1.Aktiva Finants OÜ hagi A. Š. vastu laenulepingutest tulenev nõue rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. Š.lt Aktiva Finants OÜ kasuks tasumata võlgnevus summas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot 04 senti, sh põhivõlgnevus 592,47 eurot, intressid 98,86 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega kulu 25 eurot ja viiviseid 123,71 eurot.
3.Välja mõista A. Š.lt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhinõudelt (592,47 eurolt) alates 09.03.2017. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Hageja menetluskulud jätta nende õigustatud ulatuses A. Š. kanda
5.Välja mõista A. Š.lt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud 320 (kakssada) eurot, sh tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 120 eurot.
6.TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra: A. Š. kohustub tasuma Aktiva Finants OÜ-le võlgnevuse summas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot 04 senti osamaksetena 12 kuu jooksul, summas 70 (seitsekümmend) eurot kuus (viimase makse teostab kostja summas 70,04 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumistest kuni võlgnevuse tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 10.11.2015. a ja 22.12.2015. a Ferratum Estonia OÜ-le laenutaotlused. Ferratum Estonia OÜ kinnitas laenutaotlused ja kandis kostja arveldusarvele 10.11.2015. a laenu 300 eurot ja 22.12.2015. a 300 eurot, kokku sai kostja laenu 600 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt Ferratum Estonia OÜ poolt esitatud arvetele. Lisaks laenusummale kohustus kostja tasuma intressi 0,172% päevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest ja viivist. Kostja vastavalt kokkulepitule pole laenu tagastamise tasumisi teinud. Kostja on jätnud tasumata põhisumma 592,47 eurot ja intressi 98,86 eurot. Ferratum Estonia OÜ edastas kostjale 09.03.2016. a teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud ütles Ferratum Estonia OÜ kostjaga sõlmitud lepingud üles 24.03.2016. a. Ferratum Estonia OÜ loovutas 05.04.2016. a kostja vastase võlgnevuse hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjapoolse tegevusetuse tõttu edastas hageja kostjale korduvalt maksemeeldetuletusteateid. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude nimekiri. Kuna kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis arvestab hageja viiviseid alates 25.03.2016. a tasumata põhisummalt 592,47 eurolt 0,172% päevas 348 viivitatud päeva eest, summas 354,63 eurot (592,47 x 0,172 % x 348). Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 592,47 eurot, intress 98,86 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 354,63 eurot. Samuti nõuab hageja viivise väljamõistmist põhinõudelt seadusjärgse viivise määraga alates 09.03.2017. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh riigilõiv 200 eurot ja tasu õigusabi eest 600 eurot. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele. Hageja selgitas, et kostja on tekkinud olukorras ise täiesti süüdi, jättes oma kohustused laenuandja ja seejärel inkasso ees täitmata. Kostjale oli pakutud erinevaid võimalusi laenu tagastamiseks, kuid kostja ei soovinud kohtuväliselt kompromissi sõlmida. Hageja nõustub viivisenõuet vähendama summani 123,71 euroni (periood 25.03.2016. a- 08.03.2017. a, võlgnevus 592,47 eurot x 0,060% x 348 päeva).
