Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-61893
Tsiviilasi
A N hagi KÜ Paasik vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 3000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: A N (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, Keemia 23-1, 10616 Tallinn, telefon 5072873, e-post: [email protected]); Kostja: KÜ Paasik (registrikood 80075236, Paasiku 14, 13916 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Urmas Mardi (Eesti Korteriühistute Liit, Sakala 23a, Tallinn, telefon 6275740, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 918 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud, sealhulgas riigi õigusabi kulud, hageja A Ni kanda.
2.Mõista hagejalt A N (isikukood xxx) kostja KÜ Paasik (registrikood 80075236) kasuks menetluskuludena välja 3092,60 (kolm tuhat üheksakümmend kaks eurot ja 60 senti) eurot.
Mõista hagejalt A Nilt (isikukood xxx) riigi tuludesse välja riigi õigusabi tasu kokku summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot ja menetlusabi 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja leidis, et Paasiku 14 elamu küttesüsteemi ümberehituse ja remonditööde tõttu tekitati talle kahju 3000 eurot. Kahjustada said hageja korteri toad, vannituba ja wc. Xxx OÜ teostas vaatlus esitas esialgse hinnapakkumise. Küttesüsteemi ümberehituse käigus eemaldati vannitoast kütteradiaator, mistõttu halvenes vannitoa sisekliima, mis kahjustas laevärvi. Vajalik on sundventilatsiooni lisamine vannituppa ventilaatori abil. Küttesüsteem ehitati ümber aastatel 2010 kuni 2011.
2.Radiaatorite mahavõtmise järel pöördus hageja korduvalt alates 2010/2011 kostja poole kirjalikult ja suuliselt palvega parandada seinaviimistlus vannitoas. Vannitoa radiaatori eemaldamine toimus hageja loata. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista korteri ja vannitoa siseviimistluse eest kogumis 3000 eurot.
3.Hageja tegi oma korteris remonti 2009 kuni 2010. Hageja korduvad taotlused kostjale jäid vastamata ja juhatus eiras hageja ettepanekuid arutada küsimust üldkoosolekul. Kostja tegevus ja tegevusetus põhjustasid hagejale kahju. Hageja tegi päringu Tehnilise Järelevalve Ametile, mille eesmärk oli ennetada niiskuskahjustusi vannitoas. Varem oli hageja vannitoas tagatud temperatuur 25 kraadi, sest käterätiku kuivati toru läbimõõt oli 52 mm ja vannitoas oli malmradiaaator. 2003. a otsustas kostja vähendada siugtoru läbimõõtu kuni 27 mm-ni. Peenike toru ei suuda tagada vannitoas vajalikku temperatuuri.
4.Hageja korteri vannitoas on tekkinud hallitus. Hagejal on hallitusseente suhtes allergia. Vannitoas tuleb vahetada seinaplaadid. Kostja jättis täitmata oma korteriühistuseadusest ja põhikirjast tulenevad kohustused elamu majandamisel ning hooldamisel ja ühistu liikmete huvide eest seismisel. Kostja tegevusetus on kaasa toonud kahju. Kostja peab vastusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole üles näidanud vajalikku hoolsust.
5.Hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja sai kahjust teada 2010. a detsembri lõpus. 2010. aasta augustis ei olnud kütteperiood veel alanud ning tagajärgi ei saanud hinnata. 2010. a lõpul sai hageja teada, et on olemas põhjuslik seos radiaatorite mahavõtmise ja soojus- ning niiskusrežiimi halvenemise vahel vannitoas. Kostja ei võimaldanud hagejale teostada järelevalvet küttesüsteemi projekti üle, keeldudes edastamast projekteerija kontaktandmeid ja näitamast projekti vahetult enne ehitustööde algust ning tööde kestel. Projekteerija ei ole arvestanud, et hageja vannitoas on ainus põhiline küttekeha peenike käterätikukuivati. Vannitoas ei ole tagatud nõuetekohane temperatuur enne kütteperioodi algust, kui välisõhu temperatuur langeb alla +20 kraadi, sest nõrk siugtoru lisab vannitoa temperatuurile vaid +1 kuni +1,5 kraadi. Kostja ei ole tõendanud, et radiaatorite demonteerimine ja uus küttesüsteem oli projektijärgne.
6.Kostja ei ole tõendanud, et hageja vannitoa kahjustused tekkisid palju varem aastatel 1994 ja 2004. Kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, mistõttu on aegumistähtaeg 10 aastat. Nõude summa hõlmab vannitoa lae viimistluse taastamist.
7.Alates 2010/2011 kütteperioodist ei toimi küttesüsteem nõuetekohaselt. 13.10.2014 päeva
jooksul näitas tubade radiaatoritel paiknev termomeeter küll minimaalse temperatuuri ca 18 kraadi, kuid see näit oli saavutatav kütteregulaatori maksimaalses positsioonis 5 või 3. Selline temperatuur tubades ei taga nõutavat temperatuuri vannitoas, milleks hageja hindas vähemalt 22 kraadi. Hageja leidis, et tubade kütmine maksimaalses režiimis üle 22 kraadi vaid selleks, et tõsta vannitoa temperatuuri, ei ole mõistlik ega võimalik. xxx OÜ mõõdetud keskmine temperatuur on saavutatav vaid põrandasoojenduse, puhuri ja elektriradiaatoriga. Ekspertiis tuvastas 13.10.2014 sooja vee olematu või puuduliku tsirkuleerimise võimalikud põhjused, mis kinnitavad, et kostja peab tegema kiiremas korras ümberarvestused vee soojendamise püsikulude osas. Hageja viitas, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis ei ole Paasiku 14 elamu küttesüsteemi osas dokumente.
