Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-24286
Tsiviilasi
OÜ I O hagi FIE M.K. vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse 217 930.74 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13.03.2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ I O määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 13. märtsi 2007. a määrus ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus on tulenevalt TsMS §-st 360 lg 2 lõplik
OÜ I O esitas 11.09.2006 Tartu Maakohtule hagi FIE M.K. vastu 217 930.74 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue poolte vahel 11.03.2005 sõlmitud suulisest ostu-müügilepingust, mille alusel hageja müüs kostjale 25 000 liitrit erimärgistatud diislikütust. Kauba on kostja vastu võtnud 13.04.2005.
Kostja M. K. vaidles hagile vastu ning leidis, et temaga ei sõlmitud ostu-müügitehingut ning kauba tegelikuks saajaks olid kolmandad isikud J. S ja V. P. Nimetatud isikud palusid tal erimärgistatud diiselkütus tollilaost vastu võtta ja hoiustada. Kauba tegelikult omandajad - J. S ja V. P pidid kütuse eest tasuma. Kostja on esitanud politseile avalduse kriminaalmenetluse läbiviimiseks tema suhtes J. S ja S. P poolt toime pandud kelmuse tunnustel, millega seoses palus kostja peatada tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt on kriminaalasjas esitatud kahtlustuste kohaselt tegemist isikute grupi poolt hoolikalt ette valmistatud ja organiseeritud tegevusega erimärgistatud diiselkütuse väljapetmiseks OÜ-lt I O . Isikute kohtuliku süüdimõistmise korras välistub tsiviilmenetluses pooltevahelise lepingulise kohustuse olemasolu võimalikkus ning on erinev antud õigussuhtega hõlmatud isikute ring. Hageja vaidles menetluse peatamise taotluse rahuldamisele vastu ning leidis, et poolte vahel on ostu-müügilepingul põhinev õigussuhe, mistõttu ei mõjuta kriminaalasi menetletava tsiviilasja lahendamist. Kriminaalasi on algatatud kostja M. K. avalduse alusel ning hageja ei ole kriminaalmenetluses kahjunõuet esitanud.
Tartu Maakohus peatas 13.03.2007 määrusega menetluse ning kohustas pooli teavitama kohut menetluse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest. Määruse kohaselt sätestab TsMS § 356 lg 1, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Uurimisasutuse poolt esitatud materjalidest nähtub, et 29.09.2006 on algatatud kriminaalasi nr 06260102081 karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 3 tunnustel - isikute grupi poolt OÜ-lt I O kelmuse teel 25 000 liitri erimärgistatud diiselkütuse väljapetmise kohta. Kriminaalasjas on kahtlusalused J. S, V. P ja M. K. KarS § 209 lg 1 kvalifitseerib kelmusena teo, mis seisneb varalise kasu eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomises. Seega on kuriteo koosseisulise elemendina kriminaalmenetluses tuvastatav ka süüdistatava tahtlus, luua tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus. Isikute süüdimõistmise korral on välistatud menetletavas tsiviilasjas pooltevahelise lepingulise kohustuse olemasolu võimalikkus ning võib olla erinev antud õigussuhtega hõlmatud isikute ring. Seega on põhjendatud tsiviilasjas menetluse peatamine.
OÜ I O esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 13.03.2007 määruse ning teha uue määruse, millega jätta rahuldamata kostja taotlus menetluse peatamiseks. Määruskaebuse kohaselt on FIE M. K. ise end asjaosalistele kauba saajana esitlenud ja kauba vastu võtnud. Kui OÜ I O esitas FIE M. K. le tasumiseks arve kinnitas viimane, et arve tasutakse. Väite nagu poleks FIE M. K. tegelikult tehingu pooleks ega kütust saanudki, esitas M. K. alles kohtus. Kuna müügilepingust tulenevad kohustused pidid saama algsete kokkulepete kohaselt korrektselt täidetud, siis jääb arusaamatuks kuidas saab kriminaalmenetluses tehtav võimalik kohtulahend välistada müügilepingust tulenevaid kohustusi. Kriminaalmenetluses pole tehtud ühtki uurimistoimingut OÜ I O kui kannatanuga.