Hageja märgib, et hagejal on õigus vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot. Hageja on kostjale saatnud kolm meeldetuletuskirja: -
15.04.2016. a tasuline kiri - 25 eurot;
-
22.06.2016. a tasuline kiri - 5 eurot;
-
25.11.2016. a tasuline kiri - 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
2.Hageja on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulud summas 50 eurot on igati õigustatud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 592,47 eurot, intress 98,86 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 354,63 eurot. Samuti nõuab hageja viivise väljamõistmist põhinõudelt seadusjärgse viivise määraga alates 09.03.2017. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh riigilõiv 200 eurot ja tasu õigusabi eest 600 eurot. Hageja palus menetleda tsiviilasja kirjalikus menetluses.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja tunnistab põhinõuet. Kostja ei vaidle vastu hagiavalduses esitatud väidetele selles osas, et ta on hagejalt laenu saanud summas 600 eurot. Kostja esitab vastuväited hageja tegevusele, kostja on seisukohal, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on seisukohal, et hageja ei hinnanud kostja krediidivõimalust ja ei andnud piisavalt selgitusi, et kostja saaks hinnata kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja märgib, et laenutaotluses puudub võimalus märkida palju moodustavad laenutaotleja kulutused kuus. Kostjal oli lisaks hagejalt võetud laenule kohustusi teiste võlausaldajate ees. Hageja oleks pidanud kostja maksevõime hindamisel nägema, et kostja sissetulek ei võimalda tähtaja möödudes laenu koos intressidega tagasi maksta. Sellises olukorras ei oleks pidanud hageja sõlmima kostjaga laenulepingut, mistõttu on kostjale tekitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu kahju sissenõutavaks muutuvate intresside, viiviste ja menetluskulude tõttu. Kuna hageja ei oleks tohtinud kostjale üldse laenu andma, palub kostja jätta hageja nõuded intresside, viiviste ja menetluskulude suhtes täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub määrata kohtul kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja aeg. Kostja märgib, et seoses raske majandusliku olukorraga ning asjaolude tõttu, et paljud laenuandjad on kostjale andnud laenu olukorras, mil talle ei oleks tohtinud laenu anda, palub kostja võimaldada tal tagastada võlgnevuse põhisumma kaheteistkümne võrdse osamaksena alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kostja ei soovinud olla kohtu poolt ära kuulatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 1 133,54 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega.
5.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda võlgnevus nõuetekohaselt kindlaksmääratud tähtajal. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 592,47 eurot, intressid 98,86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 354,63 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel olid lepingulised suhted. Ferratum Estonia OÜ loovutas nõude (koos õigusega nõuda kõrvalnõuded) OÜ-le Aktiva Finants. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal on tasumata kohustusi hageja ees. Kostja tunnistab nõuet põhivõla osas. Kuna kostja tunnistab põhivõlgnevust rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude ning mõistab kostjalt välja 10.11.2015. a ja 22.12.2015. a laenulepingute alusel saadud 592,47 eurot. Intress
7.Kostja on seisukohal, et hageja sõlmides kostjaga laenulepingud, tekitas kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu kahju sissenõutavaks muutuvate intresside, viiviste ja menetluskulude tõttu.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest kohaldatakse poolte vahelistes suhetes arvelduskrediidi sätteid. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Ferratum Estonia OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks.
9.Laenulepingu lisa (hinnakirja) järgi kohustus kostja maksma päevas intressimääraga 0,172% (62,78% aastas, tl. 42). Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada vastavalt laenuandja poolt esitatud arvetele.
10.Hageja on arvestanud intresse summas 98,86 eurot. Kostja palub jätta intresside ja viiviste nõude rahuldamata kuna on seisukohal, et hageja ei oleks pidanud üldse kostjale laenu andma.
11.Intress on tasu raha kasutamise andmise eest ja kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud on hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingu aluses intressid summa 98, 86 eurot. Viivis
12.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.
13.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
14.Hageja vähendas esitatud seisukohas viivise nõuet ja nõuab kostjalt viivist 0,060% päevas alates 25.03.2016. a kuni 08.03.2017. a summas 123,71 eurot (sissnõutavaks muutunud viivis)(tl 83) ning lisanduva viivise nõude TsMS § 367 alusel. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu.
15.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja vähendas viivise nõuet seadusega sätestatud määrani, on viivise nõue summas 123,71 eurot õigustaud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 123, 71 eurot.
16.Hageja soovib kostjalt laenude sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 40 euro väljamõistmist (tl 17, 84). Vastavalt hageja hinnakirjale, laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest.
17.Hinnakirja järgi on esimene meeldetuletuskiri tasuta, teise meeldetuletuskirja eest kohustub klient tasuma 5 eurot ning - pärast lepingu lõppemist esimene meeldetuletuskiri (nõue kuni 500 eurot)- 15 eurot; - pärast lepingu lõppemist esimene meeldetuletuskiri (nõue 501-1000 eurot)- 20 eurot; - pärast lepingu lõppemist esimene meeldetuletuskiri (nõue üle 1 000 euro) – 25 eurot; - pärast lepingu lõppemist teise meeldetuletuskirja eest kohustub klient tasuma 5 eurot ja - pärast lepingu lõppemist kolmanda meeldetuletuskirja eest kohustub klient tasuma 5 eurot.
