Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

Hageja nõue oli aegunud. Küttesüsteemide rekonstrueerimistööd toimusid elamus 2010. aastal. Hageja korteris toimusid 02.06.2010 vastu võetud otsuse alusel küttekehade vahetustööd augustis 2010. Kostja poolt võeti tööd vastu 17.08.2010. Hageja nõue aegus augustis 2013 tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 alusel. Kuna hageja oli ühistu liige ja korteriomanik, tulenes hageja nõue kostja vastu juriidilise isiku sisesuhtest. Kui nõue ei olnud aegunud TsÜS § 146 alusel, oli see aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel. Alternatiivselt arvas kostja, et kuna hageja viitas juba 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas vannitoas tekkida võivatele kahjudele, algas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema sellest hetkest ja nõue oli hagi esitamise ajaks 31.12.2013 aegunud. Hageja ei viidanud, milles seisnes kostjapoolne rikkumine. Ainuüksi asjaolu, et elamu korteriomandite majandamiseks on moodustatud ühistu, ei tähenda, et kõikvõimalike kahjujuhtumite eest peaks ühistu vastutama. Korteriühistu esmane kohustus on ühise omandi korrapärane majandamine. Selle raames võivad ühistu organid vastavalt põhikirjas ja seaduses sätestatud pädevusele võtta vastu otsuseid, nt selle kohta, kuidas korraldada kaasomandi eseme korrashoidmist ja elamu säilimist ja milline on kaasomandi eseme majandamise eest tasumise alused ja kord. Kostja vastutus või vastutuse puudumine ei sõltu sellest, milline isikute ring oli ehitustöödega seotud või milliseid ülesandeid keegi täitis või hageja arvates täitmata jättis. Radiaatori demonteerimine vannitoast oli projektikohane. Küttesüsteemi projekteerimise aluseks võeti Eesti projekteerimisstandardid ja projekt. Küttesüsteemi rekonstrueerimise projekt oli kooskõlastatud 03.07.2010 Lasnamäe Linnaosa Valitsuses. Kostja oli sõlminud küttesüsteemi renoveerimistöödeks lepingu omaniku järelevalvega. Lepingust tulenevalt kohustus omaniku järelevalve küttesüsteemi rekonstrueerimisel kontrollima ehitustegevuse vastavust projektile, ehitusel kasutatavate materjalide ja toodete nõuetele vastavust, ehitustööde kvaliteeti ning töövõtulepingu nõuetekohast täitmist. Tellija ja omaniku järelevalve võtsid 17.08.2010 aktiga tööd vastu. Hageja ei selgitanud, missugust õigusjõudu omab tema viidatud standard EVS-884:2004, millel põhinesid tema väited vannitoa temperatuuri kohta. Kostjale teadvalt reguleeris õigusakti tasandil eluruumi siseõhu temperatuuri Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“. Määruse p-i 7 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Määrusega ei ole kehtestatud korteri üksikutele ruumidele (näiteks elutoale ja vannitoale) erinevaid temperatuurinõuded. Lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. Seega väitis hageja eksitavalt, et vannitoa temperatuur peab olema vähemalt 22 °C. Hageja ei tõendanud, et tema vannitoa temperatuur oli inimeste pikaajalisel ruumis viibimisel alla 18 °C. Hageja ei tõendanud, et alatemperatuur kahjustas tema vannituba. Pealegi oli ekspertiisiga tuvastatud, et hageja korteri vannitoa keskmine temperatuur oli mõõtmisperioodil 21,2 °C ja madalaim temperatuur

20,15 °C.

Elamus oli loomulik ventilatsioon, sealhulgas vannitoas. Kostja juhatus organiseeris 2012. aastal elamu ventilatsioonišahtide puhastuse. Kostja täitis enda elamumajanduslikke ülesandeid ja kohustusi nõuetekohaselt. Kostjale ei tulenenud seadusest ega ühistu põhikirjast kohustust hageja vannituba remontida ja/või sinna hageja soovide kohaselt projektiväliseid lisaseadmeid paigaldada. Hagejal endal tuli ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks meetmeid rakendada. Ka ei olnud kostja kohustatud katma kulutusi tööde eest, mis olid suunatud vannitoa siseõhutemperatuuri tõstmisele.