Määrusest ei selgu, millised asjaolud tingisid menetluse peatamise ning milliste asjaolude äralangemisest pooled viivitamatult kohut teavitama peaksid. Määrus ei ole üheselt arusaadav, kuivõrd pooltele pannakse määratlemata kohustusi. Määrus ei sisalda ka TsMS §-s 465 lg 2 p 8 sätestatud põhjendusi, millest kohus määruse tegemisel juhindus. Seega puudub õiguslik alus menetluse peatamiseks. TsMS § 356 annab selgesõnalise loetelu, millist teist menetlust silmas peetakse menetluse peatamise õiguse andmisel. Seadusandja on pidanud silmas sõltuvust õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Antud juhul ei toimu kriminaalasjas kohtumenetlust, seega puudub alus menetluse peatamiseks. Menetluse peatamine kirjeldatud asjaoludel on kohtu poolt keeldumine asja menetlemast.
M. K. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on käesolevas vaidluses oluline tuvastada, kas OÜ I O ja FIE M. K. vahel oli sõlmitud kütuse ostu-müügileping. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti taoline leping poolte vahel telefoni teel, kuid enne kütuse kohaletoimetamist kostjal mingit kontakti OÜ-ga I O ei olnud. Seega on tsiviilasja menetluse käigus vajalik tuvastada, kes sõlmis OÜ-ga I O lepingu, mille alusel andis Maksu- ja Tolliamet välja 25 000 liitrit erimärgistatud diislikütust. Prokuratuur ja politsei on asunud seisukohale, et tegelikult ostu-müügilepingut ei sõlmitud ning hagejale loodi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus, s.t jäeti mulje, et kütuse ostja on FIE M. K. , ehkki tegelikult omastasid kütuse kolmandad isikud. Seega on kriminaalmenetlus tihedalt seotud tsiviilasjas tuvastamisele kuuluvate asjaoludega. Arvestades kriminaalmenetluse eripära on igati põhjendatud enne oluliste asjaolude väljaselgitamist kriminaalmenetluses tsiviilasjas menetluse peatamine. Tsiviilasjas ei ole kohtul ega poolel võimalik anda hinnangut uurimisversioonidele ega hinnata nende tõendatust. Väide, et kaevatav määrus on ebaseaduslik, kuna selles ei ole märgitud menetluse peatamise tähtaega, ei anna alust määruse tühistamiseks. Kriminaalmenetlus võib lisaks süüdi- või õigeksmõistvale kohtulahendile lõppeda ka kohtueelse menetluse staadiumis ning seega on põhjendatud seisukoht, et menetlusosalised peavad kohut teavitama menetluse peatamise aluste äralangemisest. Kriminaalmenetluses eelneb kohtulikule menetlusele kohtueelne menetlus, mille käigus kogutakse lahendi tegemiseks vajalikud tõendid. Käesolevas asjas viitavad kohtueelse menetlusega kogutud tõendid sellele, et OÜ I O ning FIE M. K. vahel ei olnud lepingulist suhet. Asjaolu, et kriminaalasi pole jõudnud kohtuliku menetluse staadiumi, ei saa olla takistuseks menetluse peatamisele tsiviilasjas.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemaolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et käesoleval juhul ei toimu kriminaalasjas kohtumenetlust, mille esemeks oleks käesoleva tsiviilmenetlusega sarnaste õigussuhete
tuvastamine, mistõttu menetluse peatamine ei ole põhjendatud. Uurimisasutuse menetluses on küll kriminaalasi nr 06260102081 KarS § 209 lg 2 p 3 tunnustel isikute grupi poolt OÜ-lt I O kelmuse teel 25 000 liitri erimärgistatud diiselkütuse väljapetmise kohta, milles on esitatud kahtlustused J. S, V. P ja ka kostjale M. K. le, kuid nimetatud menetlus ei ole käsitletav TsMS § 356 lg 1 kohase kohtumenetlusena ega ole võrdsustatav ka samas nimetatud haldusmenetlusega, milliste toimumise puhul kohus saaks tsiviilasjas menetluse peatada. Ringkonnakohus leiab, et menetluse peatamine ei oleks põhjendatud ka juhul, kui eelnimetatud kriminaalasjas ka toimuks kohtumenetlus. Käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluseid asjaolusid – kas hageja on sõlminud kostjaga erimärgistatud kütuse müügilepingu ja kas see tehing võib olla mingil õiguslikul alusel tühine - on maakohtul võimalik tuvastada ilma, et võimalikule kelmusele oleks eelnevalt antud kohtu poolt õiguslik hinnang kriminaalmenetluse raames.
Egon Konsand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.