Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2(7)

sätestatud kohustusi. Järelikult tellija poolt kohustuse täitmine välistas kostja materiaalse vastutuse. Kostja tegevuses või tegevusetuses puudub süü. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi. Kohus mõistis välja OÜ-lt Turvateenistus Alfastar ERGO Kindlustuse AS kasuks 19 484, 62 krooni, sh põhinõue summas 18 994 krooni ja viivised summas 490, 62 krooni ning alates 13.04.2006 viivis protsendina so 9,25% aastas kuni põhinõude so 18 994 krooni täitmiseni. ERGO Kindlustuse AS kohtukulud jättis kohus OÜ Turvateenistus Alfastar kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17.10.2005 toimus OÜ-le Pranko kuuluva vara varguse tagajärjel kindlustusjuhtum ja hageja kindlustusandjana tasus OÜ-le Pranko kindlustussumma 18 994 krooni. Asja materjalidele lisatud lepingust nähtub, et OÜ Pranko ja kostja sõlmisid 23.09.2002 tehnilise valve lepingu. Lepingu objektiks oli lepingu p.1.1. järgi täitja (OÜ Turvateenistus Alfastar) poolt tellijale (OÜ Pranko) osutatav valveteenus, mis väljendub tellija seaduslikus omandis oleva vara järelvalves tehniliste valveteenistuse vahendite ja/või tuletõrje seadmete abil, et avastada ja tõkestada sissetungi valveobjektile või kindlaks määrata ja võimaluse korral kõrvaldada muud ohud. Tehnilise valve lepingu p. 2.3. järgi peale signaali saabumist valvekeskusesse on täitja kohustatud viivitamatult valveobjektile ülevaatuseks ja häire põhjuse väljaselgitamiseks välja saatma patrullteenistuse ekipaaži. Asjas puudub vaidlus, et vastavalt lepingu p-le 2.3. peale signaali saabumist 17.10.2005 kell 01.00 saabus aadressile Punane 54, Tallinn kell 01.08 kostja patrullteenistuse ekipaaž. Lepingu p. 2.5. kohaselt oli kostja kohustuseks informeerida telefoni teel tellijat ja/või tema poolt määratud kontaktisikuid häiresignaali saamisest ja olukorrast valveobjektil. Asjas puudub vaidlus, et kostja juhtimiskeskuse korrapidaja teavitas tellija poolt määratud kontaktisikut Ljudmilla Prantsuzovat häiresignaali saamisest ja olukorrast valveobjektil kell

3(7)