18.Hageja on märkinud sissenõudekulude summade kujunemise alljärgnevalt: -15.04.2016 .a 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; - 22.06.2016. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; - 25.11.2016. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Hageja märgib, et sissenõudmiskulud summas 50 eurot on õigustatud (tl 83). Liites hageja poolt märgitud summad moodustaks sissenõudekulud 25 + 5 + 5 + 10 = 45 eurot.
19.Hageja märgib 15.04.2016. a saadetud meeldetuletuskirja hinnaks 25 eurot. Hinnakirja järgi moodustab esimene meeldetuletuskiri pärast lepingu lõppemist 20 eurot, kui nõue on 501-1 000 eurot. Meeldetuletuskirjas märgib hageja nõude suuruseks 752,73 eurot. Seega peaks vastavalt hinnakirjale esimese kirja hinnaks olema 20 eurot. Samas on hageja saatnud 15.04.2016. a esimese meeldetuletuskirja aadressile Puru tee 39-17 Kohtla-Järve. Kostja on märkinud laenutaotluses (tl 24) ja laenuandja poolt on tehtud elukoha päring (tl 26) millest nähtub, et kostja elukoht oli laenutaotluse esitamise ajal Ahtme mnt 73-2, KohtlaJärve. 22.06.2016. a ja 25.11.2016. a saadetud meeldetuletuskirjad on saadetud laenutaotluses ja registris märgitud aadressile. Kohus loeb esimeseks meeldetuletuskirjaks 22.06.2016. a kostjale saadetud teadet. Kuna see on saadetud kostja elukoha aadressile ja hageja nõue moodustab teate kohaselt 822,03 eurot, on vastavalt hinnakirjale nimetatud kirja maksumus 20 eurot. 25.11.2016. a saadetud kirja maksumus on vastavalt hinnakirjale 5 eurot (tl 42). Kohus leiab, et võla sissenõudmiskulud on põhjendatud summas 25 eurot.
20.Kostja viitab sellele, et laenuandja oleks pidanud hindama kostja maksevõimet. Maksevõime hindamisel oleks laenuandja näinud, et kostja sissetulek ei võimalda tähtaja möödudes laenu koos intressidega tagasi maksta. Kostja poolt esitatud vastuse lisadest nähtub, et kostja on varem võtnud kiirlaene ja jätnud need tasumata.
21.Kohus märgib kostjale, et kostja on teovõimeline täisealine isik, kes peaks aru saama võetud vastutusest ning ka asjaolust et laenu võttes, tekib kohustus laenu tagasimaksmiseks. Kostja poolne käitumine näitab, et kostja võtab laenu ja jätab selle tasumise kohustuse täitmata. Seega on kostja poolne käitumine vastutustundetu, kuna ta ei hinda oma majanduslikku olukorda ja tagasimakse võimalusi laenukohustuste võtmisel.
22.TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus möönab, et ühekordse maksena võib olla kostjal kohustuse täitmine raskendatud ning ohustaks kostja igapäevast toimetulekut, kuid kostjal tuleb oma majanduslikku seisundit ja maksevõimelisust arvestada ka kohustuste võtmisel. Kohus on seisukohal, et otsuse täitmise võimaldamine 12 (kaksteistkümne) kuu jooksul võrdsete osamaksetena on kohustuse suurust arvestades mõistlik ega koorma kostjat ebaproportsionaalselt.
MENETLUSKULUD
23.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
24.TsMS §-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
26.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 45 eurot, hagiavalduse esitamisel 155 eurot, kokku 200 eurot ning õigusabikulud summas 600 eurot. Kohus leiab, et hageja taotletud õigusabikulu 600 eurot hagiavalduse esitamise eest tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses on põhjendamatult suur ega ole vastavuses õigusabitoimingutele eeldatavalt vajamineva ajakuluga. Hagiavalduse koostamise ja esitamise eest peab kohus vajalikuks ajakuluks 1 tundi ja põhjendatud tasuks 120 eurot arvestades mõistlikku tunnihinda 120 eurot/h (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja põhjendatud menetluskulu on seega 200 + 120 eurot = 320 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 320 eurot. Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.