16-1102 või kuni avaldaja poolt sobiva elamispinna leidmiseni.
14.Kaebuse kohaselt jättis kohus tuvastamata selle, et kompromiss sõlmiti avaldaja suhtes äärmiselt ebamõistlikel tingimustel, samuti asjaolud, mis viisid sellise kompromissi sõlmimiseni. Arvestades, et puudutatud isik omandas avaldaja elukohaks oleva korteri täitemenetluses enampakkumisel hinnaga 8000 eurot, on ilmne, et kompromiss, mille sõlmib raske puudega 80% töövõimetusega töövõimetuspensionär, on ilmselgelt avaldaja kahjuks äärmiselt tasakaalust väljas. Kompromissi kohaselt tekib avaldajale iga 4 päevaga 8000 euroga omandatud korteri vabastamata jätmise pärast 1000 euro suurune kohustus. Kohus jättis arvestamata, et avaldaja ei oma juriidilisi teadmisi ega vajalikku kogemust taoliste kompromisside sõlmimiseks ja avaldajat on esindanud riigi õigusabi korras määratud advokaat. Kohus pidi omal algatusel jätma sellise kompromissi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
15.Maakohus jättis hindamata, et täiteasja jätkumisel tekib olukord, kus avaldaja, kes on raske puudega 80% töövõimetusega töövõimetuspensionär, jääb kodutuks. Kohus leidis küll, et Hiiu Vallavalitsus pakkus avaldajale teist eluruumi, kuid jättis tuvastamata, et elukohta avaldajal tegelikult ei ole ja tema ümberasustamine omavalitsusüksuse piires teise asumisse, mis on kümnete kilomeetrite kaugusel senisest elukohast, mõjutab niigi raskes olukorras olevat inimest sedavõrd, et võib lõppeda traagiliste tagajärgedega ja kindlasti mõjutab olulisel määral avaldaja senist elukorraldust. Maakohus ei tuvastanud piisavalt selgelt, kas vallavalitsuse poolt pakutavad eluruumid on avaldajale ja üldse elamiseks kõlbulikud. Pakutud eluruumi on ehitatud omaalgatuslikult küttekolded, mis on ühendatud selleks mitte ettenähtud ventilatsioonilõõridega. See on piisav, et tunnistada kogu kortermaja elamiseks ohtlikuks ja keelata selle kasutamine. Eluruumi pakkumine ei tähenda ka seda, et avaldajal on eluruum väljatõstmise hetkeks olemas. Maakohus jättis arvestamata avaldaja seisundi ja reaalsed materiaalsed võimalused, lähtus formaalsetest tõdemustest ja jõudis järeldusele, mis viib avaldaja veel halvemasse olukorda.
16.Kuna maakohus jättis arvestamata, et TMS § 45 loetelu ei ole ammendav, jättis ta ka arvestamata, et avaldaja peab 12.06-21.06.2017 viibima Tallinnas rehabilitatsiooniteenusel, mille kestel tehakse avaldaja käele ka operatsioon. Kohus ei võtnud seisukohta selles, kuidas eelseisev operatsioon ja sellele eelnev avaldaja väljatõstmine tema eluruumist võiks avaldajale mõju avaldada ja tema seisundit halvendada. Avaldaja ei palunud täitemenetlust lõpetada, vaid see ajutiselt peatada. Avaldajale oli võimalik antud asjaoludel vastu tulla.
17.Maakohus hindas ebaõigesti puudutatud isiku huvi. Kohus jättis tuvastamata, et puudutatud isik on aktiivselt tegutsev kinnisvaramaakler ja tema tegelik huvi piirdub vaid korteri müügist saadava tuluga.
18.Avaldus kuulub rahuldamisele ka seetõttu, et kohtutäituri 29.05.2017 otsuse kohaselt viiakse sundtäitmine läbi enne seda, kui lõpeb maakohtu määruse edasikaebamise tähtaeg. Sundtäitmine on määratud 08.06.2017 kell 11, määruskaebuse esitamise õigus on aga kuni 08.06.2017 kell 23:59.
19.Puudutatud isiku menetluskulude välja mõistmine avaldajalt 300 euro ulatuses on ebaõiglane ja põhjendamatu.
Vastus määruskaebusele
20.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse menetlusse võtma, selle läbivaatamisel jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
21.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus ei hinnanud avalduse lahendamisel ebaõigesti faktilisi asjaolusid ega rikkunud menetlusnorme, nagu avaldaja väidab.
23.Maakohtu menetluses oli avaldaja avaldus täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-79-12, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Sama seisukoht on kohaldatav ka korteriomandi vabastamise täitemenetluse korral, kui korteriomandi senine kasutaja on kohustatud selle omanikule üle andma. Maakohus selgitas õigesti, et kohus võib täitemenetluse peatada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel ja leidis põhjendatult, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei ole. Asja materjalist nähtub, et avaldaja tahab täitemenetlust peatada põhjusel, et soovib kasutada puudutatud isikule kuuluvat korteriomandit seni, kuni laheneb vaidlus vallavalitsusega temale sobiva sotsiaalkorteri eraldamise kohta, sest vallavalitsuse poolt pakutud korter avaldajale ei sobi. Seega on avaldaja avalduse aluseks olevad asjaolud subjektiivsed, mitte objektiivsed, mille kulgemist ei oleks avaldajal võimalik mõjutada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Asjakohased ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et kompromiss, millega avaldaja võttis kohustuse korteriomand vabastada, sõlmiti äärmiselt ebamõistlikel tingimustel. See ei saa olla aluseks kinnisasja väljaandmise täitemenetluse peatamisele ning maakohus ei pidanud tuvastama kohtuliku kompromissi sõlmimise põhjuseid ja selle aluseks olnud asjaolusid, nagu avaldaja ekslikult leiab. Kompromissileping on kehtiv ja avaldaja ei vaidle vastu sellele, et tal tuleb puudutatud isikule kuuluv korteriomand vabastada.
