Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hageja Aleksander Narusbek xxxxxxxxx Xxxxxxx xx-xxx asuva eluruumi (korteriomandi) omanik ja KÜ Paasik liige. Alates 1994. aastast ei pea elamu Paasiku 14 välisseina vuugid vett, mistõttu on kannatada saanud hagejale kuuluva eluruumi põrandad, seinad, laed, aknad ja uksed ning seal on püsivalt tunda niiskuse ja hallituse lõhna. Hageja on alates 2001. aastast korduvalt pöördunud nii suuliselt kui kirjalikult KÜ Paasik juhatuse poole palvega lahendada läbi elamu vuukide eluruumi valguva vihmaveega seotud probleemid. 2002. aastal elamu välised seinapaneelid küll remonditi, kuid kuna remont teostati ebakvaliteetselt ja ebaprofessionaalselt, siis ei lahendanud see välisvuukidest eluruumi valguva vee probleemi. Nimetatuga seoses tellis hageja eksperthinnangu, mille eesmärgiks oli hinnata eluruumi tehnilist seisundit pärast järjekordset vihmaveega üleujutust ajavahemikus 28.07.2004-30.07.2004, samuti hinnata tekkinud kahju suurust. OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroos läbiviidud ekspertiisi akti lõppjärelduste kohaselt on eluruumis tuvastatud kahjustused tekkinud atmosfäärisademete läbiimbumise tagajärjel maja välisseina paneelide vahelistest vuukidest ja avadest. Muu hulgas on eksperdi hinnangul eluruumi lagunemist põhjustanud atmosfäärisademete läbiimbumine välisseinte paneelivuukidest ka varem, mitte ainult nimetatud vihmasaju ajal (ajavahemikus 28.07.2004-30.07.2004), kuna seintes esinevad tühimikud ja läbivad avad. Tuvastatud kahjustuste likvideerimise maksumuseks hindas ekspert 28 000 krooni. Hageja tugines nõude õigusliku alusena korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-le 1, § 13 lg-le 4 ja §-le 151 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, § 115 lg-le 1, §-le 127, §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5 ja 7 ning leidis, et korteriühistu ei ole täitnud oma korteriühistuseadusest ja ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi elamu majandamisel ja hooldamisel ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamisel. Kostja õigusvastane tegevusetus elamu Paasiku 14 hooldamisel on viinud hagejale kahju tekkimiseni. Kui kostja oleks vajaliku hoolsusega vuugid parandada lasknud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Muuhulgas leidis hageja, et ühistu juhatuse kohustus korraldada elamu majandamist ehk antud juhul elamu vuukide remonti, hõlmab endas ka kohustust veenduda remondi kvaliteetsuses. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Hageja hinnangul on kostja süü vormiks hooletus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 30 000 krooni, mis koosneb ekspertiisi käigus tuvastatud kahjust 28 800 krooni ning ekspertiisi tellimise kulust 1 200 krooni. 16.03.2007 hageja suurendas nõuet ja palus välja mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 72 000 krooni. Kahju hüvitamise mõtteks on kahju tekkimisele eelnenud olukorra taastamine (VÕS § 127 lg 1). Kuna tsiviilasja menetluse jooksul on materjalide hinnad ehitusturul oluliselt tõusnud, pöördus hageja uuesti ekspertiisiakti koostanud ettevõtte poole uue hinnangu saamiseks ning tellis ekspertiisiaktis nimetatud vajalike tööde hinnapakkumised kolmelt ehitusettevõtjalt. Saadud vastustest nähtub, et käesoleval ajal tuleb hagejal oma korteri taastamise eest tasuda vähemalt 72 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et hoone vuugid on osaliselt vett läbi lasknud juba 1994. a. alates. Samuti ei vaielnud kostja vastu asjaolule, et hageja omandis olev korter võis saada hageja poolt esiletoodud perioodil 1994-2004 kahjustusi. Samas leidis kostja, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuna korteriühistu ei vastuta hagejale kahju tekitamise eest. Korteriühistu Paasik (õiguseellane elamuühistu Paasik) kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 11.03.1999. Seega enne 11.03.1999 tekkinud kahju eest kostja ei vastuta. Hageja pöördus 19.02.2001 kostja poole avaldusega, et hoone vuugid ei ole veekindlad. Samasisulisi avaldusi laekus

