Ühinguõigus › Sundlõpetamine

käesolev

kohtumäärus

kätte

menetlusosalistele

ning

saata

likvideerijakande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud Osaühingu xxx kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

10.07.2007.a on Harju Maakohtule saabunud xxx avaldus, milles palutakse otsustada Osaühingu (OÜ) xxx (kustutatud) täiendav likvideerimine. Likvideerijaks palub avaldaja määrata ennast. Avalduse kohaselt on OÜ xxx äriregistrist kustutatud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 alusel. OÜ xxx juhatuse liige oli xxx(avaldaja). Avaldusele lisatud ehitisregistri andmete väljatrükist (seisuga 04.07.2007.a) nähtuvalt kuulub OÜ-le xxx ehitis asukohaga xxx (ehitisregistri kood xxx). Kuivõrd on ilmnenud, et OÜ-le xxx kuulub jaotamata vara ja on vajalik võtta tarvitusele täiendavad likvideerimisabinõud, tuleb likvideerimise läbiviimiseks määrata OÜ-le xxx likvideerija. Avalduses esitatud taotluste õigusliku alusena on osundatud ÄS § 218 lg-le 2. 07.09.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 4 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel on OÜ xxx registrist 10.01.2005.a kustutatud (toona kehtinud) ÄS § 60 lg 2 alusel. Kuivõrd äriregistri andmetest nähtuvalt on OÜ xxx kustutatud registrist likvideerimismenetluseta, ei ole võimalik otsustada äriühingu täiendavat likvideerimist. Kohus käsitleb avaldust seetõttu kui avaldust kustutatud äriühingu likvideerimise otsustamiseks ning likvideerija määramiseks. OÜ Avonek registrist kustutamise ajal kehtinud ÄS § 60 lg-st 1 tulenes, et kui registripidajale on esitatud tõeseid andmeid, et osaühingul ei ole vara või äriühing ei ole registripidajale kuue kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, teeb registripidaja äriühingule registrist kustutamise hoiatuse ning avaldab teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Juhul kui nimetatud hoiatuse tegemisest nelja kuu jooksul ei esitanud äriühing registripidajale andmeid vara olemasolust või nõutavat majandusaasta aruannet, oli registripidajal ÄS § 60 lg 2 järgi õigus kustutada äriühingu äriregistrist, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtiva ÄS § 60 lg 5 redaktsioon näeb ette, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Enne OÜ xxx registrist kustutamist ei viidud läbi likvideerimismenetlust ning avalduse ja sellele lisatud dokumentide põhjal on osaühingul jaotamata vara (xxx asuv ehitis). Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia OÜ xxx likvideerimine. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla

juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Seoses OÜ xxx likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on avaldanud äriühingu (endine) juhatuse liige xxx. Nimetaud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus OÜ xxx likvideerijaks xxx. Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega OÜ-le xxx (TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ xxx kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.