Harju Maakohus
Kohtukoosseis
M. Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.09.2006, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-10837
Tsiviilasi
OÜ hagi SK vastu võla, viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ (XXX) , esindaja Silver Eensaar
esindajad
Kostja SK(end. S XXX, elukoht teadmata)
Menetluse liik
Lihtmenetlus vastavalt määrusele 24.05.2007 kirjalikus vormis
Hagi rahuldada. Välja mõista SK ́ilt OÜ kasuks võlga 1163,80 krooni, viivist 1163,80 krooni, kokku 2327,60 krooni. Välja mõista SK ́ilt OÜ kasuks kohtukulude katteks 569,38 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses. Kostjale otsuse kättetoimetamise korral avalikult loetakse otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Nõue ja põhjendused. OÜ esitas SK(end. S) vastu võla 2327,60 krooni väljamõistmiseks, millest põhivõlg on 1163,80 krooni ja viivised on 1163,80 krooni. Kohtukulud palus jätta kostja kanda. AS / AS õigusjärglane/ sõlmis 30.06.1997 kostjaga liitumislepingu nr 0021494. Selle alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Pooled on oma allkirjadega lepingul kinnitanud, et kohustuvad ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid kasutamise eeskirju täitma. Pooled on kokku leppinud ka viivises 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga viivitud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei ole vastanud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlg
ning seetõttu loovutas teenuse osutaja nõude 1163,80 krooni koos viivistega hagejale. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud. Ka hageja nõudele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ega võla tasunud. Viivise suurus on 18.11.1999-12.05.2005 eest vastavalt 11649, ning viivist on arvestatud alates viimase arve tasumise tähtajast 18.11.99 ja hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses 1163,80 krooni. Kostja võlg on arvates 1999.a. kuni 1999.a. november, viimase arve nr XXX tasumistähtajani. Arved on saadetud kostjale posti teel lepingujärgsel aadressil vastavalt tingimuste p-e 6.7. Hageja tõendid: Liitumisleping XXX, üldtingimused, arved 0020416694, 0020444998, 0020474747, 0020505462, 0020537974, 0050574096, 0020613815, 0020656329, 0020702615, võlateatis, nõude loovutamise teatis. Kostja vastuväited hagile Kostja on hagi isiklikult kätte saanud. Vastuväiteid ei ole esitanud, sest kohtule esitatud vastuväited on alla kirjutamata. Tõendeid ei ole esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kirjalikud vastuväited, mis on esitatud kostja nimelt, on aga tema poolt alla kirjutamata. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 167 lg 2 järgi pidi vastus hagile olema kostja või tema esindaja poolt alla kirjutatud ning arvates 01.01.06 kehtivad TsMS § 338 lg 1 p8 järgi peab menetlusdokument, so vastus hagile olema samuti allkirjastatud kostja või tema esindaja poolt. Seega kohtule kirjalikult esitatud väidetav vastus kostja nimelt ei ole käsitatava kostja vastusena hagile ja seega ei saa kohus nendega arvestada. Edasisena kohtu menetlusega seotu pärast hagimaterjali kättetoimetamist, on kostjale teatavaks tehtud ametlike teadaannete kaudu. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Märgitud ajal kehtinud TsÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. TsK § 190 järgi võis kohustuse täitmist tagada vastavalt lepingule leppetrahviga (trahv, viivis) ning § 191 lg 1 järgi on leppetrahv /trahv, viivis/ seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustutud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 94 järgi võib viivitusintressi nõuda lepingus sätestatud määras. Kuivõrd kostja ei ole hagi asjaolusid vaidlustanud, siis tuleb eeldada, et kostja on omaks võtnud selle, et tal oli AS-ga, kes on AS õigusjärglane, sõlmitud 30.06.07 mobiiliseade teenuste osutamise leping nr XXX koos selle juurde kuuluvate lepingu lahutamatuks osaks olevate Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjadega. Samuti tuleb eeldada, et kostjal oli kohustus talle
osutatud teenuste eest vastavalt arvetele tasuda ja et ta on jäänud talle sideteenuse osutaja poole osutatud teenuste eest võlgu 2327,60 krooni, millest arvestatud viivis alates viimase arve esitamisest 18.11.99 on seisuga 12.05.2005 2002 päeva eest vastavalt 11649,64 krooni. Ka tuleb eeldada, et kostja on teadlik sellest, et teenuse osutaja on loovutanud oma nõude OÜ-le , samuti seda, et kostja ei ole oma võlga ära tasunud ei nõude loovutanud isikule ega ka selle omandanud hagejale. Eeltoodu aluse leiab kohus, et kostja on oma lepingust tulenevat maksekohustust rikkunud lepingu partneri AS ees e. on keeldunud ühepoolselt oma kohustuste täitmisest, mis ei ole lubatav TsK § 173, 174 järgi. Hageja on oma väiteid, mida kostja ei ole vaidlustanud, ka ise tõendanud kohtule esitatud teenuse osutaja ja kostja vahel 30.06.07 sõlmitud lepinguga ja selle lahutamatuks lisaks olevate Eurotelefon 256 eeskirjadega, mille lahutamatuks osaks olemine nähtub lepingust endast ja millele on kostja alla kirjutanud. Teenuste osutamist AS poolt on hageja tõendanud kohtule esitatud arvetega 0020416694, 0020444998, 0020474747, 0020505462, 0020537974, 0050574096, 0020613815, 0020656329, 0020702615, milledes sisaldub nii teenuse hind, sj kõnede teest tasu, kuumakse ja muud asjaolud nagu näiteks tasu kõnede eristuse eest, makse tähtaeg, ajaperiood, mille jooksul teenust on osutatud. Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjades ( p 8) on sätestatud ka viivis 0,5% päevas võlasummast iga viivitatud päeva eest. OÜ tõendas ka kohtule AS teatisega kostjale 12.05.05, et võlg 1163,80 krooni koos õigusega nõuda viivist on loovutatud 12.05.2005 OÜ-le . Nõudeõigus on OÜ-le üle läinud 12.05.2006 ning see on lubatav alates 01.07.2002 kehtiva VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Eeltoodu alusel on hagi põhjendatud ja tõendatud ja kuulub TsK § 173, § 174, § 190, § 191 lg 1 ja VÕS § 164 lg 1, 2, § 170 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kui AS –lt (AS AS õigusjärglane) nõude omandanud isiku kasuks välja mõista võlg 1163,80 krooni, viivis 1163,90 krooni, kokku 2327,60 krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 /hagi esitatud 29.06.05/ tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud ja õigusabikulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 116,38 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv seoses kostjale Ametlike Teadaanneete kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise, otsuse teatavakstegemise eest tasutud riigilõivu eest 200 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 596,38 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.