2(8)

ka teistelt korteriomanikelt, neid arutati korteriühistu juhatuse koosolekutel ja 05.06.2002 otsustas juhatuse koosolek tellida vuukide remondi. Hageja pärast remonti pretensioone ei esitanud ega ole ka korteriühistu juhatuse otsuseid vaidlustanud. Uus remont vaegtööde parandamiseks toimus 15.11.2004 kuni 20.12.2004. Sõltumata teostatud remonditööde puudustest on korteriühistu vuukide remondiga pidevalt tegelenud. Seega ei saa kostjale ette heita tegevusetust selles osas ega pidada kostja tegevusetust hagejale kahju tekkimise põhjuseks. Muuhulgas ei ole kostja ilmutanud tegevusetust üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsuste täitmisel hoone remondi ja korrashoiu küsimustes. Kostja ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Korteriühistu Paasik on omalt poolt kõik teinud, et juhtida ühistu majandustegevust vastavuses kehtiva seadusandlusega, arvestades ühistu majanduslikke võimalusi ja ühistu liikmete ühiseid huve. Kostjat ei saa süüdistada ka ebakvaliteetse hoone ehitamises või halva remondi teostamises (tellimises). Hageja nõutav kahjuhüvitis 30 000 krooni on korteriühistu jaoks ülemäära suur ja ka põhjendamatu, arvestades ühistu eesmärke ning majandustegevust. Puuduvad andmed, et hageja oleks oma korteris remonti teinud ning puudub informatsioon, kui suur osa kahjust on tekkinud enne 1999. a. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 25.06.2007 otsusega ning mõistis KÜ-lt Paasik Aleksander Narusbeki kasuks välja 72 000 krooni kahju hüvitamiseks. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja vaidlustanud hageja poolt väidetud kahju tekkimist (s. o hagejale kuuluva eluruumi põrandate, seinte, lagede, akende ja uste kahjustumist elamu Paasiku 14 välisseina vuukide ebakvaliteetsuse tõttu). Küll on kostja vaidlustanud kahju suuruse ja selle tekkimise aja. Kostja hinnangul ei eksisteeri õigusvastast tegu ega põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja õigusvastase teo (tegevusetuse) vahel. Samuti on kostja väitnud, et pole kahju tekkimises süüdi. Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043, peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) teisele isikule (kannatanu) kahju hüvitama, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seejuures tuleb isiku süü hindamisel muu hulgas arvestada tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi (VÕS § 1050 lg 2). Kohus nõustus hagejaga, et kostja on pannud toime õigusvastase teo. Kahju tekitamise õigusvastasus tuleneb käesoleval juhul VÕS § 1045 lg 1 p-st 5, mille kohaselt on õigusvastane kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega tekitatud kahju. Samas on esitatud asjaolude põhjal kahju tekkimise põhjuseks kostja tegevusetus (vuukide parandamata jätmine ja teostatud remonditöödes esinenud puuduste kõrvaldamata jätmine), mistõttu on vajalik täiendavalt lähtuda ka VÕS § 1045 lg 1 p-st 7. Selle sätte kohaselt on õigusvastane seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega tekitatud kahju. Korteriühistu tegevuse eesmärk on sätestatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-s 1, mille kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 15 ja § 151 järgi on korteriühistu majandustegevusest tulenevaks kohustuseks eluruumi hooldus, millega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning mille hulka kuulub elamu ehituskonstruktsioonide või