Hageja ei tõendanud, et kostja tegevuse või tegevusetusega kaasnesid laekahjustused. Kostja pidas võimalikuks, et niiskuskahjustused ei olnud seotud 2010. aastal tehtud töödega, vaid eksisteerisid juba varem ning nende eest oli hagejale hüvitis välja mõistetud. Kostja viitas tsiviilasjas nr 2-06-720 tehtud ringkonnakohtu lahendile, mille kohaselt oli juba alates 1994. aastast hageja korteris tekkinud niiskus ja hallitus. Nimetatud tsiviilasjas mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 25 000 krooni. Hageja saatis juba 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile kirja, milles viitas oma korteri vannitoas tekkivatele kahjustustele. Hageja ei tõendanud, et väidetud kahju põhjustas kostja hilisem tegevus/tegevusetus, mis ei omanud seost varasema tsiviilasjaga. Hageja ei esitanud varalise diferentsi määramiseks võrdlevaid andmeid. Nii ei saanud kahju suurust määratleda. Pealegi soodustas hageja ise kahju teket. Hageja korteris on neli radiaatorit. Radiaatoritele on paigaldatud allokaatorid, mis edastavad soojustarbimise info vastavasse andmelugemise keskusesse. Korteri sisest soojustarbimist saab hageja ise reguleerida, sest radiaatoritele on paigaldatud termoregulaatorid. Elamu soojustarbimise andmetest nähtub, et hageja reguleerib termoregulaatoreid viisil, et hoida soojatarbimine võimalikult madal. Näiteks novembris 2010 olid hageja tarbimisandmed järgmised: 2, 4, 11, 6. Seevastu hageja naaberkorteri nr 177 tarbimisandmed olid novembris järgmised: 121, 24, 127, 51. Ilmselgelt soovis hageja kokku hoida enda küttekulusid, jättes arvestamata, et sellise tegevusega soodustas ta niiskuskahjustuste teket. OÜ Ehituskonsult Grupp ekspertiisiakti kohaselt oli korteriomanik lasknud paigaldada plastaknad. Aktist nähtuvalt ei võimaldanud juurdevoolu klappideta hermeetilised plastaknad ruumidesse õhu juurdevoolu, mis tegi väljatõmbe ventilatsiooni töö võimatuks. Samuti oli aktis märgitud, et vannitoa ukse ja lävepaku vaheline pilu ei võimaldanud õhu liikumist. Ekspert selgitas, et hallitusseente kolooniate teket soodustasid veel hageja korteris valitsev korralagedus ja vee kondenseerumine kütteperioodil aknapiiretel. Seega olid võimalikud kahjustused hageja vannitoas põhjustatud hagejast endast. Hallitusseente kolooniate ning niiskuskahjustuste täpset tekkeaega ei olnud võimalik tuvastada. Maakohtu otsus

tuginenud oletustele. Samas märkis ringkonnakohus, et aegunud oli hageja kahjunõue siseviimistluse osas. Riigikohtu 22.03.2017 lahendiga jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2016 otsus muutmata. Asja uuel lahendamisel väitis hageja, et tema nõue ei olnud aegunud, sest ta sai vannituba puudutavatest kahjustustest teada 31.12.2010 ja esitas hagi tähtaegselt. Kahjustustest sai hageja teada siis, kui tema vannitoas tekkis hallitus. Kahjustustest ei saanud hageja teada 2010. aasta augustis, sest siis ei olnud kütteperiood veel alanud. Vastuolus eelnevaga väitis hageja, et ta sai alles 16.10.2014 ekspertiisiaktist teada, et 31.12.2010 avastatud vannitoa lae viimistluse kahjustuste, hallituse ja küttesüsteemi puuduste vahel on põhjuslik seos. Varem sai hageja tugineda vaid oma oletusele. Hageja möönis, et ta pöördus juba 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ameti poole kirjaga, milles viitas vannitoa kahjustustele, kuid hageja väitis, et kirja saatmise ajal ei olnud uus küttesüsteem veel paigaldatud ning hageja pöördus ennetustöö eesmärgil. Kostja leidis, et hagi esitamise ajaks oli hageja nõue aegunud. TsÜS § 146 lg-st 1, § 147 lg-test 1 ja 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-test 3 ja 7 nähtuvalt muutus hageja väidetav vannitoa kahjustamist puudutav nõue sissenõutavaks mõistliku aja möödumisel pärast seda, kui hagejal tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Mõistlikuks ajaks võis pidada kolme kuud. Kohtu hinnangul tuli õiguse tekkimine siduda primaarselt ajaga, mil kahjulikud tagajärjed hageja jaoks ilmnesid või pidid ilmnema. Kohus