antenn ära kruvida, sisenes kurjategija objektile ukse kaudu võtmega ja lahkus ust lukustades. Arvestades asjaolusid puudub taolisel väitel ka mõistlik seletus. Asja materjalidele lisatud fotolt nähtub, et hoone uks ja värav asuvad kõrvuti. Asjas ei ole esitatud mõistlikku seletust selle kohta, miks oleks pidanud kurjategija sisse murdma hiljem väravast, kui tal oli olemas võti ukse avamiseks. Asja materjalidele lisatud kahjuteate kohaselt varastati hoonest autorehve, mis ei ole suuregabariidilised esemed. Seetõttu asus kohus seisukohale, et hoone väravale tekitati kahju juba esmasel sissemurdmisel kell 01.00. Kohus leidis, et asja materjalidest nähtub, et ajaliselt ei olnud turvatöötajal võimalik valveobjekti hoolikalt üle vaadata. Asja materjalidele lisatud plaanilt nähtub, et Punane 54 territooriumil, mis oli kostja valveobjektiks, oli 4 hoonet sh 3 angaari. Asjas puudub vaidlus, et turvaekipaaž jõudis objektile kell 01.08 ning juba 01.12 helistas juhtimiskeskuse korrapidaja OÜ Pranko esindajale, teatades, et kõik on objektil korras. Arvestades objekti suurust, asjaolu, et tegemist oli öise ajaga, ning tunnistaja Eduard Vi ütluste järgi oli objekti kontrollimiseks vaja täiendavat valgustust, leidis kohus, et niivõrd lühikese aja jooksul ei olnud võimalik objekti hoolikalt kontrollida. Kuna lepingu p-ga 2.3. järgi oli kostjal kohustus valveobjekt üle vaadata, et välja selgitada häire põhjus, kuid asjas on tõendamist leidnud, et kostja seda ei teinud, on tegemist lepingu rikkumisega. Lepingu p. 4.4. järgi kui tellija ei saa või ei soovi tunni aja jooksul ilmuda valveobjektile, on tal selleks õigus. Tal on samuti õigus keelduda valvatava objekti, millel mingitel põhjustel puudub tehniline valve, kaitsmisest valvetöötajate poolt. Sellisel korral ei kanna täitja materiaalset vastutust valvatava objekti eest seni, kuni objekti pole uuesti valve alla antud. Lepingu p. 3.10. kohaselt hiljemalt 1 tund pärast täitjalt vastava teate saamist on tellija kohustatud ilmuma valvatavale objektile selle avamiseks ja häire põhjuse väljaselgitamiseks. Antud asjast ei nähtu, et täitja oleks teatanud tellijale vajadusest ilmuda valvatavale objektile, samuti ei nähtu, et täitja oleks tellijale teatanud, et objektil puudub tehniline valve. Vastupidi täitja teatas tellijale, et kõik objektil ja selle ümbruses on korras. Seega leiab kohus, et kostja viited asjaolule, et tellija esindaja ei ilmunud objektile, ei ole kohased. Lepingu p. 5.4. järgi ei kanna täitja materiaalset vastutust kui valvesüsteem on kahjustatud või blokeeritud mitte täitja süü tõttu, sealhulgas telefoniliini rikete tõttu. Asjas puudub vaidlus, et valvekeskuse mäluanalüüsi kohaselt sisenes kurjategija valvatavale objektile kell 01.00 ja ühe minuti jooksul kruvis ära raadiosaatja antenni, mis põhjustas valvesüsteemi signaali edastamise blokeerumise ja lahkus seejärel objektilt. Kurjategija sisenes objektile uuesti ja tegutses seal kell 1.53 kuni kella 3.44. Kohus osutas võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 alusel, et põhjusliku seose kindlakstegemiseks tuleb uurida, kas kostja tegu on OÜ-le Pranko tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Selleks kasutatakse „conditio sine qua non“ reeglit, mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille kahju tekitaja oma tegevusega loob. Asjas puudub vaidlus, et vargus sai toimuda seetõttu, et kurjategija, tungides valvatavale objektile keeras ära raadiosaatja antenni mis põhjustas valvesüsteemi signaali edastamise blokeerumise. Kuna asjas leidis tõendamist, et kostja jättis kontrollimata õige valveobjekti, kogu valvatavat territooriumit ei saanud ta hoolikalt kontrollida juba ebapiisava aja tõttu jäi välja selgitamata häire põhjus, so. esialgne sissemurdmine. Sellest põhjusest otseselt tulenevalt sai toimuda vargus ajavahemikul kell 1.53 kuni kella 3.44. Seega on tekkinud kahju otseses seoses kostja poolt oma lepingukohustuste rikkumisega.

4(7)