3(8)

nende osade asendamine või ennistamine. Kohus märkis, et ka kostja põhikirja punkti 1.3 kohaselt on ühistu tegevuse eesmärgiks Tallinnas Paasiku 14 asuva elamu (välja arvatud korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine (vt toimik, lk 91). Korteriühistu juhtorganiteks on üldkoosolek ja juhatus. Seejuures kuulub juhatuse pädevusse muu hulgas elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine (kostja põhikirja punkt 6.11.2). Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-le 5 loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Käesoleval juhul on kostja hagejale kahju tekitatud õigusvastase tegevusetusega. Kostja ei ole täitnud KÜS § 2 lg-st 1 ning § 151 lg-st 2 tulenevaid kohustusi või on teinud seda ebarahuldavalt. Kostja vastusest nähtuvalt oli ühistu nn vuugiprobleemist teadlik pikema aja jooksul. Väidetavalt on hoone vuugid osaliselt vett läbi lasknud juba 1994. aastast alates. Kostja juhatuse koosolekutel on aastatel 2002-2004 korduvalt arutatud elamu vuukide remondiga seonduvat ning vuukide remonte on väidetavalt korduvalt ka teostatud (vt toimik, lk 36-72 ja lk 75-83). Samas ei andnud teostatud remonditööd soovitud tulemust ning läbijooksud jätkusid. Kostja vastuses väidetu kohaselt andis 2004. aasta lõpus ja 2005. aasta alguses teostatud remont rahuldava tulemuse (s. t seni ei ole elanikelt ühistu juhatusele rohkem kaebusi laekunud). Nimetatud asjaolul puudub aga kohtu hinnangul tähtsus, kuna hagis väidetu kohaselt on kahju tekkinud perioodil 28.07.2004-30.07.2004 ning ka enne nimetatud kuupäevi. Seega on kahju tekitava faktori väidetav kõrvaldamine toimunud pärast kahju tekitanud sündmuste asetleidmist. Kostja vastuväidete kohaselt on KÜ Paasik registrisse kantud 11.03.1999, mistõttu ta ei saa olla vastutav enne seda kostjale tekitatud võimaliku kahju eest. Kohus märkis esmalt, et hagetav kahju seondub ajaperioodiga alates 2002. aastast. Vaidlustamata asjaolude kohaselt 2002. aastal elamu välisseina paneelid küll remonditi, kuid kuna remont teostati ebakvaliteetselt, siis ei lahendanud see fassaadivuukidest korteritesse valguva vee probleemi. Teistsugust järeldust ei võimalda teha ka hagiavaldusele lisatud eriteadmistega isiku arvamus. Isegi kui asuda seisukohale, et kahju on tekkinud ka enne korteriühistu registrisse kandmist, tuleb tähele panna, et KÜ Paasik on asutatud elamuühistu Paasik baasil ja on viimase õigusjärglane (kostja põhikirja p 1.4). Seega tuleb TsÜS §-st 5 tulenevalt lugeda kostjale üleläinuks ka elamuühistu Paasik tsiviilõigused ja -kohustused. Kohtu hinnangul kuuluks kostja õiguseellase käitumise tõttu tekitatud kahju kostja poolt hüvitamisele ka enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist puudutavate sätete alusel (TsK §§ 448 jj). Kohtu hinnangul eksisteerib ka põhjuslik seos (conditio sine qua non tähenduses) kostja õigusvastase teo (tegevusetuse) ja hagejal tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Juhul kui kostja oleks täitnud KÜS § 2 lg-st 1 ning § 151 lg-st 2 tulenevaid kohustusi, ei oleks hagejal kahju tekkinud. VÕS § 1050 lg-st 1 juhindudes lasub süü puudumise tõendamise koormis käesolevas asjas kostjal. Kohtu hinnangul on kostja käitumine (tegevusetus) olnud hooletu VÕS § 104 lg 3 tähenduses, s. t kostja ei ole oma ülesannete täitmisel üles näidanud käibes vajalikku hoolsust. Kostja möönab, et teadis asjaolust, et Paasiku 14 elamu välisseina vuugid ei pea vett. Samas ei võtnud kostja tarvitusele vajalikke meetmeid vaidlusaluse kahju ärahoidmiseks. Kohus nõustus hageja väitega, et kostja pidi ette nägema oma teo tagajärgi ning aru saama, et selline tegevus tekitab hageja omandile kahju. Täiendavalt märkis kohus, et kuivõrd korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest (KÜS § 6 lg 1), siis on korteriühistu

