Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

ja lõpetati pankrotimenetlus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt võeti otsused vastu tõenditeta, lihtsalt tehti kanne protokolli, haldur takistas esitada vastuväiteid; hageja esindaja taotlusi 25.04.07 ja 21.05.07 nõuete uueks läbivaatamiseks ei arutatud kuna võlausaldajatele polnud see kasulik ning see näitaks nende nõuete väärtust; M nõuete põhjendust ei esitanud; uut läbivaatamist, milleks koosolek kokku kutsuti, ei toimunud; võltsitud dokumente ei käsitletud; hageja vastuväiteid nõuetele ignoreeriti, suulised vastuväited koosolekul jäeti protokollimata; protokolli tutvumiseks pärast kaitsmist ei antud, kirjutati ümber ja muudeti ning hageja vastuväited toodi lünklikult, valeandmed selle kohta, et hageja ei esitanud N. M ja ltd nõuetele vastuväiteid. Haldur rikkus PankrS § 54 lg 1, lg 3 – pidi esitama hageja nimel vastuväited võlausaldajate nõuetele, kuid ei teinud seda; rikuti ka PankrS § 55 lg 2, § 82 lg 3, § 101, § 103 lg 2, lg 5, lg 6, lg 7, § 104. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Hageja esindaja poolt üldkoosolekul esitatud vastuväiteid koosoleku protokolli ei kantud. Selle kohta, et hageja esindaja nõuded vaidlustas, märget ei tehtud. Halduri esindaja koosolekul ei viibinud ega saa seetõttu seisukohta käesolevas asjas esitada. Koosoleku protokoll ei ole korrektne, hageja esindaja vastuväited on ebatäpselt kirjas. Dokumendid, mille kohus tagastas, tõendavad, et esitatud nõuded ei olnud tõendatud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejale ei meeldi otsuse sisu, seetõttu mõtles ta välja protseduurilised rikkumised. Koosolek toimus vastavalt pankrotiseadusele. Hageja vastuväide võeti arvesse ja on protokollitud. Hagi on tõendamata. Pankrotihalduri seisukoht Pankrotihaldur leiab, et hagi on alusetu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Väär on hageja väide, et 30.05.2007 toimunud koosolekul ignoreeriti tema vastuväiteid ja ei lastud neid esitada. Vastuväited on protokollitud ning protokollitud on ka see, et hageja jäi varem kirjalikult esitatud taotluse juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, tõenditega ning ärakuulanud hageja ja kostja esindajad ning pankrotihalduri esindaja kohtuistungil, leiab, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamist reguleerib PankrS § 83. Selle Paragrahvi 1.lõike alusel võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Arvestades hagiavalduses märgitud põhjendusi ja pankrotiseaduses sätestatut järeldub, et puuduvad alused võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hageja tõlgendab pankrotiseadust lähtudes vaid võlgniku huvidest. Nii näiteks on hageja viidanud PankrS § 54 lõigetele 1 ja 3, mille järgi pankrotihaldur (haldur) on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (lg 1) ning juriidilisest isikust võlgniku puhul võib haldur esindada

võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoimingutes. Halduri esindusõigust saab piirata kolmandate isikute suhtes üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil (lg 3). Hageja ei ole arvestanud, et PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse ning lg 2 järgi peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Seega ei esinda haldur pankrotimenetluses üksnes võlgnikku vaid ka võlausaldajaid. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga kohtuistungil, mille kohaselt pankrotihalduri esindaja ei saa istungil seisukohta esitada, kuna ei viibinud koosolekul, mille otsused hageja vaidlustas. Kooskõlas TsMS § 217 lg 1 võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadus ei sätesta pankrotihaldurile keeldu osaleda kohtumenetluses esindaja kaudu. Kooskõlas PankrS § 80 lg 1 juhatab võlausaldajate üldkoosolekut haldur. § 81 lg 1 järgi võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Hageja esitas hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu kohus ei lahenda käesoleva vaidluse raames häälte arvu määramist (PankrS § 82) ega nõuete põhjendatust. Kooskõlas § 101 lg 2 võivad võlausaldaja ja võlgnik enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada haldurile nõuete või neid tagavate pandiõiguste kohta kirjalikke vastuväiteid. PankrS § 103, mis reguleerib nõuete kaitsmise korda, et sätesta haldurile kohustust võlausaldaja nõudele vastu vaielda võlgniku taotlusel. Pankrotiseadusest tulenevalt otsustab haldur ise nõudele vastuvaidlemise põhjendatuse üle. § 103 2.lõikest ja § 104 1.lõikest ning § 106 tulenevalt ei sõltu nõude tunnustamine võlgniku vastuväitest. Kooskõlas § 103 lõikega 6 märgitakse iga nõude läbivaatamise kohta nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, kas nõuet ja nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte ja kes vaidles nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele vastu. Samuti märgitakse protokolli, kes loobus esitatud vastuväitest. PankrS § 104 lg 1 alusel võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole tunnustatud nõuete nimekirjal nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas, täitedokumendi tähendust (§ 168). § 106 järgi on nõude mittetunnustamise korral hagi esitamise õigus võlausaldajal. Seega ei kuulu nõue mittetunnustamisele, kui sellele vaidleb vastu võlgnik. Kohus ei nõustu hageja väitega, et võlausaldajate üldkoosoleku protokoll ei kajasta hageja esindaja vastuväiteid. Protokolli p-d 1, 2 ja 3 kajastavad võlgniku (käesolevas menetluses hageja ) taotlusi ja seisukohti. Asjaolu, et hageja seisukohad ei ole protokollitud talle meelepärases ulatuses, ei saa olla võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. See, et hageja ei ole nõus osade võlausaldajate nõuete tunnustamisega, ei saa samuti olla üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. Kuna hagejal puudub õigus vaidlustada nõuete tunnustamist hagimenetluses, tuleb jätta rahuldamata nõue N. M ja Ltd nõuete tühiseks tunnistamiseks (§ 104 lg 1). Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.