Lepingu p. 5.2. järgi on täitja vastutuse aluseks süü, s.o. täitja tegevus või tegevusetus, mille tulemus on põhjustanud tellijale varalise kahju. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral, lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus, lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Lepingu p.1.1 kohaselt võttis kostja enesele kohustuse osutada valveteenust, et avastada ja tõkestada sissetungi valveobjektile või kindlaks määrata ja võimaluse korral kõrvaldada muud ohud. Asjas leidis tõendamist, et kostja seda ei teinud, mistõttu asus kohus seisukohale, et kostja tegevuses esines hooletus. Seega on hageja põhinõue summas 18 994 krooni põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja esindaja väljendas kohtuistungil, et juhul, kui kohus leiab, et 18 994 krooni tuleb kostjalt välja mõista, siis leiab kostja, et viivis tuleb välja mõista vastavalt seadusele. Kuna vastavalt 01.01.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele on Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates 01.01.2006 2,25% ja hageja on ka sellest lähtunud, siis on hageja arvestanud õigesti viivist summas 4,81 krooni päevas (so 9,25% aastas). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõuavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 01.01.2006 - 13.04.2006 eest viiviseid summas 490, 62 krooni ja sealt edasi %-ina põhinõude täitmiseni. Kuna viivise arvestuse aluseks on hageja arvestused, mida kostja ei ole vaidlustanud, on võimalik kohtu arvates ühe päeva viivisesumma asendada selle arvestamise aluseks olnud %-iga so 9,25%. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ Turvateenistus Alfastar esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja palub panna menetluskulud ERGO Kindlustuse AS kanda. Kostja vaidlustab maakohtu lahendi täiel määral, kuivõrd ei nõustu kohtu järeldustega, millised on tehtud uuritud tõendite põhjal. Kostja leiab, et tunnistaja E. V, andes ütlusi kohtuistungil pooleteise aasta möödudes sündmustest (käesoleval ajal ei ole see objekt OÜ Turvateenistus Alfastar valve all), võis E. V lasta sisse ebatäpsusi ukse ja väravate kirjeldamisel, sest teab firma OÜ Pranko objekti hästi, kuna on eelnevalt korduvalt sellel objektil käinud. Samuti leiab kostja, et 4 minutit on täiesti vältav aeg objekti ülevaatamiseks, arvestades valvur E. Vi kogemusi ja vilumust, kes palju aastaid täidab neid tööülesandeid ja omab vaatluseks vajaminevaid vahendeid. Sealjuures sellele objektile oli ta sõitnud varem korduvalt, mistõttu ei saanud ta ehitist segamini ajada, mida ta kinnitas oma tunnistustes. Sissemurdmisjälgi objektile ei avastatud, millest oli teatatud ka keskuse korrapidajale. E. Vi teate alusel, teatas korrapidaja vaatluse tulemustest kliendile, et visuaalse vaatluse tulemusena on objektil kõik korras. Võttes tähelepanu alla tunnistaja V. Polkopi ütlused, millest järeldub, et 1 minuti vältel alates 01.00 kuni 01.01 oli objekti sees registreeritud liikumine antenni suunas (raadiovastuvõtja). Kella 01.53 - 03.44 oli informatsioon liikumisest objektil fikseeritud valvesüsteemiga, aga signaal ümberpaigutustest ei jõudnud keskuseni. Sellest võib teha järelduse, et valvesüsteemi signaali edastamiseks vajaminev süsteem oli viidud välja tööks vajalikust korrast 1 minuti jooksul. Kostja meelest on alust arvata, et tungimine ruumidesse 17.10.2005 kell 01.00-01.01 leidis aset ilma sissemurdmiseta. Arvestades kohamuutmise trajektoori ja lühiajalist viibimist

5(7)