4(8)

majanduslikud võimalused elamu korrashoiul eelduslikult piiratud ning kostja (väline) hooletus võiks seetõttu printsiibis olla subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Samas ei ole kostja subjektiivse süü puudumist kohtu arvates tõendanud. Kostja on üksnes väitnud, et ei ole kahju tekkimises süüdi. Kohtu hinnangul on hageja suutnud piisavalt tõendada hagetava varalise kahju suurust. VÕS § 127 lg-s 1 sisalduva üldnormi kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samas seisneb kahju käesoleval juhul kostjale kuuluva asja kahjustamises, mistõttu tuleb kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda eeskätt VÕS § 132 lg-st 3, mille kohaselt hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hagile lisatud eriteadmistega isiku arvamusega (OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiakt) on kindlaks tehtud, milline oli hagejale kuuluva korteriomandi (reaalosa) seisund pärast vihmaveega üleujutust ajavahemikus 28.07.-30.07.2004. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub samuti, et asja parandamiseks (endise olukorra taastamiseks) kulub tal käesoleva hetke ehitusteenuste turul kehtivate hindade juures ligikaudu 72 000 krooni (vt toimik, lk 159-163). Kostja ei ole antud väidet ümber lükanud. Seejuures annab hageja esitatud kinnisvaramaakleri hinnang aluse arvata, et hagejale kuulunud korteriomandi väärtuse langus vihmakahjustuste tõttu on hagetavatest asja parandamise kuludest märkimisväärselt suurem (vt toimik, lk 158). Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista ka kahju suuruse kindlakstegemiseks tellitud ekspertiisi (ülalnimetatud OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiakt) kulud summas 1 200 krooni (VÕS § 128 lg 3). Lähtuvalt TsMS § 5 lg-s 1 sätestatust ei saa kostjalt hageja kasuks väljamõistetava kahjuhüvitise suurus siiski ületada 72 000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub muuta Harju Maakohtu 25.06.2007 otsust osas, millega korteriühistult Paasik mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 72 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja süü hagejale kahju tekkimises piisavalt tõendatud. Esmalt ei ole selge kahju tekkimise aeg. Hageja väitis, et kahju on tekkinud (hoone vuugid on vett läbi lasknud) 1994. aastast alates. Kohtuotsuse punktis 12 on ebaõigesti tuvastatud, et kahju on tekkinud alates 2002. aastast. Kostja ei vaidlusta fakti, et korteriühistu Paasik on elamuühistu Paasik õigusjärglane, kuid soovib täpsustada, et 11.03.1999 kanti registrisse elamuühistu Paasik, mille baasil 02.03.2004 moodustati korteriühistu Paasik. Kaevatavas otsuses on ebaõigesti tuvastatud, et elamuühistu registreeriti enne 1999. aastat. Apellandi arvates ei ole õige kohtu järeldus, et kahju tekkis kostja tegevusetusest hooletuse vormis. Kohus ei ole arvestanud, et vuukide läbijooks polnud Paasiku 14 elamu ainuke probleem. 2002. aastal oli hoone kõige pakilisemaks probleemiks katuse veepidavuse saavutamine. Sellegipoolest alustas KÜ Paasik samaaegselt ka hoone seinapaneelide vuukide remonti. Kiiret lahendust nõudvaid remonditöid on olnud teisigi. Korteriühistu hallatavas hoones teostatud remonditööde tõendamiseks palub apellant ringkonnakohtul vastu võtta (töövõtu)lepingute koopiad. Apellant leiab, et kohus ei ole otsuse tegemisel piisavalt arvestanud korteriühistu majanduslikke võimalusi tööde korraldamiseks. Kõikide remonditööde finantseerimiseks saab kasutada vaid remondifondi sääste, mis kogunevad korteriühistu liikmete maksetest.

