Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-36171 arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist (võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv): tasumata summa 1647,57 krooni, viivituseperiood 20.06.2002 – 27.09.2006. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1 647,57 krooni. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 palub hageja esindaja: 1) välja mõista kostjalt ... kasuks liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 1647,57 krooni ja viivised summas 1647,57 krooni; 2) välja mõista kostjalt AS-i EMT kasuks kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250 krooni ja ... poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1800 krooni. Kostja vastus Kostja oma 15. veebruaril 2007.a kohtule esitatud vastustes hagi ei tunnista. Kostja väidab, et ta ei ole kunagi sõlminud liitumislepingut .... Kostja sõnadel ta on kaotanud oma passi samal ajal, millal liitumisleping oli sõlmitud. Sellest lähtudes kostja teeb järelduse, et keegi võõras, kasutades tema andmed ja passi ning võltsides kostja allkiri, sõlmis kostja nimel liitumislepingut .... Seoses sellega, et kostja asub Murru vanglas, ta palub kohut teha järelepärimise kodakondsus – ja migratsiooniametisse selleks, et tuvastada passi kaotamise asjaolu. Kodakondsus- ja migratsiooniameti Ida Regionaalosakonna vastusest kohtu päringule selgub, et .... (sünd. 22.02.1983) pass ... on tunnistatud kehtetuks seoses kadumisega KMA Harjumaa osakonna Vanalinna büroo poolt uue dokumenditaotluse vastuvõtmisega 18.09.2002. Hageja arvamus kostja vastusele 28.03.2007.a esitatud vastuses hageja esindaja kirjutab, et hageja möönab, et kostja poolt kirjeldatud olukord võis tekkida, kuid hagejal ja hageja esindajal ei ole võimalust kostja väiteid iseseisvalt tõendada. Sellest tulenevalt hageja esindaja palub kostjat tõendada passi vargust liitumislepingu sõlmimise perioodil. Võttes arvesse Kodakondsus- ja migratsiooniameti Ida Regionaalosakonna vastuse hageja leiab, et kostja vastuväide hagiavaldusele on tõendamata ja palub rahuldada nõude kostja vastu. Hageja 23.05.2007.a seisukoha järgi esitas kostja vastuväite, et pole sõlminud hagejaga liitumislepingut, tuginedes KMA Ida regionaalosakonna tõendile. Hageja vaidleb sellele vastu ja leiab, et kostja vastuväide on tõendamata. KMA Ida regionaalosakonna poolt saadetud vastusest selgub, et kostja pass nr Kl 165835 on tunnistatud kehtetuks 18.09.2002. aastal seoses kadumisega, mis on toimunud viis (5) kuud hiljem liitumislepingu sõlmimisest. Kuus või viis kuud ei muuda antud juhul midagi. Kostja väide, et see trükiviga viib kohtu eksitusse, on absurdne, kuna kohtu pädevuses on materiaalsete (s.o. kirjalike) tõendite läbivaatamine ning uurimine, mitte ainult poolte kirjalike seisukohtade lihtne lugemine. Liitumislepingu sõlmimisel kostja kinnitas oma allkirjaga liitumislepingul üheselt, et ta on tutvunud hageja teenuste kasutamise üldtingimuste ja hageja teenuste hinnakirjadega, nõustub nendega ning liitumislepingu osapoolena kohustub neid täitma. Liitumislepingust tulenevalt moodustavad üldtingimused ja hageja teenuste hinnakirjad liitumislepingu lahutamatu osa. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja pole võtnud temaga ühendust. Hageja vaidleb sellele vastu, tuginedes hagile lisatud hageja poolt 15.07.2002.a. saadetud võlanõudele ning üldtingimuste p-dele 1.4.2; 5.1.5; 5.3 ja 8.9. Vastavalt ülalpool esitatud üldtingimuste p-dele kohustub kostja esitama hagejale enda kohta tõeseid andmeid (sh aadressi) ning viivitamatult kirjalikult informeerima andmete (sh aadressi) muutmisest. Juhul, kui kostja, ei ole teatanud kirjalikult kontaktandmete muutmisest, loetakse tema poolt hageja andmebaasi kantud andmete põhjal viimase poolt edastatud võlanõuded kostja poolt kättesaaduks. Kui kostja ei saa arvet õigeaegselt, ei vabasta see teda hageja teenuste tasumise kohustusest. Kuna kostja ei täitnud üldtingimuste p-dest 1.4.2 ja 5.1.5 tulenevaid 2(4)

2-06-36171 kohustusi, polnud hagejal võimalust kostjat enne kohtu poole pöördumist kätte saada. Kokkuvõttes leiab hageja esindaja, et kostja poolt ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et ta ei ole sõlminud hagejaga 08.04.2002.a liitumislepingut. Hageja ei tunnista kostja vastuväidet, palub kohtul hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi 26. juunil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses, kus tagab poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja arvamusega kostja vastusele ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, et kostja ja ... vahel on 08.04.2002.a sõlmitud liitumisleping, mille alusel ... osutas kostjale mobiilside teenuseid. Kohtule esitatud vaidlusalus leping on pooled alla kirjutanud. Kostja vastuväite, et pole sõlminud hagejaga liitumislepingut on vastuväidete tõendamiseks ei ole küllaldane. Kostja ei ole tõendanud, et leping on võltsitud, sest lepingu sõlmimise ajal oli temalt varastatud pass ja et tal ei olnudki võimalik hagejaga sõlmida lepingut 08.04.2002.a. Seega leiab kohus, et on tuvastatud, et poolte vahel oli 08.04.2002.a. sõlmitud kehtiv liitumisleping mobiilside teenuste osutamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hageja esitatud arvete (tl 11-14) alusel tasunud hagis nõutud võlgnevust 1647.57 krooni. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid lepingu pooled muuhulgas, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks osaks oleva ... teenuste kasutamise Üldtingimusi. Üldtingimuste 3. peatükis on loetletud kliendi (kostja) kohustused, kus punktidest 3.2.1 ja 3.1.2 tuleneb kostjale kohustus täita lepingut ja tasuda õigeaegselt teenuste arveid vastavalt Üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale, mida omakorda reguleerib Üldtingimuste 5. peatükk (Arvelduste kord). Punkt 5.10 kohustas kostjat tasuma talle osutatud teenuste eest esitatud arve arvel märgitud maksetähtajal ning arve loetakse tasutuks, kui kogu arvel esitatud summa on ... laekunud. Punkt 5.12 sätestab, et klient ei vabane teenuse eest tasumise kohustusest, kui ta ei ole ... poolt väljastatud arvet kätte saanud. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist 0,15 % päevas (punkt 5.13). Kohus leiab, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi liitumislepingu Üldtingimuste kohaselt täitnud ning leiab, et kostja on oma kohustust rikkunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Seega kuulub hageja põhinõue summas 1647,57 krooni kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 3(4)

2-06-36171 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja tingimuste punktis 5.13. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud viivist lepingus sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuid tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendas hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1647,57 krooni. Viivis ei ületa täitmata rahalist põhikohustust. Seega kuulub hageja nõue viivise summas 1647,57 krooni kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.