Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tammeorg liitus Q-GSM Dynamo teenuspaketiga ja sai enda käsutusse subsideeritud mobiiltelefoni NOKIA 5110. Lepingu kohaselt kohustus Merli Tammeorg mobiiltelefoni tagastama või tasuma selle väärtuse, juhul kui ta soovib lõpetada lepingu enne 1 (ühe) aasta möödumist selle sõlmimisest. AS Tele2 Eesti lõpetas Merli Tammeoruga sõlmitud liitumislepingu ennetähtaegselt. Kostjal on AS-iga Tele2 Eesti sõlmitud Q-GSM lepingu alusel tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest 974,06 krooni ning hüvitamata subsideeritud mobiiltelefoni NOKIA 5110 maksumus 500 krooni. Kostja nõustus Q-GSM liitumislepingut sõlmides Q-GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimustega, mille kohaselt on kostja vastutav lepingujärgsete maksete (kõneteenused, kuutasud) nõuetekohase tasumise eest, samuti tasuma viivist maksetega hilinemise korral. Esitatud arvetest nähtub, et kostja on mobiilsideteenuseid tarbinud, kostjapoolsed väited teenuse halva kvaliteedi osas on tõendamata. Vastavalt lepingule tuleb kostjal lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tema käsutusse antud mobiiltelefoni maksumus hüvitada või mobiiltelefon tagastada, kuid kostja mobiiltelefoni ei tagastanud ning seega peab kostja hüvitama telefoni maksumuse. Hageja omandas nõude AS-ilt Tele2 Eesti ja nõude loovutamisest on kostjat teavitatud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja kui nõude omandajaga ei ole võimalik vaielda võlgnevuse sisu üle, lisaks on hageja nõue tõendamata – lisatud arved võlgnevuse olemasolu ei tõenda. Kostja ei ole kunagi keeldunud AS Tele2 Eesti arvete tasumisest; probleemid olid mobiiliside halva kvaliteediga, kostja esitas AS-ile Tele2 Eesti pretensiooni koos tasaarvelduse nõuetega. Nõudeid ei rahuldatud, tekkis võlgnevus ja AS Tele2 Eesti lõpetas lepingu. Kostja viis peale AS-i Tele2 Eesti poolset lepingu lõpetamist subsideeritud mobiiltelefoni NOKIA 5110 Tele2 teeninduspunkti, kuid telefoni ei võetud vastu ja nõuti selle maksumuse hüvitamist; telefon on alles ja kostja on nõus selle tagastama. AS-ile Tele2 Eesti esitatud pretensioonid teenuse halva kvaliteedi suhtes ei ole säilinud. Viivisenõuet kostja ei tunnista põhjusel, et hageja põhinõue on alusetu, samuti on nõude esitamisega põhjendamatult viivitatud. Kostja ei allkirjastanud lepingu sõlmimisel ühtegi dokumenti, mis kohustaks teda subsideeritud telefoni eest tasuma leppetrahvi. Esimese astme kohtu otsus

poolse lepingurikkumise kohta tõendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid; kohus ei saa otsuse tegemisel lähtuda tõendamata, paljasõnalistest väidetest. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et teise lepingupoole kohustuste võimalike rikkumise korral tuleb valida kohased õiguskaitsevahendid ning olla nende kasutamisel ja oma õiguste kaitsmisel järjekindel. Hageja esitatud arvetelt nähtub, et kostja on tarbinud kõneteenuseid, vaidlust ei ole selles, et kostja jättis arved osaliselt tasumata. Seega on hageja nõue kostja poolt tasumata kõneteenuste osas põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Tele2 Eesti lõpetas tähtajalise liitumislepingu ennetähtaegselt kostja võlgnevuse tõttu. Vastavalt üldtingimuste p. 5.1.7 on teenuse osutajal õigus sulgeda alaliselt Q GSM mobiiltelefoniside juhul kui kostja ei täida lepingust tulenevat mistahes kohustust, kusjuures kostja on kohustatud tasuma kõik tasud ka sulgemise perioodi eest; p. 7.1.2 järgi tuleb kostjal maksta lepingujärgsed kuutasud lepingu tähtaja järelejäänud osa eest juhul, kui liitumisleping lõpetatakse põhjusel, et kostja ei ole tasunud õigeaegselt lepingu alusel tasumisele kuuluvaid makseid. Seega on hageja nõue kuutasude ja teenuse peatamismaksu osas põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt ka subsideeritud mobiiltelefoni NOKIA 5110 maksumuse hüvitamist. Liitumislepingu kohaselt sai kostja oma käsutusse mobiiltelefoni, mille kostja pidi tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama või hüvitama selle maksumuse vastavalt üldtingimuste p. 4.1.11. Kostja väitel üritas ta mobiiltelefoni tagastada, kuid seda ei võetud tagasi. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Hageja on esitanud nõude telefoni maksumuse osas, hageja ei ole esitanud nõuet telefoni tagastamiseks. Seega tuleb kostjalt vastavalt lepingule välja mõista hüvitis mobiiltelefoni eest. Nõude loovutamine ei välista hagi rahuldamist. AS Tele2 Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants VÕS § 164 alusel. VÕS § 164 lg 2 ja 171 lg 1 järgi astub nõude loovutamise korral uus võlausaldaja senise asemele ja võlgnikul on uue võlausaldaja vastu õigus kasutada ka kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja suhtes. Kostja on nimetatud õigust kasutanud, kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud. TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga (viivis), üldtingimuste p. 7.4 kohaselt kohustus kostja maksma tähtajaks tasumata summadelt 0,5% viivist tasumata summalt alates arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Seega põhineb viivis lepingul. Arvestades kostjapoolset viivituse kestust on hageja poolt nõutav viivisesumma mõistliku suurusega. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu otsuse. Vastustaja vahetas menetluse käigus välja esialgselt kohtule ja apellandile esitatud Q-GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimused uute vastu. Ka need olid apellandile tundmatud ning puudus tema allkiri. Lepingu pooltele kohustuslikud dokumendid peavad kandma apellandi allkirja ja neid ei saa protsessi käigus hageja suva järgi temale sobivamate vastu välja vahetada. Apellant ei ole mobiilsideteenuste kasutamise tingimustega kunagi tutvunud. Kuna puudus kvaliteetne telefoniühendus, esitas apellant kahel korral, 14. juunil 2001.a ja 5.detsembril 2001.a, pretensiooni halva sidekvaliteedi pärast, mis oli temale ka tekitanud reaalset kahju. Vastused jäid aga tulemata ja apellant peatas arvete tasumise kuni pretensioonidele vastuse saamiseni. Q-GSM katkestas ühepoolselt lepingu ja loovutas hoiatamata nõude inkassofirmale, lõpetades juriidiliselt kõik lepingukohustused apellandi