5(8)

Apellant ei ole nõus, et hageja poolt nõutava hüvitise suurus oleks piisavalt tõendatud. Käesolevaks ajaks on selgunud asjaolud, mis seavad OÜ Ekspertiisibüroo Nora Kasemaa ekspertiisiakti osaliselt kahtluse alla. Samuti ei ole apellandi arvates põhjendatud hagetava summa (s. o remondi maksumuse) suurendamine 28 800 kroonilt 72 000 kroonini ehk 250 % võrra. Isegi kui arvestada, et ehitushinnad on 2004. aastaga võrreldes tõusnud, on taotletav summa põhjendamatult suur. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastustaja palub TsMS § 652 lg-le 4 tuginedes jätta tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, mida apellandil oli võimalus esitada esimese astme kohtus. Samuti palub vastustaja jätta tähelepanuta apellandi esitatud uued väited kahju tekkimise aja kohta ja selle kohta, et vuukide läbijooks ei olnud korteriühistu ainuke probleem ja kohus ei ole arvestanud korteriühistu majanduslikke võimalusi tööde korraldamisel. Kohtumenetlus ja sellega seoses kahjuhüvitise suurendamise vajadus seoses ehitusmaterjalide ja -teenuste hinna tõusuga on tingitud korteriühistu tegevusest, kes ei ole suutnud alates 2002. aastast lahendada vuukide läbijooksu ja veekahjustuste probleemi hageja korteris. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised, ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu tõendite hindamisel alljärgnevatel põhjendustel. Maakohus tuvastas, et hagejal on tekkinud kahju temale kuuluva korteriomandi kahjustamise tõttu vihmavee läbijooksu tõttu seina vuukidest. Asjaolu, et seinavuukidest vihmavesi tungis korteritesse, kostja ei vaidlustanud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et korteriühistu tegevuse eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine ( KÜS § 2 lg 1) ning elamu ehituskonstruktsioonide või nende osade asendamine või ennistamine ( KÜS § 15 ja § 151), millega hoitakse kaasomandi esemed kasutuskõlblikus seisundis. Apellandi väitega, et kostja süü kahju tekkimises ei ole tõendamist leidnud, kolleegium ei nõustu. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 kahju hüvitamise nõuetes peab süü puudumist tõendama kostja. Asjaolu, et korteriühistu teostas elamu remontimist olemasolevate rahaliste vahendite piires, ei võta hagejalt õigust nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist. Maakohus põhjendas, milles seisneb kostja süü. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid seisukohti. Hagiavalduses on hageja esitanud faktilise asjaolu, et vihmavee läbijooks korterisse toimus ajavahemikul 28.07.04- 30.07.04, so ajal, mil korteriühistu Paasik oli asutatud. Hageja väidetel vihmavee läbijookse esines ka varasemalt, elamuühistu Paasik eksisteerimise ajal, kes oli korteriühistu Paasik õiguseellane t.lk. 8). Apellandi märkus on õige, et otsuses on viga, mille kohaselt KÜ Paasik on kantud registrisse 11. märtsil 1999 (otsuse punkt 12). Tegelikult sel kuupäeval kanti registrisse elamuühistu Paasik (t.lk.8), kuid antud eksitus ei mõjuta lõppjäreldust ning on parandatav apellatsioonimenetluses.

6(8)

Vaidlusküsimuseks oli tekkinud kahju suurus. Maakohus, tuginedes OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiaktile, asus seisukohale, et korteri remondiks vajalike tööde maksumus summas 72 000 krooni leidis tõendamist. Apellandi väidetel ei ole nõude suurendamine 28 800 kroonilt 72 000 kroonini tõendatud ega põhjendatud ning ta seadis kahtluse alla Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiakti usaldusväärsuse. Kolleegium tegi pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning korteri olukorra ülevaatamiseks, kuivõrd kostja väidetel ei ole ta korterisse pääsenud ning seetõttu remondivajaduses veendunud. Pooltele tehti ettepanek ka ekspertiisi tegemiseks, kuid Ekspertiisibüroo OÜ vastuse kohaselt on elamus paigaldatud uued aknad ja remonditud vuugivahed, mistõttu eksperdiarvamust anda ei ole võimalik.

7(8)

ulatuses, siis peab kolleegium õiglaseks välja mõista hageja kasuks nimelt antud summa. Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele.

Menetluskulude jaotamine Kolleegium leiab, et kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele, siis TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Igor Amann

Mare Merimaa

Malle Seppik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.