Võlaõigus › Muud

alusel. Vastavalt poolt vahel XXX allakirjutatud „XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti“ p-le 4 on XXX korterite haldustasude koosseisus elamu remondiks määratud ja elamu remondiks tegelikult kulutatud summade vahe 75 000 krooni, mille kostja pidi kustutama igakuiste maksetega a ́ 1 250 krooni 28. veebruariks 2008. Kostja on võlast tasunud 1 487 krooni XXX. Maksetähtaja ületanud maksete summa on 11 013 krooni. Hagi esitamise aja seisuga XXX on viivisevõla suurus 335,86 krooni. Võlgade väljanõudmiseks sõlmitud lepingu kohaselt peab hageja maksma XXX Õigusabi OÜ-le nõudekäsitluse ja õigusabi eest 3 540 krooni. 5% õigusabist on 567 krooni, väljamõistmisele kuuluva ja tegeliku õigusabi kulu vahe on 2 973 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võla ja viivised 11 348,86 krooni, kahju hüvitise 2 973 krooni, riigilõivu 1 050 krooni ja õigusabi kulu 567 krooni. Kostja vastuväidete ümberlükkamiseks esitas hageja 12.03.2007 tõendid – tehtud remonttööde maksumuse kohta. Kohtuistungil taotles hageja esingaja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei saa hageda enda nimel remondifondi kasutamisega tekkinud võlga. Tallinna linnaga 02.02.2001 sõlmitud lepingu alusel on kostjal vaid õigus esindada eluruumide erastamise kohustatud subjekti. Hageja jättis esitamata viidatud üleandmisevastuvõtmise aktiga üheaegselt kinnistatud akti lahutamatuks osaks oleva lahkhelide protokolli. Selle kohaselt keeldus kostja üle võtmast remondifondi võlgnevust. Kuna seaduse järgi peab korteriühistu elamu vastu võtma kolme kuu jooksul alates korteriühistu õigusvõime tekkimisest, oli kostja sunnitud aktile alla kirjutama selles toodud tingimustel, lisades omapoolsed vastuväited lahkhelide protokolli näol. 2 973 kroonisele kahju hüvitamise nõudele vaidleb kostja vastu põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ega esitanud lepingut, mille kohaselt kostja peaks tasuma hageja kohtukulud. Kostja hageja täiendavate tõendite kohta seisukohta ei esitanud. Kohtuistungi toimumise päeval esitas MS kostja esindajana edasilükkamiseks.

taotluse

istungi

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 410 sätestatu kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kostja taotles kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et sai kohtult teate tähitud kirjaga 27.08.2007, endine juhatus on keeldunud uuele juhatusele dokumente üleandmast, kostja

seaduslikul esindajal puudub informatsioon J. M kostja, kellele kohus kui kostja esindajale kutse saatis. Samas taotluses palub kostja määrata aja toimikuga tutvumiseks. Kooskõlas TsMS § 352 lõikega 1 võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda. Kostjal puudusid mõjuvad põhjused istungile mitteilmumiseks. Taotlused lahendatakse kohtuistungil. Kostjal puudus alus arvata, et tema poolt esitatud taotlus igal juhul rahuldatakse. Kostja poolt esitatud taotlusest ei nähtu ühtki põhjust, mis takistanuks esindajal kohtuistungile ilmuda. Kohus saatis kohtukutse J. M , kes kohtule esitatud volikirja alusel oli kostja lepinguliseks esindajaks. Kohus ei ole kostjale 27.08.2007 tähitud kirja ega ühtki teadet saatnud. Kostja ei ole kohtule teatanud J.M volituste lõpetamisest ega teatanud andmeid uue esindaja kohta. Asjaolu, et endine juhatus ei ole andnud uuele juhatusele dokumente (taotlusest ei selgu milliseid dokumente kostja silmas peab), ei saa olla takistuseks kohtuistungile ilmumiseks. Toimikuga tutvumine on menetlusosalise õigus TsMS § 199 lg 1 p 1 järgi, kohus ei määra selleks aega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on EES § 151 ja § 152 lg 1ja 02.02.2001 lepingu p-d 3.1 ja 3.6. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel on hagejal viivise nõude õigus. Kahju väljamõistmise aluseks on VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1 050 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 567 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast.

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.