Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-37724

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 11.12.2006.a kohtule hagiavalduse kostja vastu 250 614 krooni saamiseks. Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade avaldati 20.06.2007.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks 30.juulist 2007.a.. Kostja 21.08.2007.a määratud kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule teatanud ei ole. Hageja taotles kohtult tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja istungile ei ilmunud. Kostjat on istungi toimumise ajast ja kohast teavitatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Istungile ilmumist takistavate asjaolude esinemisest kostja kohtule ei ole teatanud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 1 kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 31.01.1997 sõlmitud kirjalikust laenulepingust. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.03.2007.a. Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees on 250 614 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a., kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕSRS § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tulenevalt võlgnevuse tekkimise ajast lähtub kohus otsuse tegemisel tsiviilkoodeksi (TsK) vastavatest sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 ja § 191 kohaselt võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga. Pooled on kooskõlas TsK §-ga 191 sõlminud kirjaliku kokkuleppe leppetrahvi osas, mis on lepingus sätestatud viivistena. Kuna kostja viivitas hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, on TsK § 231 lg 1 kohaselt põhjendatud temalt viivise välja mõistmine. Lepingu kohaselt on viivis 1 % päevas. Hageja arvutuste kohaselt on viivitatud päevi hagiavalduse esitamise seisuga 3650, mis teeb viiviseks ebareaalsed 3650 %. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest taotleb hageja kostjalt välja mõista viiviseid laenusumma ulatuses, s.o, 9000 USD ehk 117 000 krooni. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 10 % kuus (0,33 % päevas). Hageja taotleb kostjalt välja mõista intressidena 16 614 krooni. Intress on tasu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei tee ja selles lepivad pooled kokku lepingu sõlmimisel. Põhiseaduse § 32 lg 2 sätetest lähtudes oli hagejal õigus oma raha vabalt kasutada ja kostjalt laenu eest temaga kokkuleppel intressi saada, mis on AÕS § 23 lg 3 kohaselt õigusviljana asjast õigussuhte tõttu saadav tulu.

2-06-37724 Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt välja põhivõla 117 000 krooni, intressi 16 614 krooni ning viivised 117 000 krooni, kokku summas 250 614 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohus toimetab tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult, avaldades tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.