suhtes. Teise kirjaliku pretensiooni esitamise korral Q-GSM Valga teenindusbüroos soovis apellant tagastada ka mobiiltelefoni NOKIA 5110, kuid teenindaja keeldus seda vastu võtmast, väites, et see tuleb välja osta. Esitatud arved üksi ei kinnita saadud teenuste hulka. Ka viivised on alusetult arvestatud. Tele2 pole astunud ühtegi sammu probleemi lahendamiseks ega ka kohtule esitanud tõendit, mis seda kinnitaks. Seega on viiviseid sihilikult kasvatatud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on õige ja piisavalt motiveeritud, kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 ei pea kolleegium vajalikuks otsuse motiive üle korrata. Apellatsioonkaebuses on apellant korranud oma varem esitatud seisukohti, kaebus ei sisalda aga põhjendust, millest võiks järeldada, nagu põhineks esimese astme kohtu otsus menetlusõigusnormi rikkumisel või nagu tuleks apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Kaebus ei sisalda ka vaidluse lahendamiseks olulisi väiteid, millele maakohus oma otsuses juba ei oleks vastanud. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega selles, et ta ei ole mobiilsideteenuste kasutamise tingimustega kunagi tutvunud. Maakohus leidis õigesti, et AS Tele2 Eesti ja kostja on sõlminud tähtajalise lepingu, millest on tekkinud kohustis ja lepingu lahutamatuks lisaks on Q GSM mobiilside kasutamise tingimused. Apellant on oma allkirjaga kinnitanud (tl 11), et on tutvunud ja nõustub Q - Lepingu lahutamatuks osaks oleva Q - Tingimustega ja muude materjalidega, mis käsitlevad teenuseid ja Q-GSMi võrku ning kohustub neid täitma. Vaidlust ei ole selles, et AS Tele2 Eesti lõpetas tähtajalise liitumislepingu ennetähtaegselt kostja võlgnevuse tõttu. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et hageja esitatud arvetelt nähtub, et kostja on kõneteenuseid tarbinud ja nende eest osalise tasumisega tunnistanud sideteenuse kasutamist. Et nimetatud arvetest nähtub selgelt, milliste teenuste eest on arved tekkinud, samuti osutatud teenuste kogused ja kostja võlgnevuse kujunemine, ei saa kolleegium nõustuda apellandi väitega, et arve üksi ei kinnita saadud teenuse hulka. Kostja talle alates 12.05.2001.a. kuni lepingu lõpetamiseni esitatud arveid aga vaidlustanud ei ole. Apellandi väited lepingu alusel esitatud arvete mittetasumise kohta mobiilsidelevi halva kvaliteedi tõttu on paljasõnalised ja tõendamata. Põhjendatud on kostjalt subsideeritud mobiiltelefoni NOKIA 5110 maksumuse hüvitamine. Liitumislepingu kohaselt sai kostja oma käsutusse mobiiltelefoni, mille ta pidi tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama või hüvitama selle maksumuse vastavalt üldtingimuste p. 4.1.11. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole oma väiteid mobiiltelefoni tagastamiseks tõendanud. Kolleegium maakohtu põhjendustega nõustub. Apellatsioonkaebusele lisatud dokumentide koopiad jätab kolleegium esitamise lubatavuse põhjendamatuse tõttu tähelepanuta. TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Apellandi põhjenduse kohaselt ei saanud ta neid tõendeid esitada maakohtus, kuna leidis nende koopiad alles pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist. Kolleegium ei saa seda põhistust usaldusväärseks

lugeda, sest apellant on kirjalikus vastuses 04.oktoobril 2005.a. kohtule kirjeldanud, et: „kahjuks ei saa esitada nimetatud pretensioonide koopiaid, kuna neid kirjutatakse (kirjutati) esinduses sidefirma blanketil ja ei arvanud, et nendest oleks vaja säilitada koopiaid.“ Seega ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda.

Urmas Reinola

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.