2-17-102092
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungi sekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-17-102092
Tsiviilasi
OÜ Torma Soojus hagi Vanilli ja Chilli OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
294.36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Torma Soojus, (registrikood 10663316, asukoht Torma alevik Jõgevamaa ), esindajad volikirja alusel jurist Terje Mikk ja Txxxx Txxxxxxv; Kostja Vanilli ja Chilli OÜ, (registrikood 12567309, asukoht Sõpruse 144 Kasepää küla Jõgevamaa), esindaja juhatuse liige Exxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
20.07.2017
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ Torma Soojus kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 01.02.2017.a maksekäsu kiirmenetluses nõude kostja vastu 294.36€ saamiseks.
Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 17.03.2017.a määrusega edastati asi menetlemiseks Tartu Maakohtule hagimenetluses, sest kostja esitas maksekäsule vastuväite. Hageja esitas 27.03.2017.a kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 294.36 eurot. Hagiavalduse ja lisade kohaselt omab kostja korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteriomandi omandas kostja 06.02.2015.a Torma vallalt. Torma vallavolikogu 23.10.2007.a määruse nr 49 alusel on hagejale antud korterelamute hooldus- ja haldusteenuse osutamine. Torma Vallavalitsuse 04.11.2014.a korraldusega nr 325 on kinnitatud halduses olevate korterelamute hooldus- ja haldusteenuste hinnaks 0.30 eurot ruutmeetri kohta kuus. Hageja osutab nimetatud määruse alusel haldusteenust ka kinnistule, kus asub kostja korteriomand. Hageja esitatud arved koosnevad haldustasust 10.27 eurot ja abonenttasust 0.88 eurot kuus. Summad on igakuiselt muutumatud. Kostja on kohustusest teadlik, kuid ei ole hagejale arveid tasunud. Kostja ei ole ka arveid vaidlustanud. 07.04.2017.a esitatud hagi täpsustuses selgitas hageja, et Torma valla ja OÜ Elenko vahel 01.06.2000.a sõlmitud lepingu op 1.7 alusel haldab hageja alates samast kuupäevast Torma valla munitsipaalomandisse kuuluvaid elamuid, eluruume, katlamaju, pumbajaamasid, hooneid ja rajatisi ning sellest tulenevalt korraldab elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, soojusenergia tootmist ja osutab vastavaid teenuseid Torma valla elanikkonnale ja juriidilistele isikutele. Hageja märkis, et kostja oli korteri omandamisel teadlik, et hageja osutab Torma vallas elamu- ja kommunaalmajanduse teenuseid. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja T. Txxxxxxx, et majas Lxxxxxxxxx ei ole moodustatud korteriühistut, kuigi seda on proovitud. Maja valitsejaks hagejat ei ole nimetatud. Kõik koosolekud nurjuvad, sest kvoorumit ei tule kokku. Osade korterite omanikega on hagejal lepingud teenuste osutamiseks, kuid kostjaga ei ole seda sõlmitud. Esindaja selgitas, et arvetel märgitud abonentasu on vee- ja kanalisatsiooni tasu. Haldusteenuse alla läheb näiteks muru niitmine ja remonditööd. Tasu suuruse on kehtestanud vallavalitsus. Korterites on võimalik vett kinni panna ainult valla loal. Torma vallale kulub pragu majast 6-7 korterit. Kostjalt nõutakse võlga alates 2015.aastast. Kostja vastuväited Kostja teatas 16.05.2017.a lihtmeiliga (mis ei olnud allkirjastatud) kohtule, et hageja ei osuta teenust, mille eest ta raha kasseerib. Kostja palus kohtult täiendavalt aega vastuse esitamiseks järgmise päevani, kuid vastust kohtule ei esitanud. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et majas ei ole korteriühistut, kuid kord püüti seda moodustada, ning ei ole valitud ka valitsejat. Kostja vaidles nõudele vastu põhjusel, et mingit teenust ta ei saa. Vett kostja ei tarbi, küte on kinni pandud ja osa kortereid kütab õhksoojuspumbaga. Näiteks tegeleb üks korteriomanik majas prügiveo korraldamisega. Kostja avaldas, et ta on ka küsinud, miks on summad arvel sellised ja mida selle raha eest on tehtud, kuid ei saa kunagi vastust: öeldakse, et vald on hinnad kehtestanud. Koostööd elanikega ei tehta, hageja ise otsustab, mida taha. Majas on palju elamiskõlbmatuid kortereid, sest talvel seal elada ei saa. Kostja teab, et pole ainus rahuolematu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomandi kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosa eluruumile nr xxx registriosa nr 2589735 (t lk 14).