ei nõustunud, et hageja sa alles 16.10.2014 ekspertiisiaktist teada, et tal on kostja vastu nõue. Selleks ajaks oli hageja juba esitanud kohtule hagiavalduse ning väitis, et kostja vastutab vannitoas tekkinud kahjustuste eest. Hallituse tekkimisel võis eeldada niiskusprobleemide olemasolu, tegu ei olnud varjatud kahjustusega või sellisega, mille tuvastamine vajas eriteadmisi. Samuti ei olnud usutav, et hageja sai vannitoas esinevatest kahjustustest teada 31.12.2010 ehk aasta viimasel päeval, kui ta esitas kostja vastu vannitoaga seotud nõudeid 2010. aasta jooksul korduvalt. Kohus oli seisukohal, et hageja sai kahjustustest teada enne nimetatud kuupäeva, mistõttu oli nõue aegunud hagi esitamise ajaks. See nähtus mh hageja poolt 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud e-kirjast, kus hageja kaebas, et tema vannituba võib pärast senise radiaatori eemaldamist jääda kütteta, mis võib tekitada probleeme niiskuse ja hallitusega. Kohus nõustus kostja väidetega, et hageja ei saanud e-kirja ajal pelgalt eeldada hallituse ja niiskuse teket, vaid tegelikult olid tema korteri vannitoas e-kirja saatmise ajaks hallitus ja niiskus juba tekkinud. 30.07.2004 ekspertiisiaktist nähtus, et hageja korteris ilmnesid 28.07.2004 kuni 30.07.2004 intensiivse saju tagajärjel läbivoolujäljed. Ekspertiisiakti kohaselt olid juba 2004. aastal korteri kõikidel lagedel ja seintel ulatuslikud hallitus- ning niiskuskahjustused. Kuigi hageja väitis, et vannitoa lagi ei olnud sellel ajal kahjustatud, ei olnud antud väide kohtu jaoks usutav ega kooskõlas hageja enda esitatud tõendiga. Puudusid tõendid, et korterit oleks pärast 2004. aastat remonditud. Ekspert LM 03.11.2017 e-kirjast, mille kohaselt ei arvestatud ekspertiisiakti koostamisel ning kahjude kalkuleerimisel vannitoa viimistlustöid, ei saanud järeldada, et 2004. aastal vannitoas niiskuskahjustused puudusid. Sellest võis järeldada, et hallitus ja niiskuskahjustused vannitoas olid hageja jaoks juba ilmnenud 2010. aasta augustis sõltumata sellest, mis oli kahjustuste põhjuseks. Kohtu määratud ekspertiisist nähtus, et hageja korteri vannitoas esinesid hallitusseente kahjustused ja niiskuskahjustused. Ekspert ei suutnud tuvastada hallitusseente kolooniate ning teiste niiskuskahjustuste tekkimise aega, kuid ta pidas võimalikuks kolooniate teket paari

päevaga. Hallituse ja veekahjustuste tekke peamiseks põhjuseks ei pidanud ekspert mitte vannitoa võimalikku madalat temperatuuri, vaid vee kondenseerumist kütteperioodil jahedatel pindadel, ventilatsiooni ebapiisavust ning korteris esinevat mustust. Ekspertiisiaktile lisatud fotodest nähtus, et hallitusseente suured kolooniad olid lisaks hageja korteri vannitoale teistes tubades ja tubade akende piirkondades. Kohus pidas tõenäoliseks, et hageja korteris tervikuna ning sealhulgas tema vannitoas esinesid niiskuskahjustused ja hallitus juba enne, kui vannitoast radiaator eemaldati. Hageja möönis ise kahjustuste olemasolu 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas. Samas asjas tehtud Riigikohtu lahendis selgitati, et hageja nõuded on kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Korteriühistu vastutuse aluseks võib olla tegevusetus. Korteriühistul tuleb remonditööd korraldada kompleksselt, tagades muuhulgas remondi käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamise. Isegi kui vannitoas oleks hallitus tekkinud pärast malmradiaatori eemaldamist 2010. aasta suvel, pidi see riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul tekkima vaid paari päevaga. Seejuures ei pidanud kohus õigeks seostada hallituse ja niiskuskahjustuste tekkimist ainuüksi kütteperioodi algusega, sest eksperdi sõnul tingis hallituse olemasolu ja niiskuse tekke teiste tegurite hulgas ebapiisav ventilatsioon, vee kondenseerumine ja korteri mustus. Seega esinesid hageja korteris (sh vannitoas) niiskuskahjustused ning hallitus juba alates 2004. aastast. Vastavad kahjustused olid igal juhul olemas 05.08.2010 e-kirja saatmise