lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-21651/14

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-21651/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1438
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05- 21651

Tsiviilasi

AS Hansapank hagi Indrek Ilvese vastu 21 139,45 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.03.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Ilvese apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. juuni 2007, avalik kohtuistung Hageja AS Hansapank, lepinguline esindaja Rita Malken Kostja Indrek Ilves, esindaja adv. Anto Variku

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 05.03.2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kostja apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.Hageja palus kostjalt välja mõista 21 139,45 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Kaubandusarenduse OÜ (edaspidi garantii tellija) 09.02.2004 garantiilepingu nr 04.064418-GF, mille alusel väljastas hageja MT Varahaldus OÜ-le garantiikirja summas 114 000 krooni kehtivusega kuni 09.02.2005. Garantiikirjaga hageja garanteeris MT Varahalduse OÜ-le garantii tellija ja MT Varahalduse OÜ vahel sõlmitud mitteeluruumi üürilepingust tuleneva garantii tellija maksekohustuse kohast täitmist. MT Varahalduse OÜ poolt 04.08.2004 esitatud nõude alusel teostas hageja garantiikirja p 3 alusel MT Varahalduse OÜ-le väljamakse 114 000 krooni. Lepingu p 4.5 alusel tekkis hagejal garantiikirjast tuleneva nõude täitmisel 114 000 krooni tagasinõudeõigus garantii tellija vastu. Kuna garantii tellija ei täitnud lepingust tulenevat rahalist kohustust kohaselt, siis realiseeris hageja garantiilepingu p-s 1.8.2 nimetatud hoiuse pandilepingust nr 04-064418-HP tuleneva nõudeõiguse, mille tulemusena vähendati garantii tellija võlgnevust 105 000 krooni võrra. Hageja ja kostja sõlmisid 09.02.2004 käenduslepingu nr 04-0464418-KÄ, millega kostja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kohustus vastutama garantiilepingust tulenevate garantii tellija kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt garantii tellijaga. Garantii tellija ja kostja ei ole lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Seisuga 14.11.2005 on lepingust tulenev võlgnevus kokku 21 139,45 krooni, millest põhivõlg on 13 275 krooni ja viivis 7864,45 krooni. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kaubandusarenduse OÜ osanike koosolek otsustas 05.07.2004 oma tegevuse lõpetada ja alustada likvideerimismenetlust. Kuna Kaubandusarenduse OÜ-l vara ei olnud, siis lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kaubandusarenduse OÜ kustutati 27.05.2005 äriregistrist. Seega ei eksisteeri seisuga 08.08.2005 enam käendatavat ning kostjalt kui käendajalt ei saa seetõttu nõuda käendatava kohustuse täitmist. Käendus on aktsessoorne tagatis, mille puhul võlausaldaja nõude kehtivus sõltub põhikohustuse kehtivusest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 153 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Käendajal ei oleks võimalik VÕS § 152 lg 1 tulenevat nõuet kellegi vastu suunata. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 on nõutav käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu. Käesolevas vaidluses puudub kohustus, mille täitmist saaks kostja käendada. Hageja ei kasutanud võimalust nõuda kostjalt kohustuse täitmist mõistliku aja jooksul. Käenduslepingu p 2 puhul tuleb arvestada VÕS § 142 lg-s 6 sätestatud piiranguga. Vastuväidetest loobumise sätestamine tüüptingimusena, mille puhul kostjal puudub võimalus antud tingimuse osas läbi rääkida, on heade kommete vastane ja seetõttu tühine. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Kohus rahuldas hagi. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et käendatavat kohustust enam ei eksisteeri. Iseenesest õige on kostja väide käenduse aktsessoorsusest, mis tähendab, et käendaja käenduslepingust tulenev kohustus on oma tekkimise, sisu, sissenõutavuse ja vastuväidete poolest sõltuv käendusega tagatud põhikohustusest. Käenduslepingu p 2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui laenusaaja esitab panga nõudele vastuväite, sh kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite laenusaaja likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või lepingu kehtetuse vastuväite. Kohus leidis, et käenduslepingu p 2 ei ole tühine ning see on kooskõlas VÕS § 149 lg-s 2 sätestatuga. Käesolevas vaidluses on käenduse andmise eesmärgiks olnud võlausaldaja kaitsmine ka põhivõlgniku likvideerimise või pankrotimenetluses nõude rahuldamata jätmise juhuks. Sellist kokkulepet sõlmides ei ole käendaja kahjuks kõrvale kaldutud VÕS 8. ptk-s sätestatust.
4.Kostja hinnangul on võlausaldaja rikkunud VÕS § 146 lg 2 tulenevat teavitamiskohustust. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja oli Kaubandusarenduse OÜ ainus juhatuse liige. Kohus ei pea võimalikuks olukorda, kus äriühingu ainus juhatuse liige ei saa pankrotimenetlusest teada, olles ise vastu võtnud otsuse äriühing likvideerida. Seega ei tekkinud võlausaldajal kohustust käendajat teavitada. Hagi esitamine 6 kuud pärast pankrotimenetluses nõude rahuldamata jätmist, ei ole ebamõistlik viivitus. Samuti leidis kohus, et põhinõude summa on 13 275 krooni, mitte 9000 krooni, nagu väitis kostja. Viivist arvestati ajavahemiku 20.09.200422.02.2005 eest vastavalt lepingu p-le 1.7 0,15% päevas.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

