Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-06-29899 07. september 2007, Narva
Kohtuasi
N.G hagi Akstsiaselts (AS) Jaadera vastu 7591 krooni nõudes Hageja N.G Kostja AS Jaadera Kostja seaduslik esindaja V.K Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtule 17.10.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 24-25) 27.08.2003.a pöördus hageja AS Jaadera poole klaaspakettide paigaldamiseks hageja eluruumis asukohaga Narva. Firma teostas klaaspakettide paigaldamise, kuid tööd ei teostatud nõuetekohaselt. Ajavahemikul august 2003.a kuni käesoleva ajani hageja korduvalt pöördus kostja poole suuliselt ja kirjalikult palvega kõrvaldada puudused töös, kuid kostja ei ole käesoleva ajani võtnud tarvitusele mingeid abinõusid lepingu tingimuste mittenõuetekohase täitmise kõrvaldamiseks nagu on ette nähtud VÕS § 641 lg 4, mis sätestab, et lepingu tingimustele mittevastavus, mis on tingitud töö tulemusena valminud eseme valest paigaldamisest on võrdsustatud töö mittevastavusega lepingu tingimustele.
Tsiviilasi nr 2-06-29899
Vastavalt VÕS § 6 lg 1 peavad pooled ehitama oma suhted üles heausksuse põhimõttele. VÕS § 7 lg 1 näeb ette, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras loeksid mõistlikuks isikud, kes tegutsevad heausksuse põhimõttel. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine. Hageja omalt poolt täitis kohustuse tasuda töö eest täies ulatuses ja palus pikka aega kostjat kõrvaldada puudused töös, kuid mingit tegevust tema poolt ei järgnenud. Probleemide tulemusena valesti paigaldatud klaaspakettide igapäevasel kasutamisel oli hageja sunnitud pöörduma spetsialisti poole, kes andis 19.07.2005.a. arvamuse selle kohta, et tehtud töö on praak. Seda arvamust tutvustas hageja kostjale ja viimane tunnistas 12.08.2005.a kirjas, et töö on praak ja palus anda hinnang rahalises väljenduses. Kuna hageja ei ole spetsialist aknaplokkide paigaldamise alal, siis pöördus ta firma AS Glaskek poole, kes vaatas akna üle ja jõudis järeldusele, et on vajalik selle väljavahetamine ning arvestades akna mõõtusid, läheb klaaspaketi vahetus maksma 7591 krooni. Oma 06.09.2006.a pretensioonis märkis hageja ära summa, mis on vajalik uue aknapaketi paigaldamiseks. Kostja jättis pretensiooni tähelepanuta. Ülaltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt AS Jaadera välja 7591 krooni ja kanda see summa üle ja makstud riigilõiv 550 krooni arveldusarvele nr 1102648932 Hansapangas. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja oma 20.06.2007 esitatud vastuses (tl 41-42) ei tunnistanud hagi täies ulatuses. Vastuse kohaselt tõepoolest valmistati ja paigaldati hagejale tellimuse nr 231 alusel plastikust aknaplokk. Hageja leiab, et tööde tegemise ajal leidis aset praaktöö, oma argumente põhistab hageja 19.07.2005.a ekspertarvamusega. Nimetatud ekspertarvamus ei ole kinnitatud ekspertuurimise läbiviimise litsentsiga Ekspertiisiseaduse mõttes, seepärast tuleb seda arvamust lugeda eraisiku arvamuseks. Ekspertarvamuse punktist 2.2. tuleneb, et veelauad on paigaldatud valesti, mis oli põhjuseks, et niiskus sattus akna vahele, ei ole organiseeritud vee äravool akendelt. Nimetatud pretensioon on alusetu, kuna hageja ei tellinud veelaudade valmistamist ja paigaldamist, seepärast kostja veelaudu ei paigaldanud, need paigaldas hageja, seepärast langeb vastutus temale. Vaatluse läbiviimise juurde ei kutsutud hageja esindajaid, seepärast on nimetatud ekspertarvamust raske objektiivseks lugeda. Kostja jaoks jääb selgusetuks see fakt, et aken paigaldati 2003 aasta oktoobris, kuid pretensioonid tekkisid kaks aastat hiljem. Kostja esindajad viisid pärast pretensiooni saamist läbi akna vaatluse hageja korteris ja tuvastasid, et raskused akna avamisel tekkisid aknapoole vale avamise tulemusena hageja poolt, mis tõi kaasa akna lukustusseadme rikke. Hageja väited selle kohta, et kostja tunnistas oma praaki, ei vasta faktilistele asjaoludele. Kostja palus oma 12.08.2005.a. kirja punktis 3 viia läbi praagi hindamine, kuna nii arvab arvamusele alla kirjutanud isik. Veelgi enam, hageja tasus kahe osana: ettemaksu 2000 krooni tasus hageja 27.08.2003.a ja pärast tööde teostamist tasus hageja 18.10.2003.a. 1760 krooni. Teostatud tööde eest tasumisel ei olnud hagejal mingeid pretensioone tööde kvaliteedi suhtes, sealhulgas aknapoolte avamise ja sulgemise suhtes. Pretensioonid, nagu juba märgitud, tekkisid 2 aastat pärast tööde teostamist. Hageja 2(5)
Tsiviilasi nr 2-06-29899
eesmärgiks on kostja arvates alusetu rikastumine. Tellimus ja töö läksid hagejale kokku maksma 3760 krooni. Käesoleval ajal nõuab ta summat, mis ületab kahekordselt tema kulutusi. Ülaltoodu alusel leiab kostja, et hageja ei tõendanud talle materiaalse kahju tekitamist kostja tegevuse tagajärjel, seepärast tuleb haginõuded jätta rahuldamata. Kohtukulud tuleb aga jätta hageja kanda.
