Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 13.07.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-02-55/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.07.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1348

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa tõlk Aili Hirt

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.07.2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-02-55

Tsiviilasi

AS Narva Elamuvaldus hagi Jakov Pugatš’i vastu 5 972 krooni ja 15 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Narva Elamuvaldus, reg.kood 10316906, asukoht Kevade 17, Narva 20305, Ida-Virumaa, esindajad seaduslik esindaja A S , isikukood xxxx. Kostja: J P , ka Iakov P , isikukood xxxx, tunnistatud teadmata kadunuks, viimane xxxx esindaja kohtuotsuse alusel E G , ka J G , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja volikirja alusel A J , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalesid Resolutsioon:

26.06.2007.a. poolte esindajad hagi rahuldada tervikuna.

Välja mõista J P ’ilt (Iakov P ’ilt, isikukood xxxx xxxx)) AS Narva Elamuvaldus kasuks ja võlgnevuse katteks 5 972 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend kaks) krooni ja 15 senti ning kohtukulude katteks 420 (nelisada kakskümmend) krooni. krooni. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kohtumaja 13.07.2007.a.

kantselei kaudu

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.8.kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale hoolduskulud 10 päeva jooksul, arvates sellekohase arve saamisest. Kohustise mittetähtaegsel täitmisel kohustus kostja maksma viivist 0,1% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 01.01.2002.a. on kostjal võlgnevus hageja ees 5 972 krooni ja 15 senti. Toetudes TSK §-dele 173 lg. 1, 193 ja 222 palub hageja kostjalt võlgnevus välja mõista koos hagi esitamisel tasutud riigilõivuga summas 420 krooni. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 28.02.2002.a. Tsiviilasi on edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus 10.04.2007.a. määrusega võttis hagi menetlusse ja määras korraldada asjas kohtuistung. Kostja on tunnistatud teadmata kadunuks ja tema varale on 12.10.2004.a. kohtuotsusega hooldajaks määratud E G . 26.06.2007.a. toimunud kohtuistungil palub hageja esindaja hagi rahuldada. Esindaja seletab, et korter müüdi kostja vara hooldaja emale. Müüja ja ostja vahel olid sugulussuhted ja mõlemad pooled olid asjast huvitatud, kuid korterile jäi võlg. Kostja elas selles korteris ja tal oli hagejaga sõlmitud hooldusleping. Saldo on seisuga, mil korterid läksid ühistule üle. Kostja esindaja volitatud esindaja hagiga nõus ei ole ja selgitab, et kostja tunnistati teadmata kadunuks 12.10.2004.a. Kostja oli vanglas ja soovis, et Elena laenaks raha ja maksaks arveid. E seda tegi, aga enam pole teada, milliseid arveid ta maksis, sest kviitungeid enam pole alles. Võlgnevus tekkis 2000.a. – 2001.a., aga kui korter müüdi, siis andis Elamuvaldus tõendi, et korteril võlga pole. Järelikult pole tõendit selle kohta, et võlg on, ja hagi ei saa rahuldada. Kostja kinnitas korteri müümisel, et probleemide tekkimisel võib kohe otse tema poole pöörduda. Esindaja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud välja mõista hagejalt. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna järgmistel asjaoludel. Võlgnevuse tekkimise perioodil kehtinud TsÜS § 58 sätestas, et tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. TSK sätted kohaldamisele ei kuulu, sest arutatavas asjas on tegemist eriseadusena Eluruumide erastamise seadusest tuleneva lepingulise kohustisega. EES § 1 lg. 1 kohaselt reguleerib eluruumide erastamise seadus suhteid, mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate eluruumide erastamisel, määrates kindlaks erastamise objektid, subjektid, tingimused ja korra. Vastavalt EES § 15 lg. 1 kuni 27.03.1999.a. kehtinud redaktsioonile korraldas kuni korteriühistu asutamiseni elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud olid kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. See säte eraldi kirjalikku kokkulepet halduskulude maksmiseks ei nõudnud. 