ajal, sest ilma kahjustuste eksisteerimiseta ei oleks hageja neile viidanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta teostas korteris pärast 2004. aastat remondi ja kõrvaldas kahjustused. Vastupidi, käesoleva kohtumenetluse käigus tehtud ekspertiisiga on endiselt tuvastatud kogu korteris kahjustuste olemasolu. Kui hageja seostas hallituse ja niiskuskahjude tekkimist malmradiaatori eemaldamisega, pidi hageja oma võimaliku nõude esitamise õigusest olema teadlik alates 2010. aasta augustist. Mõistlik aeg ehk kolm kuud nõude esitamiseks möödus 2010. aasta novembris, mil algas nõude aegumine. Hageja nõue oli igal juhul aegunud 31.12.2013, mil ta esitas kohtule hagiavalduse. Kui hageja nõue ei oleks aegunud, tuleks see siiski jätta rahuldamata, sest hageja ei tõendanud, et tema korteri vannitoa kahjustuste ning kostjale etteheidetavate tegude või tegevusetuse vahel eksisteeris põhjuslik seos. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-le 1 on üldjuhul korteriomanik ise see, kes peab hoidma oma korteri reaalosa korras ning tegema selles vajadusel remondi. Korteriühistu eesmärgiks on korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Riigikohus on möönnud, et iseenesest võib korteriühistu vastutuse aluseks olla tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine. Seega kuuluks hageja nõue rahuldamisele, kui kostja oleks jätnud tehnosüsteemide korrastamisel ehk küttesüsteemi renoveerimise korraldamisel täitmata mõne oma seadusest või põhikirjast tuleneva kohustuse, millega põhjuslikus seoses tekitati hageja korterile kahju. Lisaks väitis hageja, et erinevatest standarditest tulenevalt peaks temperatuur tema vannitoas olema igapäevaselt vähemalt 22 °C, kuid sellist standardinõuet Eestis ei eksisteerinud. Asjas kogutud tõenditest ei saanud järeldada, et hallitus ning niiskuskahjustused hageja korteris olid tingitud sellest, et vannitoas olnud malmradiaator asendati küttekehana käterätiku

kuivatustoruga. Samuti ei saanud asjas kogutud tõenditest järeldada, et sundventilatsiooni paigaldamise vajadus oleks tekkinud pärast malmradiaatori eemaldamist. Kuna hageja korteri vannitoa kahjustused ei olnud tingitud küttekeha asendamisest, ei omanud asjas sisulist tähtsust hageja väited selle kohta, et kostja ei taganud kvaliteetset ja projektikohast ehitamist. Samas olid hageja väited selle kohta, et ehitamisel ei järgitud nõuetekohast projekti ning ehitamine oli ebakvaliteetne, samuti tõendamata. Samas selgitas kohus korduvalt vastavat vajadust. Vastupidi, ka hageja ise on väitnud, et näiteks ventilatsioon on tema korteris olnud kogu aeg puudulik. Kostja tõendas, et kostja viis küttesüsteemi renoveerimise tööd läbi kooskõlas üldkoosoleku otsusega ja küttesüsteemi renoveerimisel täitis omanikujärelevalve kohustusi Ehituskonsult Grupp OÜ. Olemas olid survekatsetuste akt, mille kohaselt läbisid küttepüstikud edukalt survekatsetuse, küttesüsteemi tasakaalustamise akt, mille tulemusena lubati küttesüsteeme ekspluateerida, kaetud tööde akt, mille tulemusena lubati küttetorustike isolatsiooni paigaldamist ja ekspluateerimist. Eelviidatud tõenditest ei saanud järeldada, et küttesüsteemi renoveerimise tööd olid ebakvaliteetsed. Samuti oli ebaõige väide, et küttesüsteemi renoveerimistöö teostati kas ilma projektita või puudus nõutav linnaosa valitsuse kooskõlastus. Kohtule olid esitatud küttesüsteemi rekonstrueerimise projekt, mille kohaselt viidi läbi küttesüsteemi renoveerimine, renoveerimise projekti väljavõte koos Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja kooskõlastusega, väljavõte ehitusregistri andmestikust, millest nähtuvalt olid korterid kaugküttel, väljavõte A.V.V. Projekt koostatud küttesüsteemi projektist, mille kohaselt ei olnud vannitubadesse eraldi radiaatoreid ette nähtud. Ehitusloa olemasolu ei olnud vajalik, piisas kirjalikust nõusolekust, mis oli olemas. Kirjaliku nõusoleku taotlemisel ei pidanud esitama ehitusprojekti ning kohalik omavalitsus ei pidanud ehitusprojekti