Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtule 25.08.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ning kostja sõlmisid 06.07.2004 Liitumislepingu (Leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. EMT Esindused AS, ning kostja sõlmisid 06.07.2004 Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu (Müügileping), mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefon(d) NOKIA 3100, vastav(ad) IMEI kood(id) 353758003282296. Vastavalt Lepingule esitas hageja kostjale arved nr. V04097388145, B04087217432, B04076960084, V04076948240 kokku summas 3 513,65 (kolm tuhat viissada kolmteist krooni ja kuuskümmend viis senti) krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 3 463,43 (kolm

Tsiviilasi nr 2-06-23231

tuhat nelisada kuuskümmend kolm krooni ja nelikümmend kolm senti) krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 03.08.2006. Kostja on olnud viivituses 672 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 3 494,40 (kolm tuhat nelisada üheksakümmend neli krooni ja nelikümmend senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15%/päevas x 3 463,43 krooni = 5,20 krooni/päevas, 5,20 krooni x 672 päeva = 3 494,40 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 3 462,43 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend kaks krooni ja nelikümmend kolm senti) krooni. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused). Tingimuste punkti

Tsiviilasi nr 2-06-23231

Hageja palub hagiavaldus rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõude (hagihind) summas 3 463,43 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend kolm krooni ja nelikümmend kolm senti) krooni, viivised summas 3 462,43 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend kaks krooni ja nelikümmend kolm senti) krooni, kokku 6 925,86 (kuus tuhat üheksasada kakskümmend viis krooni ja kaheksakümmend kuus senti) krooni; esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt (tl 87, 89) tal on alus jätta hagi läbivaatamata tema vangistuses viibimise aja jooksul, nimelt kuni 29.05.2010. Kuna kostjal ei ole mingit tööd ja sissetulekut ja seega ei ole võimalust maksta arveid. Hagi ennast kostja tunnistab, kuid ei tunnista arvestatud viivist, nimelt 3462,43 krooni. Alates 14.10.2004 viibib kostja vahi all. Kohtukulud tuleb jagada hagejaga pooleks. Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid kui kohtuistung on vajalik, vastu ei ole. Kõik hageja äranägemisel. Asja võib lahendada kompromissiga või muu kokkuleppe teel.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE KOHTA

Hageja seisukoha kohaselt kostja vastuse kohta (tl 92-93) kostja vastuses hagiavaldusele tunnistab kostja hagi, kuid ei tunnista kostjale arvestatud viivist summas 3462,43 krooni. Hageja leiab, et viivise rakendumine sõltub üksnes kostjast. Sellest tulenevalt oli kostjal võimalus ära hoida viivise nõudmine hageja poolt õigeaegselt kohustust täites. Juhul kui kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga pakub hageja kostjale võimalust tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel maksimaalse pikkusega kuni 1 aastat ning minimaalse osamaksega 697 krooni kuus. Kompromissi sõlmimiseks tuleks kostjal võtta ühendust hageja esindajaga. Kostja on pidanud vastuses hagiavaldusele võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Hageja on samuti nõus kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 403 lg 1, on kirjalik menetlus võimalik poolte nõusolekul. Lähtuvalt eeltoodust jääb hageja oma nõude juurde ning palub menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus tegi 18. juulil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. 3(5)

Tsiviilasi nr 2-06-23231

Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • et pooled sõlmisid 06.07.2004.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (tl 8-9) • et AS Elion Esindus ja kostja sõlmisid 06.07.2004.a Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu (tl 10-12), mille alusel AS Elion Esindus müüs kostjale mobiiltelefoni(d) NOKIA 3100, vastav(ad) IMEI kood(id) 353758003282296 • et hageja esitas kostjale arved (tl 14, 15, 16, 17) • et hageja on kohtuvälises menetluses 06.09.2004 saatnud kostjale võlanõude (tl 13), milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja on nõus põhivõla summaga 3463,43 krooni, kuid ei ole nõus viiviste arvestamisega, kuna alates 14.10.2004 viibib ta vahi all. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-dega 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 6, 113 lg 1. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejal ei ole õigust arvestada viivist, kuna kostja viibib vahi all. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 103 lg 4 kohaselt seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Kohus leiab, et kostja väide kohustuse mittenõuetekohase täitmise vabandatavusest on asjakohatu. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjusfääri. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Kui võlgnik ei saanud mingit kohustuse rikkumist tinginud asjaolu isiklikult mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Võlgniku enda vastutussfäärist pärinevate takistuste eest vastutab võlgnik alati, sõltumata selle takistuse iseloomust ja tekkepõhjusest. Kostja poolt kuriteo toimepanemine, mille eest ta sai vanglakaristuse, on otseselt seatud tema isikuga, kostja võis hoiduda tegudest, mille tagajärjel teda karistati vanglakaristusega. Kostja ei vaielnud vastu viiviste aritmeetilisele arvestusele, kohus leiab, et viivise arvestus on tehtud VÕS § 113 lõikes 1 sätestatuga kooskõlas ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Viivise vähendamist kostja ei nõudnud.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-06-23231

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 3463,43 krooni ja viivis summas 3462,43 krooni, kokku 6925,86 krooni. Haginõuete rahuldamine on samuti põhjendatud toimiku kirjalike materjalidega.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab A.V kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632.

Tamara Šabarova Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.