kurjategija poolt objektil, võib teha järelduse selle kohta, et kurjategijale olid teada raadiosaatja asukoht, meetod selle rivist välja viimiseks ning valvesüsteemide töö põhimõtted. Just nimelt sellised järeldused saavad kinnitust tunnistaja E. Vi ütlustega sissemurdmise jälgede puudumise kohta peale liikumist objektil kell 01.00 - 01.01. Valvesüsteemi mäluanalüüsi väljavõttest järeldub, et liikumist objektil ei olnud fikseeritud kella 01.01- st kuni 01.53-ni, alates kella 01.53-st 111 minuti jooksul kuni kella 03.44 oli taas fikseeritud liikumist objektil, nimelt sel ajal oli sooritatud vargus ja kõigi eelduste kohaselt väravast sissemurdmine. Kell 01.00 - 01.01 toimus ettevalmistus varguseks, mis leidis aset eesmärgiga viia turvafirma segadusse ja tekitada illusioon valest signaalist, s.t käesoleval juhul ei leidnud aset jõhker sissemurdmine ruumidesse, vaid vargus toimus kahes etapis: viia turvasüsteemid rivist välja ja ilma nähtavate jälgedeta sissetung alates kella 01.0001.01 ning sissemurdmine ja vargus kella 01.53-st kuni 03.44-ni. Kostja leiab, et lepingu p. 2.3 ei ole rikutud, kuna valvemeeskond tuli kohale kutse peale, vaatas üle objekti, tulemustest teatati, alarmi põhjust antud momendil ei olnud võimalik tuvastada ilma ruumide sisevaatluseta. Sissemurdmise jälgi ei olnud, millest teatati ka kliendile ja viimane lubas ekipaažil objektilt lahkuda. Vastavalt valve lepingu punktile 3.10 hiljemalt 1 tund pärast täitjalt vastava teate saamist on tellija kohustatud ilmuma valvatavale objektile selle avamiseks ja häire põhjuse väljaselgitamiseks. Tellija vastavalt valve lepingu punktile 5.4 (7) ei soovinud ilmuda tunni aja jooksul valvatavale objektile selle avamiseks ja häire põhjuse väljaselgitamiseks. Turvatöötajatel puuduvad õigused valvatava objektiruumi sisenemiseks raadiosaatja antenni kontrollimiseks. Sellel põhjusel raadiosaatja seisund, mis on paigaldatud objekti sisse, jäi turvateenust osutavale firmale teadmata. OÜ Turvateenistus Alfastar tegevuses või tegevusetus puudub süü ja oma kohustusi vastavalt 23.09.2002 sõlmitud tehnilise valve lepingule on turvafirma täitnud. Vastavalt punktile 5.4 (4) täitja ei kanna materiaalset vastustust, kui valvesüsteem on kahjustatud või blokeeritud mitte täitja süü tõttu. Vastustaja seisukoht ERGO Kindlustuse AS ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 18.05.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et kaebuses toodud väited ei sea kahtluse alla esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude menetlust ega protokolli õiguspärasust. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnanud ja leidnud õigesti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja väidab paljasõnaliselt kaebuses, et 4 minutit oli piisav, et valvatavat objekti üle vaadata ja tuvastada, et kõik on seal korras. See seisukoht pole aga kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kostja töötaja E. Vi poolt kohtuistungil antud ütlustest tegi maakohus põhjendatud järelduse, mille kohaselt vaatas tunnistaja üle ebaõige angaari, sest tunnistaja kirjeldas põhjalikult angaari väravat ja kuidas ta seda kontrollis, kuid sellist väravat valvataval angaaril ei olnud. Ka ei kontrollitud, kas signaal valvatavalt objektilt jõuab valvekeskusesse. Kostja vastutust ei mõjuta asjaolu, kui kiiresti kurjategija poolt viidi valvesüsteem rivist välja. Kuna

6(7)

valvesüsteem ei andnud signaali valvekeskusele, ei oleks kostja töötaja tohtinud objektilt lahkuda ilma, et oleks välja selgitanud häireteate põhjuse. Samuti ei välista kostja vastutust asjaolu, et OÜ Pranko esindaja 1 tunni jooksul kohale ei ilmunud. Kostja enda töötaja teatas, et objektil on kõik korras ja sinna pole vaja tulla. Maakohus on piisavalt põhjendanud põhjusliku seose olemasolu teo ja tagajärje vahel, mis toob kaasa kostja vastutuse. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning faktiliste asjaolude tuvastamisel ei ole rikutud menetlusõiguse norme. Seega ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda.

R. Allikvere

U. Loonurm

U. Reinola

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.