vastavust hindama. Hageja esitas kohtule OÜ Ehituskonsult Grupp ekspertiisiakti vannitoa sisekliima uuringu kohta 16.10.2014. Ekspertiisiaktis ei väidetud, et tehnosüsteemide teostamisel puudus projekt ja rikuti ehitusseadust. Arvamuses märgiti, et korteri vannitoa temperatuur ei ületanud 18 °C, mis arvamuse kohaselt ei vastanud nõuetele. Arvamuses ei põhjendatud, miks peaks lähtuma soovituslikust standardist ja mitte kehtivatest õigusaktidest. Pealegi nähtus arvamuse koostamiseks teostatud mõõtmistulemustest, et keskmine temperatuur ei olnud mitte 18 °C, vaid 19,9 °C. Veel väideti arvamuses, et torustikus tsirkulatsiooni puudumise tõttu ei olnud vesi ülemistele korrustele jõudes piisavalt soe, mistõttu käterätikukuivati ei funktsioneerinud korrektselt. Samas oli märkimata jäänud, kuidas sellisele järeldusele jõuti. Seega ei saanud järeldada, et ventilatsiooniga seotud probleemid korteris olid tingitud vannitoas kütteradiaatori eemaldamisest. Samuti ei saanud teha arvamusest mistahes järeldusi selle kohta, et vannituppa malmradiaatori asemel käterätikukuivati paigaldamine ei vastanud ehituslikele nõuetele ega taganud vannitoas piisava temperatuuri. Arvamuses tehtud mõõtmiste pinnalt ületas vannitoa keskmine temperatuur õigusaktides nõutavat miinimumtemperatuuri. Seda isegi olukorras, kus hageja enda tegevuse tõttu (reguleeris temperatuuri madalaks) oli tema korteris temperatuur kütteperioodil madal. Kohtu korraldatud ekspertiisist nähtus, et hageja korteri vannitoa keskmine temperatuur vastas Vabariigi Valitsuse 02.07.2015 määrusega nr 85 vastu võetud „Eluruumile vastavad nõuded“ piirmääradele. Veel tuvastas ekspert, et vannitoa õhuniiskus vähenes liiga aeglaselt puuduliku ventilatsiooni tõttu, mistõttu tekkisid plaatide vuugivahedesse hallitusseente kolooniad. Värvi koorumine uksepiirdeliistudel võis eksperdi hinnangul olla tingitud õhuniiskuse muutustest või värvimise kvaliteedist. Märgumise jäljed põrandal võisid olla tingitud lahtise vee sattumisest põrandale. Kogu korteris oli kestvalt võrdlemisi madal temperatuur ja suur niiskussisaldus,

kuigi hagejal oli võimalik lokaalselt reguleerida kütte võimsust kõigis tubades ja köögis. Ekspert ei suutnud tuvastada hallitusseente kolooniate ja teiste niiskuskahjustuste tekkimise aega. Sundventilatsioon oli hädavajalik. Kohus järeldas eelnevast, et sundventilatsiooni täiendav paigaldamine korterisse oli vajalik seetõttu, et varasemad normaalse ventilatsiooni taganud aknad olid asendatud uute plastakendega, mis senise ventilatsiooni toimimist enam ei võimaldanud. Korteris sundventilatsiooni vajalikkus ning varasema loomuliku ventilatsioonisüsteemi mittetoimimine ei olnud ühelgi viisil seotud kostja tegevuse või tegevusetusega. Kuna ekspert ei tuvastanud vannitoas hallituse ja niiskuskahjustuste tekkimise aega, ei olnud tõendatud hageja väide, et need tekkisid pärast vannitoas malmradiaatori asendamist käterätikukuivatiga. Puudus põhjuslik seos malmradiaatori eemaldamise ja kahjustuste tekke vahel. Asjas kogutud tõenditest nähtus selgelt, et niiskuskahjustused ja hallitus esinesid hageja korteris ulatuslikult juba 2004. aastal. Hallituse ja niiskuskahjustuste tekkimine kogu korteris ei olnud seotud vannitoas küttekeha vahetamisega, vaid ebapiisava ventilatsiooni ning osaliselt mustusega. Isegi kui hallitus või niiskuskahjustused oleksid tekkinud pärast radiaatori eemaldamist, oleks hageja saanud kostjalt VÕS § 132 alusel nõuda vaid asja parandamise ehk vannitoa siseviimistluse taastamise kulu. Sundventilatsiooni puudumisel ei olnud mistahes põhjuslikku seost vannitoas küttekeha vahetamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Hagejalt tuli kostja kasuks välja mõista 3 092,6 euro suurune menetluskulude hüvitis. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, tuli hagejalt riigi tuludesse välja mõista talle osutatud menetlusabi ja riigi õigusabi osutamiseks kulunud summad enne Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 määruse tegemist.