Pooled avaldasid kohtule, et majas pole moodustatud korteriühistut ega nimetatud valitsejat. Korteriomandi seaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab: Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab: Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Viidatud § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad korteriomandite kaasomandisse eelkõige maa-ala elamu ümber, elamu kandekonstruktsioonid (seinad, katused jne) üldkasutavad ruumid (trepikojad, keldrid jne), elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Sellest tulenevalt saab elamus korraldada veevarustust, kanalisatsiooni ja kütet kaasomanike ühisel otsusel. Samuti saavad kaasomanikud ühiselt määrata, kuidas kasutada ja hooldada elamu üldruume ja territooriumi. KOS teine peatükk reguleerib korteriomandite valitsemist täpsemalt. KOS § 8 lg 1 sätestab: Kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Kuna nimetatud elamus ei ole moodustatud korteriühistut, valitseb maja korteriomanike ühisus: vastavalt KOS § 15 lg 1 valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanike ühisuse otsused tehakse üldreeglina korteriomanike üldkoosolekul (KOS § 17-19) hääletuse teel. KOS § 20 lg 1 sätestab, et valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Käeolevalt esitas hageja hagis nõude selle alusel, et ta on täitnud elamus, kus asub kostja korteriomand, sisuliselt valitseja kohustusi (KOS § 21): tegelenud muru niitmise, remonditöödega ja osutanud vee- ja kanalisatsiooniteenust, hallanud korteriomanikelt kogutud rahalisi vahendeid. Hagejat ei ole korteriomanikud aga valitsejaks nimetanud, mistõttu on ebaselge, millisel alusel hageja neid kohustusi täitis ja teenuseid osutas. Kuna hagejal puudus kohustus ja tegelikult ka õigus teenuseid osutada ja muid valitseja kohustusi täita, siis puudub tal ka õigus nõuda tasu selle eest. Kohus ei hinda käesolevalt, kas üldse ja millises mahus hageja kostjale tegelikult teenuseid osutas ja kas arvetel märguitud hinnad olid kehtestatud õiguspäraselt. Kohus selgitab, et kuna hageja varustab korterid veega ja osutab ka kanalisatsiooni teenust, võib OÜ Torma Soojus olla Torma vallas muuhulgas ka vee-ettevõtjaks Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse § 7 mõistes. Korteriomandite kaasomandis olevale kinnistule vastava teenuse osutamiseks on aga vajalik kinnistu omanikul (seega kaasomanikel ühiselt või kaasomanike poolt volitatud esindajal) sõlmida liitumisleping vastavalt eelnimetatud seaduse § 5 lg 1 ja 2. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 5 sätestab ka üheselt, et juhul, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni
juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Eeltoodust tulenevalt peaks hagejal olema seega sõlmitud vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutamiseks leping mitte iga korteriomaniku vaid korteriomanike ühisuse või volitatud esindajaga, nt valitseja või korteriühistuga. Seda aga hagejal sõlmitud ei ole, mistõttu on kohtule ebaselge, millisel alusel ta üldse elamule teenuseid osutab ja tasu saada soovib. Kohus märgib veel, et hageja esitatud tõendid väidetava õigussuhte tekkimise aluste kohta on asjasse mitte puutuvad: - Torma vallavolikogu 23.10.2007.a määruses nr 49 (t lk 19-20) sätestatakse valla vara valitsemine ja valdus- käesolevalt on tegemist kostja eraomandis oleva korteriomandiga , mitte valla varaga; - 01.06.2010.a leping (t lk 26-28) reguleeris hagejale lepinguliste kohustuste ja õiguste üle andmist OÜ-lt Elenko, s.h munitsipaalomandisse kuuluvate objektide haldamise ja teenuste osutamise üle andmist- jällegi on tegemist kostja eraomandiga, mitte munitsipaalomandiga (valla varaga) ja kostja korteri suhtes varem kehtinud leping võimalike teenuste osutamiseks ei läinud talle korteri ostmisel automaatselt edasi ning hagejal tuli kostjaga sõlmida uus leping. Liiati tuleks sõlmida teenuste osutamiseks leping kogu maja korteriomanike otsuse alusel ühe lepinguga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal puudub õigus esitada nõuet kostja vastu, sest neil puudub omavaheline õigussuhe ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.