Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Maksegraafikust mittekinnipidamisel kohustus kostja lepingu p 3.4 alusel tasuma viivist 0,2% päevas võlguolevast summast tasumisega viivitatud iga kalendripäeva eest ja lepingu p 4.2 alusel leppetrahvi 300 krooni. Kostja pole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Võlasummast on tasumata 3500 krooni. VÕS §-de 8, 76 lg 1, 113 lg 1, 158 lg 1, 208 lg 1 alusel hageja nõuab kostjalt tasumata võlasumma 3500 krooni, viivise (seisuga 10.06.2007.a.) 7000 krooni ja leppetrahvi 300 krooni, kokku 10800 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega 22.08.2007.a. kätte saanud. Kuigi postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt ( tl 43) on hagi üle antud kostja elukaaslasele A. H. , saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda hagi kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks (hiljemalt 14 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest) so 05.09.2007.a. vastanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 42). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud ostu-müügilepinguga (tl-d 29-30 ) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata kauba eest 3500 krooni, viivist 7000 krooni ja leppetrahvi 300 krooni. Seega tuleb VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 2, 113 lg 1, 158 lg 1 ja 208 lg 1 alusel tasumata kauba eest, viivise ja leppetrahvi katteks kokku 10800 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivise vähendamist pole kostja VÕS § 113 lg 8 alusel nõudnud. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

2 (3)

vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s sätestatud korras.

TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Rita Kulberg Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.