Hageja apellatsioonkaebus

tõepoolest realiseeruvad. Hageja ettevaatlikkus võimaliku hallituse tekkimise suhtes oli seletatav hallitusallergiaga, mis tekkis tal eelmiste veekahjude ajal 1994-2004 sama korteri muus osas. Kusjuures tsiviilasjas nr 2-13-61893 kajastatud niiskuskahjud ei olnud seotud 19942004. aastate veekahjudega. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja kasutas vannitoa asendusküttekehaks elektriradiaatorit, mis võis teatud määral edasi lükata viimistluse lagunemise algust 2010. aasta lõpuni ehitusjärgse radiaatori mahavõtmise järel. Ekspertiisiaktist ei järeldunud, et laeviimistluse lagunemise algus oleks pidanud saabuma enne 31.12.2010 (just võimaliku hallituse tekkimise mõjul). Põhjuslik seos esines. Ekspert tuvastas 30.04.2018 ekspertiisiaktis, et korteris oli võimalik reguleerida kütte võimsust lokaalselt, kuid kütet ei saanud reguleerida vannitoas. Seega esines vannitoas ka uue tõendi (ekspertiisiakti) järgselt ainult üks põhjuslik seos kahju tekkimise ja radiaatori demonteerimise vahel. Korteri küttesüsteem ja akende hermeetilisus vannitoa kahju põhjuseks olla ei saanud. Maakohus tegi 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjast valed järeldused. Vannitoas hagejal radiaatorite demonteerimise ajal niiskuskahjustusi ei esinenud, vähemasti ei oleks muidu sealt radiaatorit demonteeritud. Ka ei olnud usutav, et hageja pärast varasemate niiskuskahjustuste eest hüvitise kättesaamist jättis niiskuskahjud kõrvaldamata olukorras, kus hallituse esinemine vahetult kahjustas tema tervist. 1994-2004. aastatel tekkinud ja selgelt nähtav hallitus oli köögi ja tubade välisseinte sisepindadelt viivitamatult eemaldatud, kuid hagejal polnud varem võimalust ega vajadust tellida mükoloogilist ekspertiisi varjatud hallituse tuvastamiseks korteri selles osas, mistõttu eeldas ta, et hallitust enam ei olnud. Nora Kasemaa ekspertiisibüroo tuvastas, et kuni 2004. aastani tekkinud niiskuskahjude osas vannitoas niiskuskahjustusi ei esinenud. Hageja korter ei olnud must, vaid piltidelt nähtav mustus oli paekivi- ja söetolm Maardu paekarjärist ning Muuga söeterminalist. Selline kuiv tolm ei saanud põhjustada vannitoa niiskuskahjusid ja hallituse vohamist. Ekspertiisiaktiga leidis tõendamist, et niiskuskahjustused oleksid välditavad, kui vannitoa temperatuur talveperioodil ei oleks madal. Sundventilatsiooni paigaldamine oli hädavajalik, et vähendada niiskuskahjustuste tekkevõimalusi. Samas oli üldteada, et mida kõrgem on siseruumi õhutemperatuur, seega tõhusam on loomuliku ventilatsiooni väljatõmme eriti külmade ilmadega, mis oli varem tagatud malmradiaatoriga. Hallitus tekkis pärast malmradiaatori eemaldamist ja enne eemaldamist polnud sundventilatsiooni vaja. Maakohtu järeldus, et vannitoa kahjustused ei tekkinud malmradiaatori eemaldamisest, oli meelevaldne. Kostja vastus kaebusele

Ringkonnakohtu seisukoht

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Pooltel ei ole vaidlust, et hagejale kuulub Tallinnas Paasiku tn 14 korter 176 ja kostja on Paasiku 14 elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu. Ei vaielda ka selle üle, et hageja korteris toimusid 2010 suvel küttekehade vahetustööd ja et kostja võttis tööd 17.08.2010 vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas küttesüsteemide rekonstrueerimise käigus toimunud vannitoa malmradiaatori eemaldamisel ja selle asendamisel käterätiku kuivatustoruga tekkisid vannituppa niiskuskahjustused ja hallitus, millest tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale vannitoa siseviimistluse kulud, sundventilatsiooni paigaldamise kulud ja ekspertiisikulud kokku summas 918 eurot. Kostja tugines maakohtu menetluses nõude aegumisele. Riigikohus on 11.12.2002 otsuses nr 3-2-1-92-02 p 19 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist, kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu. Kontrollides, kas