5.Kostja palus kohtuotsuse tühistada, jätta hagi rahuldamata ning võtta seisukoht leppetrahvi osas vastavalt VÕS § 162 lg-s 1 sätestatule.
6.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja käitunud kostja suhtes nõude esitamisel ebamõistlikult viivitades ja rikkunud VÕS § 146 lg-st 2 tulenevat kohustust käendaja teavitamiseks. Kostja palus maakohtul vastavalt VÕS § 162 lg-le 1 mitte arvestada hageja nõudelt viivist 7864,45 krooni, pidades silmas mõistlikkuse põhimõtet ja kostja majanduslikku olukorda. Kohus ei analüüsinud otsuses kostja vastavaid väiteid.
7.Hageja ei saa nõuda kostjalt käendatava kohustuse täitmist, sest käendatavat kohustust ei eksisteeri ning see on lõppenud. Käendus on aktsessoorne tagatis.
8.Kuna hageja ei nõudnud kostjalt kohustuse täitmist mõistliku aja jooksul, kaotas ta õiguse nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi kohustuse täitmisega viivitamise eest. Käenduslepingu tingimus, mis kohustab kostjat andma hagejale garantii, ei kuulu antud juhul kohaldamisele, kuna sellega kaldutakse kõrvale seaduse imperatiivsetest sätetest ja olulisest põhimõttest. Vastus apellatsioonkaebusele
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Ringkonnakohus, ära kuulanud apellandi esindaja seisukoha ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
11.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et käendus ei ole VÕS § 153 lg-s 1 sätestatud alustel lõppenud. VÕS 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ja ta vastutab muu hulgas ka viivise maksmise eest. Maakohus leidis põhjendatult, et vaidlusaluse käenduslepingu p 2 ei ole tühine ning see on kooskõlas VÕS § 149 lg-s 2 sätestatuga. Hageja ei ole oma seadusest või lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, samuti puudub alus viivise vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 järgi. Maakohtu istungil nõustus kostja esindaja põhivõla väljamõistmisega (t/lk 64). Eeltoodud asjaoludel oli hagi rahuldamine põhjendatud.
12.VÕS § 145 lg 1 ja käenduslepingu p 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning VÕS § 149 lg 2 ja lepingu p 2 järgi kehtib käendaja vastutus võlausaldaja ees muu hulgas ka põhivõlgniku likvideerimise või pankroti korral ning kohustust ei saa sellisel juhul lugeda lõppenuks. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, et põhivõlgnik on likvideeritud ja registrist kustutatud ning käendaja ei saa realiseerida oma tagasinõude õigust põhivõlgniku vastu VÕS § 152 lg 1 tähenduses.
13.VÕS 146 lg 2 kehtestab võlausaldajale teatamiskohustuse põhivõlgniku pankrotist, mille eesmärgiks on vältida käendaja vastutuse suurenemist põhivõlgniku rikkumise

korral ning tagada käendaja võimalus regressinõuete esitamiseks põhivõlgniku pankrotimenetluses. Samas ei ole vaidlust asjaolu üle, et käendaja oli põhivõlgniku ainus juhatuse liige ning seega oli ta võlgniku majanduslikust olukorrast, sh pankrotimenetlusest, mis lõppes raugemise tõttu, teadlik. Maakohus leidis põhjendatult, et sellises olukorras ei saa lugeda hagejat VÕS § 146 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustust rikkunuks. Pealegi ei vabastaks nimetatud rikkumine kostjat iseenesest käendamiskohustuse täitmisest. VÕS § 146 lg 3 järgi väheneks sellise rikkumise korral võlausaldaja nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole käitunud kostja vastu nõuet esitades ebamõistlikult viivitades. Maakohus on oma sellekohast seisukohta piisavalt põhjendanud.

14.Maakohus leidis õigesti, et antud juhul puudub alus VÕS § 162 lg 1 järgi viivise vähendamiseks. Selleks, et nõuda leppetrahvi vähendamist, peaks see olema ebamõistlikult suur. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagetud viivist 7864,45 krooni, arvestatuna 13 275 krooni suurusest põhivõlast, lugeda ebamõistlikult suureks. Kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, oli tal kohustus esile tuua asjaolud, mis põhistaks selle vähendamist ja kinnitaks, et viivis on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või võlgnikule üleliia koormav (TsMS § 230 lg 1). Antud asjas ei ole kostja seda teinud. Kostja on üksnes kohtuistungil esitatud kirjalikes seisukohtades (t/lk 61) palunud arvestada tema majanduslikku olukorda ja jätta viivise välja mõistmata. Ühtegi põhistust ega tõendit oma majandusliku olukorra tõendamiseks kohus kostjale ei esitanud. Eeltoodud asjaoludel tuleb viivise väljamõistmata jätmise (alandamise) taotlus jätta ka ringkonnakohtu poolt rahuldamata.
15.Kuna apellatsioonkaebuste väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kostja kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi tema enda kanda. Hageja ei ole kohtukulude hüvitamise taotlust esitanud.

T. Kollom

M.Merimaa

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja