Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
07.september 2007
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-05-1486
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ (pankrotis. registrikood XXX, asukoht XXX); hageja seaduslik esindja pankrotihaldur Toomas Saarma
OÜ (pankrotis) hagi RR’i, LS, LR, OR ja SR vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
Kostjad:
teada,
Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB XXX)
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni.
Harju Maakohtu menetluses on OÜ (pankrotis) 27.04.2005 hagi kostjate vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2006 otsusega tühistati käesolevas asjas 14.02.2006 tehtud kohtuotsus ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtumenetlemise ajal hageja OÜ (pankrotis) 08.12.2005 võõrandas vaidlusaluse korteriomandi II, kes kanti omanikuna kinnistusraamatusse 25.01.2006.a. 23.12.2005 avalduses OÜ (pankrotis) taotles lugeda I. I uueks hagejaks. Asja uuel menetlemisel (toimik saabus kohtusse tagasi 28.08.2006) kohus tegi kindlaks, et LS, RRi, OR ja SR elukohaks on Rahvastikuregistris alates 21.08.2006 registreeritud teine aadress. Kohus saatis korteriomandi uuele omanikule II järelepärimise, kas kostjad on korteri vabastanud ja milline on I. I arvamus tsiviilasjas menetluse jätkamise osas. II erinevatele kohtule teadaolevatele aadressidele18.10.2006 ja 13.02.2007 saadetud kirjad tagastati kohtule kätteandmatult. 19.02.2007 kohus saatis järelepärimise esialgsele hagejale OÜ-le (pankrotis), kes teatas, et tema menetluse jätkumist ei soovi. Samuti hageja teatas, et II sai kätte hageja kirja, milles paluti I. I kohut teavitada soovist asuda tsiviilasjas hagejana OÜ (pankrotis) asemele. 10.01.2007 helistas kohtusse LR, kes teatas, et ta on vaidlusalusest korterist 2006.a. augustis väevõimuga lahkuma sunnitud. 15.06.2007 õnnestus kohtul I, I kätte toimetada kiri. 27.06.2007 I.I saatis kohtule faksiteate, et XXX korteris sisseregistreeritud isikud on sellest korterist vabatahtlikult välja kolinud. I. I avaldust hagejana menetlusse astumiseks ei teinud, kuid palus teda informeerida kohtuistungi toimumise ajast. Kinnistusraamatu andmete kontrollimisel 13.08.2007 selgus, et I. I on 28.06.2007 vaidlusaluse korteriomandi võõrandandu ja 23.07.2007 on kinnistusraamatusse omanikena sisse kantud D B ja T B. Kohus informeeris I. I , et seoses korteriomandi võõrandamisega ei ole tal enam õigust asuda käesolevas asjas esialgse hageja asemele. 13.08.2007 kohus teatas XXX korteriomandi uutele omanikele D B ja T B käimasolevast kohtumenetlusest ning palus kohtule 31.augustiks 2007.a. teatada, kas nad soovivad menetluse jätkamist. D. B sai teate isiklikult kätte , T.B , kuid käesoleva ajani kohtule midagi teatanud ei ole.
Kohus leiab, et hagi tuleb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Esialgne hageja ja isik, keda hageja on taotlenud lugeda uueks hagejaks, on korteriomandi võõrandanud. Korteriomandi praegused omanikud ei ole esitanud kohtule avaldust hagejatena menetlusse astumiseks, seoses omandi üleminekuga ei ole esialgse hageja õiguste rikkumine hagiavalduse aluseks olevatel asjaoludel
enam võimalik. Kostjad on vaidlusaluse korteri reaalselt vabastanud, seega hagiavalduse asjaolud ei vasta enam tegelikkusele ning sisuliselt on hagi muutunud ainetuks. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas tsiviilasjas on menetlus alustatud 2004.a, seega menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (edaspidi TsMS1998). TsMS 1998 ei sätesta kohtukulude hüvitamist hagi läbi vaatamata jätmise juhuks, mistõttu menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.