kostja aegumise vastuväide on edukas, tuli maakohtul esmalt selgitada, milline oli pooltevaheline õigussuhe, st kohtu ülesandeks oli poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine. Riigikohus on samas kohtuasjas 22.03.2017 otsuse nr 3-2-1-6-17 p-s 22 selgitanud, et hageja nõuded on kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Riigikohus on seisukohal, et hageja kui kostja liikme suhted tuleb korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist lugeda korteriühistu eesmärkide tõttu tehingulaadseteks suheteks. Sellisel suhtel rajanev kahju hüvitamise nõue kostja vastu aegub TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aastaga, kusjuures aegumistähtaja algus tuleb määrata TsÜS § 147 lg 2 ning VÕS § 82 lg 7 esimese ja kolmanda lause järgi. Praeguses asjas on Riigikohus ülalmärgitud lahendi p-s 14 leidnud, et nõude sissenõutavaks muutumise mõistlik aeg on kolm kuud, ehk nõue muutus sissenõutavaks mõistliku aja möödumisel pärast seda, kui hagejal tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Selleks tuli tuvastada, millal ilmnesid või pidid ilmnema hageja jaoks kahjulikud tagajärjed. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme ja on jaganud õigesti tõendamiskoormise. Hagejal tuli esitada asjaolud ja tõendada, millal sai ta kahjust ja selle põhjendustest teada. Maakohus on hagejale selgitanud tõendamisele kuuluvaid asjaolusid (IV kd, lk 137-138). Seetõttu on ekslik apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei järginud maakohus Tallinna Ringkonnakohtu poolt samas asjas 31.08.2016 tehtud lahendi p-s 28 tuvastatut. Selles lahendis juhiti üksnes poolte tähelepanu sellele, et senises menetluses esitatud väited ja tõendid ei võimaldanud järeldada, et vannitoa lae kahjustamise ja vannitoa

sisekliima tagamisega seonduv kahju hüvitamise nõue olnuks hagi esitamise hetkeks aegunud. Sama lahendi p-s 29 on ringkonnakohus selgitanud, et eelmärgitu ei välista nõude sissenõutavuse ja aegumise osas teistsuguseid õiguslikke järeldusi, kui kohus tuvastab asja uue läbivaatamise käigus uusi asjaolusid. Asja uuel lahendamisel sai maakohus hagi menetleda TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohtul puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Kohus on hageja esitatud 2004. aastal tehtud ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastanud, et hageja korteris ilmnesid 2004 intensiivse saju tagajärjel läbivoolujäljed ning akti kohaselt olid korteri kõikidel lagedel ja seintel ulatuslikud hallitus- ja niiskuskahjustused, mis seadis kohtu arvates kahtluse alla hageja väidete usutavuse. Kohus on osundanud, et hageja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks pärast 2004. aastat oma korterit remontinud. Asjas esitatud poolte 2010 juulis toimunud e-kirjavahetusest nähtuvalt (I kd, lk 29,40) ei soovinud hageja nõustuda vannitoast malmradiaatori eemaldamisega ja 05.08.2010 saatis hageja Tehnilise Järelevalve Ametile e-kirja, milles avaldas, et ta pärast radiaatori eemaldamist võib vannitoas tekkida probleeme niiskuse ja hallitusega ning et vannitoas langeb talviti õhutemperatuur alla soovitusliku normi. Maakohus on nõustunud kostja väitega, mille kohaselt ei saanud hageja pelgalt e-kirja saatmise ajal eeldada hallituse ja niiskuse teket, vaid tegelikult olid probleemid juba varem tekkinud. Kui hageja seostas probleemide teket vannitoa ebapiisava temperatuuriga, siis temperatuur oli ebapiisav juba enne radiaatori eemaldamist. Ringkonnakohtul ei ole põhjust teistsugusteks järeldusteks. Et hageja korteris esinesid kahjustused juba enne radiaatori vahetamist 2010 suvel, tõendab hageja poolt esitatud NK 30.07.2004 koostatud ekspertiisakt (IV kd, lk 180-186). Ekspertiisiaktist nähtuvalt esinesid hageja korteris kõikidel lagedel ja seintel ulatuslikud niiskuskahjustused ja hallitus juba 2004 aastal. Kohtu jaoks ei olnud usutav ega kooskõlas hageja enda esitatud tõenditega hageja enda selgitus, et vannitoa lagi ei olnud sellel ajal kahjustatud. 