Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud

kohus on omaalgatuslikult vähendanud hagihinnas kõrvalnõuete summat, seda ilma kostjapoolse taotluseta. Kohus on märkinud, et hagejal tuleb esitada politsei või kohaliku omavalitsuse kinnitus selle kohta, et neile on kostja viibimiskoht teadmata. Kohaliku omavalitsuse elanike register on keeldunud selliste andmete väljastamisest ning keeldumise kohta täiendavat tõendit hagejale ei esitanud. Sellise järelepärimise tegemist nõuti otse kohtu poolt. Kohus on andnud hagejale ebareaalse ülesande, mida objektiivsetel ja seadusest tulenevatel põhjustel pole hagejal võimalik täita. Ebareaalne on ka kohtukorralduses antud tähtaeg 20 päeva, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse järgi on nii kohalikul omavalitsusel ja politseil avaldusele vastamiseks aega 30 päeva, mis ei võimalda kohtu korraldust täita. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Vaidlustatud määruses on maakohus määranud hagihinna ning jätnud hagiavalduse käiguta, andes hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Seega on kohus lahendanud vaidlustatud määruses kaks menetluslikku küsimust, millest ühe kohta tehtud lahendit saab määruskaebusega vaidlustada ja teist mitte. Nii võib TsMS § 660 lg. 1 kohaselt määrusega puudutatud menetlusosaline maakohtu määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 136 lg. 5 võimaldab esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale tsiviilasja hinna kindlaksmääramise või selle muutmise kohta, kui hind on määratud summaga üle 100.000 krooni. Kuna vaidlusalusel juhul on kohus määranud tsiviilasja hinnaks 167.665, 91 krooni, siis saab hageja tsiviilasja hinna määramise kohta tehtud määruse peale edasi kaevata. Maakohtu poolt TsMS § 372 lg. 2 alusel tehtud hagi käiguta jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise võimalust menetlusseadustik ette ei näe. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et määruskaebuse võib esitada üksnes hagihinna määramise osas. Ka 19. aprilli 2007. a. määruses on maakohus märkinud, et määruskaebus on esitatud kohtumääruse peale hagihinna muutmise osas. Samas ei ole maakohus keeldunud määruskaebust kooskõlas TsMS 663 lõikega 1 ja § 638 lõikega 1 menetlusse võtmast osas, milles kaebuse esitamine ei ole lubatud. Seega tuleb eeldada, et maakohus võttis määruskaebuse menetlusse kogu ulatuses. TsMS § 664 lg. 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna kaebus maakohtu määruse peale hagiavalduse puuduste kõrvaldamise osas on ebaõigesti menetlusse võetud, tuleb see selles osas jätta läbi vaatamata. Tsiviilasja hinna määramise osas on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. Tsiviilasja hinna määramisel tugines maakohus TsMS § 136 lõikele 1, leides, et hageja poolt nimetatud hagihind ei vasta tegelikkusele. Oma järeldust põhjendades märkis kohus, et hageja ei ole oma nõuet USA dollaritest kroonidesse ümber arvestades lähtunud õigest kursist. Kohus leidis, et hagihinna muutmiseks annab talle aluse TsMS § 124 lg. 1 lause 2. Osundatud lause kohaselt arvestatakse välisvääringus nõue ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Kolleegium leiab, et osundatud säte ei andnud maakohtule alust hagihinna määramiseks erinevalt hagejast. Nii on see säte kohaldatav vaid juhul, kui hageja poolt esitatud nõue on välisvääringus. U. U seevastu on esitanud oma nõude Eesti kroonides. Tegemist on kroonides väljendatud rahasumma nõudega ja kohtul ei olnud alust hageja nõuet TsMS § 124 lg. 1 lause 2 alusel korrigeerida. Tegelikult vähendas kohus vastuolus TsMS § 5 lõikega 1, § 206 lõikega 1 ja § 376 lõikega 1 hageja nõuet. Küsimus

sellest, kas hagejal on alust nõuda tema poolt hagetavat summat ja millise kursiga tuleks kostja väidetav dollarivõlg kroonidesse ümber arvestada, puudutab asja sisu, mille üle kohus saab otsustada asja sisulise läbivaatamise käigus. Seega on maakohtu määrus vale osas, millega kohus vähendas hageja poolt esitatud nõudesummat tulenevalt USA dollari ja Eesti krooni vahelisest kursist. Küll on hagejal endal võimalik oma nõuet täpsustada, kui ta seda soovib. Samas oli maakohus õigustatud hagihinda arvutades arvestama sellesse kõrvalnõudeid pooles ulatuses. TsMS § 133 lg. 2 lauses 1 sätestatu kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades muuhulgas kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele. Sama lõike lause 2 kohaselt arvestab kohus aga kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja poolt esitatud haginõudes on kõrvalnõuded põhinõudest suuremad, seega andis osundatud säte maakohtule aluse neid hagihinna kindlaksmääramisel arvestada. Maakohtu poolt arvestatud ulatus on kolleegiumi arvates mõistlik, määruskaebuse väited ei anna alust seda ulatust muuta. Kuna hageja kõrvalnõude suuruseks on 133.614 krooni, siis moodustab 1⁄2 sellest 66.807 krooni ja maakohtu poolt kõrvalnõude arvesse võtmise ulatust arvestades on tsiviilasja hinnaks 183.807 krooni.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.