Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
21. september 2007.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-07-1403
Tsiviilasi
Exx Pxxxxxxxx hagi Rxxx Hxxxx vastu omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tunnistamise nõuetes ning kostja nõusoleku kohtuotsusega asendamise nõudes Hageja Exx Pxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxxxxx küla xxx-xx, Xxx vald, Xxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Mxxx Mxxxxxx Kostja Rxxx Hxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxx xxx x, Xxxxxxx, lepinguline esindaja Mxxxxx Kxxxxxxx 4. september 2007.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta rahuldamata Exx Pxxxxxxxx hagi Rxxx Hxxxx vastu omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tunnistamise nõuetes ning kostja nõusoleku kohtuotsusega asendamise nõudes. Menetluskulud jätta hageja Exx Pxxxxxxxx kanda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Vastavalt hagiavaldusele (tl 2-7) ja teistele menetlusdokumentidele (tl 34-40, 55-60, 83-87 ja 134-138) ja kohtuistungeil selgitatule sündisid poolte kooselust 12. septembril 1991 tütar Mxx Hxxxx (hagi eeltagamise toimiku (tsiviilasi nr 2-06-35791, võetud käesoleva asja juurde) lk 7) ja 24. juulil 1993 poeg Hxxxxxx Hxxxx (hagi eeltagamise toimiku lk 8). Hageja arvates
Tsiviilasi nr 2-07-1403 võib vähemalt esimese lapse sünni ajaga lugeda poolte vahel sõlmituks ühise tegutsemise lepingu, mis kehtib ka ühise elukoha soetamise kohta. Hageja ja kostja kooselu ajal soetati hageja väitel nimetatud poolte suulise ühise tegutsemise lepingu alusel järgmistel asjaoludel järgmine vara: 1) pooled elasid koos alates 1991. aasta maist, mil last ootav hageja kolis kostja vanemate juurde aadressil Xxxxxxxx xxx, kus elas ka kostja. Umbes kuu aega hiljem vabanes samas majas korter nr 4, kus pooled asusid ühiselt remonti tegema. Xxx valla tõendi ja sellele lisatud arvestuskaardi (tl 41-42) kohaselt oli kostja registreeritud korteri nr 4 kasutajana alates 21. maist 1991 ja hageja alates 12. augustist 1991. Juriidilises mõttes omandati korter 07.04.1993.a sõlmitud kolhoosikorteri tööosakute eest võõrandamise lepingu alusel (tl 9). Kui 1993. aastal sündis poolte teine laps, siis otsisid pooled ühiseks elukohaks suurema korteri ja kolisid 1993. aasta augustis aadressile Xxxxxxxx 165-15 asuvasse (käesolevas menetluses vaidlusalusesse) korterisse. Ka sel ajal oli hageja arusaama kohaselt poolte tahe suunatud ühiselt tegutsedes elukoha leidmisele ja omandamisele. Vastav korterite vahetustehing vormistati 12.01.1995.a (leping tl 10); 2) hageja vend Exxxx Pxxxxxxx kinkis hagejale 1992. aastal sõiduauto Volkswagen Passat, mis hiljem vahetati sõiduauto Opel Ascona vastu. Kostja soovil vormistati Opel autoregistris kostja nimele (põhjendusega, nagu oleks hagejal väikeste laste kõrvalt tülikas auto kindlustust või edasisi müügitehinguid vormistamas käia). Opeli võõrandamisel osteti 1995. aastal poolte ühiste vahendite arvelt kaubik Toyota. Hageja ei ole teadlik, kelle nimele kostja kaubiku autoregistris vormistas, kuid autot kasutas igapäevaselt kostja. Siinkohal toodud asjaolude kohta esitas hageja tõendina Exxx Pxxxxxxxx ütlused. Mõlemad asjad (nii korter kui auto) kuulusid sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 440 lg 2 sätete kohaselt poolte kaasomandisse. Poolte mitteabieluline kooselu kestis hageja väitel kuni 2000.aastani, mida tõendab muuhulgas Xxxxxxxx Xxxx OÜ tõend (tl 43), mille kohaselt on kostja lõpetanud vaidlusaluse korteri soojusenergiaga varustamise lepingu 12. juuni 2000 avaldusega alates 1. juulist 2000. Samuti esitas hageja poolte kooselu lõppemise aja osas tõendina tunnistaja Exxx Pxxxxxxxx ütlused. Poolte