25.Õiged ei ole kaebuse väited selle kohta, nagu oleks maakohus jätnud arvestamata asjaolu, et avaldaja väljatõstmisel puudutatud isiku korterist jääb ta kodutuks. Maakohus tuvastas, et vallavalitsus on pakkunud avaldajale elamiseks sotsiaaleluruumi, kuid avaldaja keeldus selle vastuvõtmisest. Avaldaja ei väida, et maakohtu poolt tuvastatu oleks ebaõige, vaid väidab, et tema ümberasustamine teise asulasse võib mõjuda talle traagiliselt. Avaldaja sellised väited on ringkonnakohtu hinnangul paljasõnalised ja otsitud. Samuti on paljasõnalised ja ebausutavad väited selle kohta, et korter, mida vallavalitsus avaldajale elamiseks pakub, ei ole elamiskõlblik. Avaldaja võimalikud kolimisega seotud ebamugavused ei kaalu üles puudutatud isiku huve.
26.Asjakohatud on kaebuse väited selle kohta, et kohus jättis arvestamata asjaoluga, et avaldaja peab 12.06-21.06.2017 viibima Tallinnas rehabilitatsiooniteenusel. Avaldaja ei
selgita, kuidas see takistab tal enne teenusele asumist või pärast teenuse saamist puudutatud isiku korteri vabastamist või muudab korteri vabastamise ebaõiglaseks.
27.Õiged ei ole avaldaja etteheited, et nagu oleks maakohus tuvastanud puudutatud isiku huvi ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et puudutatud isikul on põhjendatud huvi ja ootus korteri vabastamise vastu ja ei pea vajalikuks neid korrata. Väited puudutatud isiku elukutse ja korteri müümise plaanide kohta on seejuures otsitud ja oletuslikud.
28.Asjaolu, et kohtutäituri 29.05.2017 otsuse kohaselt viiakse sundtäitmine läbi enne kui lõpeb maakohtu määruse edasikaebamise tähtaeg, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Viidatud otsuse mõju kõrvaldamiseks esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus rahuldas.
29.Avaldaja väide, et huvitatud isiku menetluskulude välja mõistmine avaldajalt 300 euro ulatuses on avaldaja suhtes ebaõiglane ja põhjendamatu, on põhistamata. Maakohus kohaldas õigesti TsMS § 172 lg-t 1 ja jättis menetluskulud seoses avalduse rahuldamata jätmisega avaldaja kanda.
30.Ringkonnakohus vaatas määruskaebuse TsMS § 667 lg 3 alusel läbi kirjalikus menetluses. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 alusel jaotab ringkonnakohus käesolevas määruses kolme määruskaebemenetluse kulud järgmiselt.
32.Avaldaja poolt Pärnu Maakohtu 24.05.2017 ja 28.06.2017 määruste peale esitatud määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad nende määruskaebustega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku poolt Pärnu Maakohtu 08.06.2017 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulud jätta kaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda.
33.Puudutatud isik palus avaldajalt menetluskulude hüvitisena välja mõista 410 eurot, millest riigilõiv on 50 eurot ja kulud õigusabile 360 eurot. Puudutatud isikule osutati õigusabi võlgniku määruskaebusega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ja maakohtu 08.06.2017 määruse peale puudutatud isiku määruskaebuse koostamiseks kokku 3 tundi hinnaga 120 eurot tund (käibemaksuga).
34.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asjaolusid, et avaldaja määruskaebus lõpplahendi peale jäi rahuldamata ja tegemist ei ole sisu poolest keerulise ega mahuka tsiviilasjaga, sest see ei sisalda keerulisi faktilisi asjaolusid ega õiguslikke küsimusi leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile, mis kuulub avaldaja poolt hüvitamisele, on tasu 2 tunni eest. Puudutatud isiku esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud ja vastab turuhinnale. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu 240 eurot (2x120), mis tuleb avaldajalt välja mõista. Puudutatud isiku taotluse alusel tuleb määrata, et avaldaja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma puudutatud isikule lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Maakohus andis avaldajale 08.06.2017 määrusega menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest summas 50 eurot määruskaebuse esitamisel ja summas 50 eurot
esialgse õiguskaitse avalduse esitamisel. Maakohus selgitas oma määruses, et kaebuse rahuldamata jätmise korral mõistetakse menetluskulud avalduse esitajalt riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4 esimene lause). Avaldaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse avalduse rahuldamise tõttu jääb selle avalduse esitamisega seonduv riigilõiv 50 eurot riigi kanda. Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu mõistab ringkonnakohus avaldajalt riigituludesse välja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb avaldajal TsMS § 179 lg 9 alusel tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Iko Nõmm