Hageja arvamuse kohaselt kostja vastuse kohta (tl 47) hageja kostja väiteid ei tunnista ja jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde. Akna paigaldamise käigus leidis aset praaktöö, mida kinnitab ekspertiisiakt. Kahe aasta jooksul püüdis hageja lahendada vaidlusalust olukorda kohtuväliselt; pöördudes isiklikult kostja poole; tarbijakaitseametisse. Kuid kostja püüdis mistahes viisil venitada vaidlusaluse olukorra lahendamist. Seda fakti kinnitavad järgmised asjaolud: kostja käis korduvalt hageja juures kodus ja avaldas, et puudused kõrvaldatakse (seda võivad kinnitada tunnistajad) 2005.a. juunis annab ta selgitusi tarbijakaitseametile, kelle poole hageja pöördus, kinnitab; et ta siiski paigaldas veelauad, samuti viitab ta mingile instruktsioonile, mida hageja ei ole kordagi näinud ega sellele alla kirjutanud 2006 aasta mais teatas ta äkki, et tal puudub litsents ja paneb kogu oma süü mittenõuetekohaselt teostatud töö eest teisele firmale. Nagu hageja algselt märkis, on kostja tegevuses endale võetud kohustuste mittenõuetekohase täitmise tunnused. Sel alusel palub hageja rahuldada hagi täies ulatuses.
Viru Maakohus tegi 17. juulil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 alusel lihtmenetluses. Kohus andis pooltele aega täiendavate avalduste, taotluste ja seisukohtade, sealhulgas ärakuulamise soovi esitamiseks. Kostja ei ole täiendavalt midagi esitanud. Hageja esitas tunnistajate kirjalikud ütlused, mida ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud vormis ning esitas neid kohtu poolt antud tähtaja möödalaskmisega ja ei palunud selle ennistamist. Seoses ülalöelduga tagastab kohus hageja poolt esitatud paberid nende esitajale.
Kohus, olles läbi vaadanud asjas esitatud dokumentaalsed tõendid ja poolte seisukohad, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja kohustus paigaldada hageja korteris plastaken ja tegi selle ning et hageja tasus kostjale tehtud töö eest täies ulatuses. Poolte vahel on vaidlus tehtud tööde nõuetekohasusest. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-06-29899
Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 mõttes, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 5 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Hagejale oli antud 22.09.2003 garantii 5 aastaks. Kostja poolt tehtud töö mittevastavus lepingutingimustele on tõendatud 19.07.2005 ”Ekspertiisiarvamus objektil teostatud tööde kvaliteedi kohta” nime kandva dokumendiga, mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes. Asjaolu, et dokument kannab nime ”Ekspertiisiarvamus” ei oma tähtsust. Nimetatud dokumentaalse tõendi kohaselt (tl 28, 29-30) ekspertiisi eesmärgiks oli määrata kodanik N. G korteris AS Jaadera paigaldatud plastakende kvaliteet. Visuaalse vaatluse teostas ekspert N. Kostina korteriomaniku juuresolekul. Vaatlusega tuvastati: - valamid paigaldatud akende paigutamise soojuskataloogide jämeda rikkumisega, mis sai niiskuse sattumise põhjuseks akende alustesse, ei ole korraldatud veeäravool akendest - ei ole kinni peetud talvise tuulutamise lõtkest. - aknapooled avanevad raskelt, mis on raamide vildakuse järelduseks montaazitöös. Soovitused: AS Jaadera poolt teostatud töö on praak. Firma vastus nr.135/06 03.06.05.a. on ebakorrektne. VÕS § 642 lg-st 2 tulenevalt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Asjakohatu on kostja väite, et aknad paigaldati 2003.a oktoobris, aga pretensioonid tekkisid kaks aastat hiljem. Hageja pretensioonist on näha (tl 33), et kostja vastas talle juba 12.08.2005, sellest võib järeldada, et pretensiooni ta esitas veel varem, seega enne 2-aastase tähtaja möödumist. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud; lg 5 järgi kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja esitas kohtule hinnapakkumise (tl 31-32), mille kohaselt uue akna paigaldamine maksab 7591 krooni. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-06-29899
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja põhjendas ja tõendas oma nõuet ja hagi kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kostja vastuväidet ei ole millegagi tõendatud ja seega on paljasõnalised.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust lähtudes menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma AS Jaadera. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630 lg 1, 632 lg
Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.