Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

krooni ja kehtivusega kuni 09.02.2005. a, millega hageja garanteeris MT OÜ-le Garantii tellija ja MT OÜ vahel sõlmitud mitteeluruumi üürilepingust tuleneva Garantii tellija maksekohustuse kohast täitmist. MT OÜ poolt esitatud nõude alusel teostas hageja eelnimetatud garantiikirja p 3 alusel MT OÜ-le väljamakse summas 114 000 krooni. Lepingu p 4.5 alusel tekkis hagejal garantiikirjast tuleneva nõude täitmisel tagasinõudeõigus summas 114 000 krooni Garantii tellija vastu. Kuna Garantii tellija ei täitnud lepingust tulenevat rahalist kohustust kohaselt (sh võtsid Garantii tellija osanikud 05.07.2004. a vastu otsuse Garantii tellija likvideerida), siis realiseeris hageja lepingu punktis 1.8.2 nimetatud hoiuse pandilepingust nr XXX tuleneva nõudeõiguse, mille tulemusena vähendati Garantii tellija lepingust tulenevat võlgnevust 105 000 krooni võrra. Järelejäänud osa võlgnevusest ei ole hagejal õnnestunud Garantii tellijalt sisse nõuda. Hageja ja kostja vahel sõlmiti käendusleping nr XXX, millega kostja kohustus vastutama Lepingust tulenevate Garantii tellija kohustuste kohase täitmise eest (114 000 krooni suuruses summas) hageja ees solidaarselt tellijaga. Garantii tellija ja kostja ei ole lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Seisuga 14.11.2005. a on lepingust tulenev võlgnevus kokku 21 139.45 krooni, millest põhiosa moodustab 13 275 krooni ja viiviste võlgnevus 7 864.45 krooni (vastavalt lepingu p 1.7 arvestatud 0,15% päevas). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. OÜ osanike koosolek otsustas 05.07.2004. a oma tegevuse lõpetada ja alustada likvideerimismenetlust. Kuna OÜ-l vara ei olnud, siis lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu. 27.05.2005. a kustutati OÜ Harju Maakohtu äriregistrist. Seega ei eksisteeri seisuga 08.08.2005. a enam käendatavat ning kostja leiab, et temalt kui käendajalt ei saa seetõttu nõuda käendatava kohustuse täitmist. Käendus on aktsessoorne tagatis, mille puhul võlausaldaja nõude kehtivus sõltub põhikohustuse kehtivusest. VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Käendajal ei oleks võimalik VÕS § 152 lg 1 tulenevat nõuet kellegi vastu suunata. Käesolevas vaidluses puudub kohustus, mille täitmist saaks kostja käendada. Kohtuistung Kohtuistungil 13.02.2007. a jääb hageja esindaja haginõude juurde. Põhinõue on 13 275 krooni, põhinõue tekis hetkel, mil maksti välja võlgnevus. Kostja jääb esitatud vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmiti käendusleping nr XXX (tl 15-16), millega kostja kohustus vastutama garantiilepingust nr XXX (tl 6-9) tulenevate OÜ kohustuste kohase täitmise eest (114 000 krooni suuruses summas) hageja ees solidaarselt OÜ-ga. Poolte vahel puudub vaidlus, et OÜ jättis oma lepingust tulenevad kohutused täitmata. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja vastuväite kohaselt kustutati OÜ Harju Maakohtu äriregistrist, seega ei eksisteeri enam käendatavat kohustust. Kohus kostjaga ei nõustu. Iseenesest õige on kostja väide, et käendus on oma olemuselt aktsessoorne, mis tähendab, et käendaja käenduslepingust tulenev kohustus on oma tekkimise, sisu, sissenõutavuse ja vastuväidete poolest sõltuv käendusega tagatud põhikohustusest. VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Samas sisalduvad § 149 piirangud vastuväidete esitamisel. Lõige 2 kohaselt käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja eelkõige esitada pärija vastutuse piiratuse vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet tema likvideerimis- või pankrotimenetluses ja seltsingu lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral. Kohtule on esitatud poolte vahel sõlmitud käendusleping, mille p 2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui laenusaaja esitab panga nõudele vastuväite, sh kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite laenusaaja likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või lepingu kehtetuse vastuväite. Kostja vastuväite kohaselt otsustas osanike koosolek äriühingu tegevuse lõpetada, OÜ pankrotimenetlus lõppes raugemisega vara puudumise tõttu (tl 34). Kostja hinnangul on käenduslepingu p 2 tühine. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 6 kohaselt kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et käenduslepingu nr 04-0464418-KÄ p 2 ei ole tühine ning see on kooskõlas VÕS § 149 lg 2 sätestatuga. Käesolevas vaidluses on käenduse andmise eesmärgiks olnud võlausaldaja kaitsmine ka põhivõlgniku likvideerimise või pankrotimenetluses nõude rahuldamata jätmise juhuks. Sellist kokkulepet sõlmides ei ole käendaja kahjuks kõrvale kaldutud võlaõigusseaduse 8 ptk sätestatust. Kostja vastuväite kohaselt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuna võlausaldaja on rikkunud oma VÕS § 146 lg 2 tulenevat teavitamiskohustust. VÕS § 146 lg 2 järgi põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja oli OÜ ainus juhatuse liige. Kohus ei pea võimalikuks olukorda, kus äriühingu ainus juhatuse liige ei saa pankrotimenetlusest teada, olles ise vastu võtnud otsuse äriühing likvideerida. Seega ei tekkinud võlausaldajal kohustust käendajat teavitada. Kostja leiab, et hageja on ebamõistlikult viivitades esitanud hagiavalduse käendaja vastu, seega pole põhjendatud viiviste summas 7 864.45 krooni väljamõistmine kostjalt. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus nõustub hagejaga selles, et hagi esitamine 6 kuud

pärast pankrotimenetluses nõude rahuldamata jätmist, ei ole ebamõistlik viivitus. Samuti leiab kohus, et põhinõude summa on 13 275 krooni, mitte 9 000 krooni nagu leiab kostja. Põhivõlgniku lepingust tulenev kohustus oli 114 000 krooni, millest tasuti pandieseme müügist saadud 100 725.00 krooni põhiosa võlgnevuse katteks, seega on põhiosa jääk 13 275 krooni, millelt on arvestatud viivist ajavahemiku 20.09.2004 kuni 22.02.2005. a eest vastavalt lepingu ple 1.7 0,15% päevas. Kohtukulud Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga § 60 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 750 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.