kooselu lõppedes leppisid hageja ja kostja kokku, et jagavad eelnimetatud ühise vara sel viisil, et auto jääb kostjale ja korter hagejale, kusjuures auto ja korteri turuväärtused olid ühise vara jagamisel ja ühise tegutsemise lepingu lõppemisel (aastal 2000) võrdsed. Hageja hindab mõlema varaeseme väärtuseks ühise tegutsemise lepingu lõppedes 30 000 krooni. Vastupidiselt eelnimetatud kokkuleppele on kostja 31.10.2006.a kinnistanud eelnimetatud korteri enda nimele (kinnistusraamatu väljavõte hagi eeltagamise toimiku lk 9) ja on hagejale suuliselt teada andnud oma kavatsusest korteriomand rahaliste vahendite saamise eesmärgil kas võõrandada või koormata hüpoteegiga. Pärast kooselu lõppu ja ka käesoleval hetkel on korteriomandi esemeks olev korter hageja ja tema eelnimetatud laste elukohaks (hagi eeltagamise toimiku lk 10, samuti tl 94). Eelnevast tulenevalt ning juhindudes TsK § 438 lg 1, § 440 lg 2 ja 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 ja § 71 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 palub hageja tunnustada tema omandiõigust ülalnimetatud korteriomandile ja tunnistada ebaõigeks korteriomandi kohta tehtud kinnistusraamatu kanne kostja sissekandmiseks omanikuna ning asendada kohtuotsusega kostja nõusolek tema kui omaniku kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks omanikuna vastava korteriomandi kinnistusregistriossa (nr xxxxxxx). Kuigi ühise tegutsemise lepingu sõlmimisel omandati korter vallasasjana, ei välista selle korteriomandina esmakinnistamine kui formaalne toiming hageja kui kaasomaniku õigust selliste nõuete esitamiseks, sest kinnistusraamatu kanne on ikkagi ebaõige. Kui aga kohus leiab, et hageja esitatud argumendid ei ole nõude rahuldamiseks piisavad, on ta esitanud ka alternatiivse põhjenduse nõudele. Nimelt leiab hageja, et sellisel juhul on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning viitab TsK § 477 lg 1, 3 ja 6 sätetele ning kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) 52. peatükile. Sellise nõude aluse korral omab tähtsust ka korteri
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-1403 seisukord ja hageja kulutused seoses korteriga. Hageja on peale poolte kooselu lõppu teostanud korteris ka ulatusliku remondi ja kandnud kõik muud korteriga seotud kulutused. Hageja on muuhulgas perioodil aastatel 1998 – 2000 tasunud korteriga seotud makseid summas 7973 krooni (tl 11) ning aastatel 2000 – 2006 lisaks 17 659.80 krooni (tl 12). Lisaks on hageja teinud ka muid korteri säilimiseks vajalikke kulutusi, teinud seal ulatuslikku remonti, mille kohta on esitanud ärakirjad arvetest (tl 88-89) ja väljavõtte oma arveldusarvest (tl 93), mille kohaselt on hageja tasunud korteri akende vahetuse eest 35 826 krooni. Muude parendustööde kohta selgitab hageja, et ta on neist suure osa teostanud ise ja materjalidega, mille ostuarveid pole kahjuks säilitanud. Remondi tegemise ja ulatuse kohta on hageja esitanud tõenditena ka fotod korterist enne (tl 90-92) ja pärast remonti (tl 95-98) ning tunnistajate Exxx Pxxxxxxxx, Exxx Pxxx ja Mxxxxx Pxxxx ütlused. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja arvamus kostja vastuväidete kohta Kostja ei tunnista oma kirjalikus vastuses (tl 24-27) ja muudes menetlusdokumentides (tl 4851, 103-106 ja 112-113) hagi ning palub jätta see rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt ei ole olnud tema omandis olnud ühtegi Toyota kaubikut, samuti ei ole hageja seda väidet millegagi tõestanud. Teiseks ei ole hageja ja kostja soetanud ühise tegutsemise lepingu alusel ühtegi korterit. Veelgi enam, pooled ei ole omandanud ühiste vahendite arvelt ühtegi korteriomandit. Kostja omandas 07.04.1993.a tööosakute eest kolhoosikorteri asukohaga Xxxxxxxx xxxx 137-4, Xxx vald, Xxxxxxxx. Tööosakud kuulusid antud juhul eranditult kostjale. Seega omandas kostja lepingu eseme enda isikliku vara arvelt. Ka võõrandamislepingus oli omandajaks kostja, mitte hageja ning millest tulenevalt tekkisid ka õigused ja kohustused üksnes kostjale. 12.01.1995.a sõlmis kostja Vxxxxx Pxxxxxxxx vahetuslepingu, mille kohaselt vahetas eelpool nimetatud korteri teise korteri vastu asukohaga Xxxxxxxx xxxx 16515, Oru vald, Läänemaa. Ka sellel juhul oli ainuomanikuks kostja. Samuti on kostja seisukohal, et pooled ei ole sõlminud suulist ega kirjalikku ühise tegutsemise lepingut. Isegi kui pooled oleksid omandanud korteri ühise tegutsemise lepingu alusel, siis oleks selline leping pidanud tingimata omama notariaalset vormi. Hageja on esitanud kohtule tõendid (tl 100 ja 139), mis kinnitavad kostja osakute päritolu. Samas väidab hageja, et vaidlusalune korter soetati selleks täiendava rahalise juurdemakse tegemisega ja seda samuti ühise tegutsemise lepingu raames kogutud rahaliste vahendite arvel. Hageja ei nõustu kostjaga, et ühise tegutsemise leping pidanuks olema notariaalselt tõestatud. Poolte esimene ühine laps sündis 12. septembril 1991, millisest ajast tuleb lugeda ühise tegutsemise leping sõlmituks ning sel ajal ei kehtinud korteri omandamisele notariaalset vorminõuet, mis pidanuks laienema ka ühise tegutsemise lepingule. Kostja on seisukohal, et poolte kooselu lõppes ammu enne eelpoolnimetatud korteri omandamist. Seda asjaolu tõendab fakt, et kuna poolte kooselu oli lõppenud, siis asus kostja 10.03.1995.a tööle AS-is Estconde-E, kus kostja töökoht asus Venemaal (tl 28 ja 52). Pärast töölepingu lõppemist 1998.aastal asus kostja elama Tallinnasse. Seega on hageja väide, et poolte mitteabieluline kooselu kestis kuni 2000.aastani, väär. Kostja on seisukohal, et kokkulepe ühise vara jagamiseks hageja nimetatud viisil (korter hagejale ja auto kostjale) puudus. Kostja ei ole kunagi lubanud jagada vara, mis kuulub juriidiliselt ja faktiliselt temale. Küll aga lubas kostja hagejal ja poolte ühistel laste elada vaidlusaluses korteris ning on lubanud seda siiani. Kostja leiab, et remondi tegemist ei ole hageja tõendanud ühegi dokumentaalse tõendiga. Esitatud akendevahetuse arved on kuupäevadest 01.11.2006 ja 14.12.2006. Remondi tegemiseks oleks viimane pidanud küsima luba kostjalt, kuivõrd kostja oli korteriomandi
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-1403 omanikuks. Kostja on selgesõnaliselt mitmel korral keelanud hagejal teha parendusi korteris. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on tasunud korteriga seotud makseid. Samas on tegemist kommunaalmakseid kajastavate arvetega ja kommunaalmaksed on kulud, mida elamispinda kasutav isik on kohustatud ise kandma. Seega võib antud maksete teostamine tõendada vaid seda, et hageja elas nimetatud korteris. Antud maksete tasumine aga ei tõenda asjaolu, et hageja oleks tasunud korteri ostuhinna või muu tasu, millega oleks tekkinud kaasomand korterile. Hageja leiab, et kostja väide, nagu ta oleks olnud korteriomandi omanikuks remondi tegemise aja, on ekslik. Korteriomand on kantud kinnistusraamatusse 31. oktoobril 2006, seega ei saanud kostjale enne nimetatud kuupäeva kuuluda korteriomandit. Hageja on korteris remondi teinud enne selle kinnistusraamatusse kandmist. Sõiduki osas on kostja väitnud, et hagejale kingitud sõiduauto Volkswagen Passati müügist saadud rahad sai endale hageja. 1996.a mais soetas kostja endale sõiduauto Opel Ascona, mis oli seega kostja isiklik vara, kuivõrd hageja ja kostja kooselu lõppes 1995.a alguses. Kostja ei ole endale kunagi ostnud Toyota kaubikut (kohus on hageja taotlusel nõudnud ka vastava tõendi Eesti Riiklikust Autoregistrikeskusest – tl 78), küll aga rentis seda suulise rendilepingu alusel ning sai vahendid sõiduki rentimiseks oma isalt. Kostja ei nõustu oma seisukohtades hagejapoolsete väidetega poolte ühise elukoha osas. Kostja arvates ei saa soojusenergia pakkujaga lõpetatud lepingu alusel tõendada asjaolu, et kostja lahkus korterist aastal 2000. Nimetatud otsuse tingis korteriomanike otsus, kuna soojusenergia võlg oli kasvanud liiga suureks ning kõik korterite omanikud pidid lõpetama lepingu antud soojuse energia edasimüüjaga. Hageja ise on esitanud majapidamisarvestuse kaardi, mille kohaselt elasid pooled vaidlusaluses korteris 1991-1995. Seega kinnitab antud tõend fakti, et kostja lahkus elamispinnalt 1995.a alguses. Hageja on aga arvamusel, et kostja väide, et elamus, milles asub vaidlusalune korter, oli kavas lülitada välja või lülitati välja keskküttesüsteemist, on ekslik. Hageja on esitanud selle väite ümberlükkamiseks OÜ Xxxxxxxx Xxxx 8. mai 2007 täpsustuse (tl 99), mille kohaselt vaidlusaluse korteri kütmine lõpetati kostja avalduse alusel, kuid valdava osa ülejäänud hoone kütmine toimub jätkuvalt. Hageja väitel toimus kõnealuses korteris ka kostja 30-aasta sünnipäevapidu, mida pooled tähistasid ühiselt koos ühiste tuttavatega, millega hageja arvates on tõendatud kooselu jätkumine vähemalt aprilli keskpaigani aastal 2000. Lisaks eelnevale on kostja esitanud haginõuetele aegumise vastuväite. Kostja omand esimesele korterile tekkis õiguslikul alusel – vastava ostu-müügilepinguga. Hageja ei ole lepingut vaidlustanud ega taotlenud enda tunnistamist lepingujärgseks ostjaks. Seega on 07.04.1993.a ostu-müügilepingu järgi tekkinud omandiõiguse vaidlustamise hagi aegunud, sest sel ajal kehtinud TsK § 81 kehtestas hagi korras õiguste kaitseks kolmeaastase tähtaja. Hageja ei nõustu nõuete aegumisega kolmel põhjusel: Esiteks ei nõustu hageja sellega, et 7. aprilli 1993 või 12. jaanuari 1995 lepingust tekkis korteri omandiõigus kostjal. Omandiõigus tekkis nii hagejal kui ka kostjal, kes olid sel ajal ühise tegutsemise lepingu poolteks. Pärast kooselu lõppu leppisid pooled kokku vara jagamises viisil, et hagejale jääb ühise tegutsemise lepingu raames soetatud varast korter ja kostjale kaubik. Alates sellest ajast on hageja pidanud ennast korteri omanikuks ja palunud kostja nõusolekut vastavate registrikannete muutmiseks – lootuses, et seda saab ikkagi teha enne korteriomandi moodustamist. Kostja ei keeldunud nõusolekut andmast, kuid lükkas seda pidevalt erinevatel põhjustel edasi. Hageja õigusi rikub sisuliselt seega alles 31. oktoobril 2006 tehtud kinnistusraamatu kanne, mis erineval tegelikult õiguslikust olukorrast kajastab kostjat kui korteriomandi omanikku;
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-1403 Teiseks märgib hageja, et sai teada oma õiguste rikkumisest alles korteriomandi kandmisel kinnistusraamatusse. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema varasemalt alles 31. oktoobril 2006. Kolmandaks pidasid pooled korduvalt läbirääkimisi sel teemal, et kaubik jäi kostjale ja korter jääb hagejale, kostja lubas ka korduvalt tulla andma vastavat omapoolset nõusolekut korteriomandi vormistamiseks hageja nimele. Kui ka mitte nõustuda eelmises punktis märgitud aegumistähtaja kulgemise algusega ja lugeda aegumistähtaja algus varasemaks, siis oli aegumine alates 1. juulist 2002 peatunud praegu kehtiva TsÜS § 167 lg 1 alusel. Hagi ei saanud olla aga eelnevalt aegunud tulenevalt enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 lg-st 1 ja § 178 lg-st 2. Kohaldatavad õigusnormid, kohtu põhjendused ja tuvastatud asjaolud Kuna asjas on olulised sündmused, mis toimusid 1990-ndate aastate algul, siis tuleb nende suhtes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 alusel kohaldada võlasuhte tekkimise ajal kehtinud õigust. Enne 1. juulit 2002 reguleerisid võlaõiguslikke suhteid TsK sätted, sh ühise tegutsemise lepingut TsK
