Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-06-19363 20. juuli 2007, Narva
Kohtuasi
AS Narva Elamuvaldus hagi J.M vastu 1023, 37 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Narva Elamuvaldus Kostja: J.M Kirjalik menetlus
Menetluse liik Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
25.07.2006.a esitas hageja Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagi kostja vastu võlgnevuse 1023, 37 krooni nõudes, milles teatas, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis oma 23.08.2006 määrusega hagi menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrusega ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama. 19.09.2006.a kohtusse saabunud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostjal vastuväiteid asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu 07.06.2007 määrusega otsustati menetleda tsiviilasi nr 2-06-19363 kirjalikus menetluses, teatati, et pooled võivad esitada asja lahendamiseks vajalikke taotlusi, dokumente ja
Tsiviilasi nr 2-06-19363
tõendeid kuni 02.07.2007.a, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.07.2007.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu ning et asja lahendab kohtunik Tamara Šabarova.
Kohtule 25.07.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt vastavalt omanike üldkoosoleku otsusele oli hageja kuni 01.07.2004 elamu aadressil haldaja. Vastavalt korteriomandi seaduse § 21 punktile 2 kuulusid elamu haldaja kohustuste hulka kaasomandi hoolduse ja korrashoiu alased meetmed. Vastavalt korteriomandi seaduse § 13 punktile 1 on kostja kohustatud maksma makse, millega kaasomandit maksutakse, kandma avalik-õiguslikke reaalkoormatisi ja tasuma kõiki kaasomandi majandamise ja hoolduse kulusid. Elamu haldaja ameti vastuvõtmisel kutsus hageja kokku korteriomanike üldkoosoleku nõudmisega sõlmida hooldusleping iga omanikuga. Kostja keeldus lepingu sõlmimisest, järelikult rikkus kohustust. Hageja esitas kostjale iga kuu arve täishoolduse eest. Täishooldustasu koosseisu kuulus põhihooldustasu, tasu kütte, külma ja sooja vee eest. Vastavalt täishooldustasu arvestuse õiendile moodustas kostja võlgnevus 01.07.2006 a. seisuga 1023,37 krooni. Võlaõigusseaduse § 76 lõike 1 kohaselt peab kohustus olema täidetud vastavalt lepingule või seadusele. Põhjendades oma nõuet Võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, Korteriomandi seaduse § 13 lg 1 ja 2, § 20 lg 1 ja § 21 lg 2 hageja palub mõista J.M-lt välja AS-i “Narva Elamuvaldus” kasuks võlgnevus summas 1023,37 krooni, samuti riigilõivu tasumise kulud summas 250 krooni.
Kostja vastuse kohaselt (tl 14) ta haginõudeid ei tunnista. 05.04.2001.a. notariaalse lepingu nr 1976 alusel omandas kostja korteri aadressil. Notari allkirjaga on tõestatud, et nimetatud tehingu sõlmimise hetkel ei olnud antud korteri osas võlgnevusi AS Narva Elamuvaldus ASi ees. Lepingu punkt 4.5.1. näeb ette, et kui avastatakse võlgnevused korteri hoolduse osas enne lepingu sõlmimise päeva, siis lasub nende tasumise kohustus eluruumi endisel omanikul. On vajalik märkida, et alates korteri omandamise päevast on kostja kohusetundlik korteriomanik ja tasub õigeaegselt kõik maksed ning ei oma mingeid võlgnevusi teenuseid tarnivate firmade ees. Hageja poolt esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millest moodustus võlasumma ja missuguse konkreetse ajavahemiku eest see tekkis. Kuna hagiavaldusele lisatud dokumentaalsetest materjalidest ei ole võimalik seda täpselt kindlaks määrata, peab kostja vajalikuks nõuda haginõuete detailseks läbivaatamiseks ja nende seaduslikkuse kindlakstegemiseks hagejalt välja täiendavad dokumentaalsed tõendid.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-06-19363
17.04.2007 esitas hageja kohtule oma arvamuse kostja vastusele (tl 22-23), mille kohaselt kostja omandas korteri 05.04.2001 aastal. Alates 01.08.2001 elumajas moodustati korteriühisus ja hageja määrati juhatajaks majas, järelikult kostja oli juba korteriomanik aadressil. Kostja võlg moodustas 01.04.2004 aastal remondifondis 1023,37 krooni. Hageja teostas perioodil alates 01.01.2003 kuni 31.12.2004. a. elamu elektrimontaaži- ja sanitaartehnilisi töid kokku 122 462,40 krooni ulatuses. Nimetatud summa oli esitatud tasumiseks vastavalt igale omanikule kuuluva mõttelise osa suurusele. Kostja oli temale esitatud maksesummaga nõus, kirjutades selle arvutusele lisakokkuleppes alla. Lisaks hageja teatab, et hagiavaldusele lisatud väljavõttes isikuarvest on nimelt ära toodud võlgnevuse tekkimise periood, samuti kuupäev, kuu ja aasta . Hageja esitas kohtule kostja vastuses märgitud dokumendid. Hageja jäi oma nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista võla summas 1023,37 krooni, samuti hageja poolt kantud kohtukulud. Hageja on seisukohal, et asja läbivaatamises kohtuistungil pole vajadust ja palub antud asi läbi vaadata kirjalikus menetluses.
Viru Maakohus tegi 07. juunil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei asjas kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Menetlusosaliste poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et 05.04.2001 ostu-müügilepingu alusel J.M soetas Narvas asuva kahetoalise korteri. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud 05.04.2001 korteri ostumüügilepinguga (tl 15-16) et omanike üldkoosoleku 01.08.2001 otsusega oli hageja kuni 01.07.2004 elamu aadressil haldaja. Nimetatud asjaolu kohus tuvastas Narvas, asuva elamumaja korteriomanike 01.08.2001 üldkoosoleku protokolliga nr 1 (tl 3) et 01.09.2001 poolte vahel oli sõlmitud korteriomandi haldamisleping. Nimetatud asjaolu on tuvastatud 01.09.2001 korteriomandi haldamislepinguga nr 00402200541/15531об (tl 26-27) et alates 01.07.2004 hageja andis üle Narvas, juhtimise ja majandamise KÜ-le Nartall-22. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud 30.06.2004 aktiga (tl 4). Vastavalt 01.09.2001 korteriomandi haldamislepingu nr 00402200541/15531 punktile 3.1.6 omanik on kohustatud hüvitama haldajale kaasomandi korrashoiu ja haldamisega seotud kulud ja eraldised remondifondi majanduskava ja käesoleva lepinguga ettenähtud suuruses ja korras. Lisakokkulepe alusel tasu arvestusest (tl 34) tuleneb, et kostja kohustus remonditööde eest maksma 2011,20 krooni. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-06-19363
Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õigust kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust nõuda selle täitmist. Hageja poolt esitatud kostja võlgnevuse arvestusest (tl 5) nähtub, et võlgnevust summas 995,92 krooni ei ole tasutud alates 2004.a augustist, sellele summale arvestati viivist summas 27,45 krooni. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 995,92 krooni ja viivis summas 27,45 krooni, kokku 1023,37 krooni. Haginõuete rahuldamine on samuti põhjendatud toimiku kirjalike materjalidega.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab J.M, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632.
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.