2004 ekspertiisiaktis ei olnud vannituba välistatud ega märgitud, et seal hallitust ja niiskuskahjustust ei esinenud. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt vannitoas kahjustusi 2004 ei esinenud, ei ole kooskõlas asjas olevate tõenditega. Akti kohaselt vajas kogu korter taastusremonti. Hageja väitel ta remontis korterit pärast 2004. aastat, kuid väidet ei menetluses ei tõendanud. Maakohus määras asjas ekspertiisi ja ehitustehnilisest ekspertiisiaktist (V kd, lk 125-140) nähtuvalt on hageja korteri vannitoas hallitusseente kahjustused ja niiskuskahjustused, kuid ekspert ei suutnud tuvastada nende tekkimise aega. Ekspert pidas võimalikuks, et hallitusseente kolooniate teket paari päevaga. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei pidanud ekspert hallituse ja veekahjustuse tekke peamiseks põhjuseks mitte vannitoa madalat temperatuuri, vaid vee kondenseerumist kütteperioodil jahedatel pindadel, ventilatsiooni ebapiisavust ja korteris esinevat mustust. Ekspertiisiaktile lisatud fotodelt nähtuvalt olid hallitusseente kolooniad lisaks vannitoale ka teistes tubades ja tubade akende piirkondades. Veenev ei ole hageja apellatsioonkaebuse väide, et korteris ei ole mustust, vaid seal on paekivi- ja söetolm, mis ei soodustavat hallitust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, mille kohaselt esinesid hageja korteris tervikuna ning sealhulgas vannitoas niiskuskahjustused ja hallitus juba enne, kui vannitoast radiaator eemaldati. Kohus on möönnud, et isegi kui kahjustused oleksid vannitoas tekkinud pärast malmradiaatori eemaldamist 2010 suvel, oleksid need eksperdi hinnangul tekkinud paari päevaga. Põhjendatud ja asjas olevate tõenditega on kooskõlas, et hallituse ja niiskuskahjustuse tekkimist ei saa seostada ainuüksi kütteperioodi algusega, vaid ekspert on lisapõhjustena märkinud ebapiisavat ventilatsiooni, vee kondenseerumist ja korteri mustust. Maakohus on leidnud, et isegi kui hageja seostas hallituse ja niiskuskahjude tekkimist malmradiaatori eemaldamisega, pidi ta oma võimaliku nõude esitamise õigusest olema teadlik alates 2010 augustist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse järeldusega, et hageja nõue on aegunud ja et mõistlik aeg ehk kolm kuud nõude esitamiseks möödus 2010 novembris ning et igal juhul hagi esitamise ajaks 31.12.2013 oli hageja nõue aegunud. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 esimene lause ja § 442 lg 8, samuti § 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5. Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei oma asjas tähtsust nõude olemasolu tuvastamine. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, so hagi rahuldamata aegumise motiivil. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus ei vasta hageja nõude olemasolu käsitlevatele sisulistele apellatsioonkaebuse väidetele. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh poolte seni lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud palve täiendava tõendamise vajaduse korral võimaldada tal anda vande all seletus. Kostja palus jätta taotlus tähelepanuta, kuna see ei vasta TsMS nõuetele, lisaks ei anna kostja nõusolekut ülekuulamiseks ning apellant ei ole soovinud asja arutamist istungil. Ringkonnakohus jätab taotluse TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Menetluskulud

07.04.2016 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohutuseta hüvitada riigi õigusabi kulusid (IV kd, lk 46-49). Hageja esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse määramiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks lahendab kohus määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.