27.03.1999.a. jõustunud seadusemuudatusega täiendati EES §-ga 151, mille lg. 1 kohaselt halduskulude eest maksmise aluseks sai vastav pooltevaheline kirjalik kokkulepe. Kuni kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksis eluruumi omanik halduskulu samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega. EES § 151 lg. 1 redaktsioon kehtis kuni 30.06.2001.a. EES § 15 lg. 1 kohaselt kuni 31.12.2002.a. korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. KOS § 13 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vaidlust pole selle üle, et kostja oli võlgnevuse tekkimise perioodil vaidlusaluse korteri omanik, kes pidi hagejale tasuma elamu haldamiskulusid ja talle osutatud teenuste kasutamise eest vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Hageja nõuded on piiritletud ajavahemikuga, mil halduskulude maksmise kokkulepe vajas eraldi kirjalikku vormi. Selline kirjalik kokkulepe on olemas kirjaliku eluruumi haldamislepinguna. 2000.a. juulikuuga on kinnitatud, et võlgnevust pole. Võlgnevus tekkis seega pärast 2000.a. juulikuud. Hageja esitatud arvestusest nähtub, et kostja on makseid tasunud ega ole neid vaidlustanud. Selletõttu pole põhjust hinnata maksete olemust ega suurust. Kuivõrd võlgnevust nõutakse kuni 2001.a. detsembrikuuga ja sel ajal kuulus korter kostjale, siis on hagi õigesti esitatud kostja vastu. Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leidis, et hageja on tõendanud, et korteril lasub lepingulise kohustuse täitmata jätmisest tulenev võlgnevus. Kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus on makstud. Seega on hagi põhjendatud rahuldada võlgnevusesummas 5 972 krooni ja 15 senti. Kostja esindaja volitatud esindaja viide korteri ostu-müügilepingu p.-le 2.9, tõendamaks võlgnevuse puudumist hageja ja kostja vahel, pole asjakohane. Viidatud punktis märgitud õiendit kohtule esitatud ei ole, mistõttu pole teada, kes sellise õiendi andis. Hagi on esitatud 28.02.2002.a. ja järelikult ei saanud hageja sellist nõusolekut ka 11.04.2002.a. anda. Müügileping on sõlmitud kostja volitatud isiku, kostja abikaasa E G ja viimase ema G G vahel ning lepingus on lepinguosalised kokku leppinud, et kui mõni lepingus nimetatud müüja kinnitustest osutub valeks ja toob kaasa kahju tekkimise ostjale, on ostjal õigus nõuda müüjalt tekitatud kahju hüvitamist. Tegelikkusele ei vasta E.G väide, et tema midagi kostja varast ega võlgadest ei teadnud. E.G ise kinnitas, et elas abielu ajal selles korteris koos kostjaga. J.P ’i ja E.G abielu oli sõlmitud 11.11.2000.a. ja on lahutatud 14.11.2006.a. J.P ’i korteri aadressil on E.G 27.04.2002.a. võtnud vastu ka kohtumaterjali kostjale üleandmiseks. Kostja teadmata kadumise fakt tuvastati alles 12.10.2004.a. lähtuvalt kostja abikaasa avaldusest, mille kohaselt jäi kostja teadmata kadunuks 01.04.2002.a. hommikul. Seega vaid 10 päeva enne ostu-müügilepingu sõlmimist. E.G volitatud esindaja kinnitab, et E.G teadis abikaasa võlgadest ja maksis neid. Kohtule esitatud korteri ostu-müügilepingu p.-st 6.1. nähtub, et korter läks ostja valdusse lepingu allkirjastamisest ja notariaalsest tõestamisest ning p. 6.2. kohaselt kõik maksud ja avalik-õiguslikud koormatised, lepinguobjektist saadavad viljad, samuti juhusliku hävimise riisiko ja juhusliku halvenemise oht lähevad ostjale üle lepinguobjekti valduse üleandmisega. Kui käsitledagi viidatud sätet näiteks võlgniku võla ülekandmise alusena, siis TSK § 220 kohaselt võis võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul. Seda nõusolekut pole. Seega kuulub hagi rahuldamisele kostja J.P ’i vastu. Hageja taotlus senise kostja asendamiseks E G ’ga ei ole põhjendatud, kuna viimane oli küll kostja abikaasa ja volitatud isik, kuid lepingut või muud dokumenti, mis väljendaks alust vastutamiseks kostja korteril lasuvate võlgade eest, esitatud ei ole. Seega ei ole põhjendatud sama hagi samadel alustel menetlust katkestamata E.G vastu esitada. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Kuna hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 krooni, siis tuleb see summa kostjalt hageja kasuks ja kohtukulude katteks välja mõista.