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-1403 soetamisse ning seeläbi panna kostjale tõendamiskohustust asjaolu kohta, et eluasemed soetati üksnes tema vahenditest. Mis puutub ühise tegutsemise lepingu raames Toyota kaubiku soetamisse, siis selle kohta puuduvad hagejal samuti veenvad tõendid. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teatise (tl 78) kohaselt ei ole ametlikult sellist sõidukit kostja nimele kunagi registreeritud ning isegi kui lähtuda tunnistaja Exxx Pxxxxxxxx ütlustest sõiduki ostmise kohta (kohus nõustub hagejaga, et registrikanne ei olnud sõidukite puhul omandiõiguse tekkimise alus), ei ole mingeid tõendeid sellise tehingu osas pooltevahelise kokkuleppe kohta. Tunnistaja E. Pxxxxxxx kinnitas ka seda, et kostja ostis nimetatud kaubiku sisuliselt endale töösõitudeks ning hageja seda ise sõitmiseks ei kasutanud. Kas ja milline oli nimetatud sõiduki soetamisel hageja panus, selle kohta tõendid puuduvad. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks pikemalt käsitleda poolte kooselu lõppemise ja väidetava ühise tegutsemise lepingu lõpetamisel tekkinud kaasomandi jagamise küsimusi. Ühtki tõendit, sh tunnistaja ütlust, selle kohta, mida ja kuidas pooled lahkuminekul 2000.aastal oma varade osas kokku leppisid, esitatud ei ole ning hageja väited on jäänud paljasõnaliseks. Mis puutub hageja nõuete alternatiivsesse põhjendusse ehk nõuete põhistamisse alusetu rikastumise sätetega, siis selles osas on olukord vastupidine – hageja on suutnud kohtule küll tõendada, et ta on teinud kostja korteris suuremahulist remonti, kuid samas ei ole sel alusel esitatud nõue õiguslikult põhjendatud ega saa rahuldamisele kuuluda. Asjas puudub vaidlus selles, et vaidlusalusest korterist sai korteriomand esmakinnistamisega korteriühistu vastava avalduse alusel. Hageja ega kostja ei ole teinud selleks eraldi toiminguid ega andnud mingit panust. Kohtu arvates ei ole seetõttu õiguslikus mõttes tõsiseltvõetav hageja väide, et kostja omandas korteriomandi tänu hageja tegevusele (remondile). Korteriomandi reaalosaks oleva korteri seisukorrast sõltumata oleks kinnistusraamatu vastav kanne muude takistuste puudumisel tehtud niikuinii, sest kinnistamisavalduse puhul korteri seisukorda ei kontrollita. Tunnistajate ütlused ei veena kohut selles, et ilma remondita oleks korter muutunud olematuks – oleks ära kukkunud seinad, lagi vms. Korteri elamiskõlblikkus (väidetavalt olid 1990-ndatel väga halvas korras aknad) ei ole kinnistamisavalduse läbivaatamisel oluline. Seega ei saa hageja alusetu rikastumise sätete alusel nõuda korteriomandile omandiõigust ning tema poolt tehtud parenduste suurus ei ole asjas esitatud nõudeid silmas pidades oluline. Samas ei saa välistada, et hagejal on õigus nõuda ühise tegutsemise lepingu raames korterile tehtud parenduste hüvitamist kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 477 lg 3 ja 6 alusel või pärast nimetatud tähtpäeva tehtud kasulike kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 sätete alusel, kuid selliseid nõudeid hageja käesolevas asjas esitanud ei ole. Selliste nõuete võimalikkusele on viidanud ka Riigikohus oma tsiviilasjas nr 3-2-1-142-05 tehtud lahendis (p 15). Lähtudes eeltoodust tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna haginõue ei ole tõendatud ja põhjendatud, puudub vajadus ka aegumise küsimuse käsitlemiseks. Menetluskulud tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lõikele 1 jätta hageja kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.