8.Hageja leidis, et tööde vastuvõtmine 17.08.2010 ei olnud mõistlik, sest kostja ei saanud kontrollida küttesüsteemi tööd suvel õhutemperatuuriga +28 kraadi. Hageja nõue oleks aegunud hagi esitamata jätmisel 2013/2014 kütteperioodi lõpus, kui möödus 3 aastat kahjust teada saamisest ja kahju põhjuse kindlakstegemisest. Uue küttesüsteemi prooviajal tuvastas hageja 2010. aasta lõpuks, et on olemas otsene põhjuslik seos ehitusjärgsete radiaatorite mahavõtmise, uute asendusradiaatorite paigaldamata jätmise ning soojus- ja niiskusrežiimi halvenemise vahel korteris tervikuna ja eriti vannitoas.
9.Kostja ei võimaldanud hagejale teostada järelevalvet küttesüsteemi projekti üle, keeldudes edastamast projekteerija kontaktandmeid ja näitamast projekti vahetult enne ehitustööde algust ning tööde kestel. Kostja rikkus kohustust säilitada dokumente korteriühistu arhiivis, ühe eksemplari edastamisega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivi. Kostja esitas linnaosa valitsusele kooskõlastuseks vaid kolme sektsiooni keldriplaani osas, millest ei nähtu, millised Eesti projekteerimisstandardid ja milline projekt võeti küttesüsteemi projekteerimise aluseks viiendas sektsioonis, kus asub hageja korter ja vannituba. Projekteerija ei ole arvestanud asjaolu, et hageja vannitoas on ainus põhiline küttekeha peenike siugtoru. Kostja ei ole tõendanud, et radiaatorite demonteerimine ja uus küttesüsteem oli projektijärgne.
10.Hageja ei olnud nõus, et ta peaks ise korrastama siseviimistluse. Korteri suurusest tulenevalt on hagejal suured maksed remondifondi. Hagejal on õigustatud ootus, et nende maksete arvelt remonditakse tema korteri siseviimistlus. Hagejale ja kostjale kuuluv remondifond on mõeldud vajalike remonditööde finantseerimiseks. Samas, ei ole kostja tõendanud oma oletust (p.2.6), et vannitoa kahjustused on tekkinud palju varem 1994 ja 2004. aastast. Kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, on nõude aegumistähtaeg 10 aastat.
11.28.04.2017 täpsustas hageja oma nõuet seoses Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga. Hageja kahju nõue koosneb vannitoa laeviimistluse taastamise hinnast, sundventilatsiooni paigaldamise hinnast, mis on koos käibemaksuga kokku 834 eurot ning ekspertiisi kulust 84 eurot. Kokku on hageja nõue 918 eurot koos käibemaksuga.
12.Hageja leidis, et ta sai 16.10.2014 ekspertiisiaktist teada, et 31.12.2010 avastatud vannitoa lae viimistluse kahjustuste, hallituse ja küttesüsteemi puuduste vahel on põhjuslik seos. Seega sai hageja kahju põhjustest teada 2014. a oktoobris. Varem sai hageja tugineda vaid oma oletusele. Kostja süüks on kohustuste täitmata jätmine projekteerimis- ja ehitustööde ning teostamata omanikujärelevalve osas. Hageja leidis, et kostja on rikkunud KÜ Paasiku 14 põhikirja sätteid ja KÜS § 2 lg 1. Korteriühistu liikmete huvides oli nõuetekohase projekti koostamine ja selle nõuetekohane teostamine, kuid uus kallihinnaline küttesüsteem osutus puudulikuks.
13.Lasnamäe LOV linnamajanduse osakonna juhataja hr V K kinnitas, et linnaosa valitsus ei ole menetlenud KÜ Paasiku 14 küttesüsteemi ümberehitamise projekti. Seega pole olemas nõuetekohast ehitusprojekti kooskõlastust ega kirjalikku nõusolekut, millele kostja soovis tugineda. Kostja esitas kohtule valeandmed kooskõlastatud projekti olemasolu kohta. Tallinna
Linnaplaneerimise Amet kinnitas, et neil pole andmeid Paasiku 14 uue küttesüsteemi ehitusprojekti või kirjaliku nõusoleku ja selle projekti menetlemise kohta.
14.Kuigi hageja pöördus Tehnilise Järelevalve Ameti poole 05.08.2010 kirjaga, milles viitas vannitoas tekkida võivatele kahjustustele, ei olnud 05.08.2010 uus küttesüsteem paigaldatud ning hageja pöördus ennetustöö eesmärgil. Hagejal oli varasem kogemus kostjaga liigse niiskuse ja hallituse osas (tsiviilasjas 2-06-720 Harju Maakohtu tehtud otsus 25.06.2007).
15.Hageja korteri vannitoa näol on tegemist eraldi paikneva suletud ruumiga, mis asub korteri keskosas. Vannituba on kaugel akendest ja välisseintest, mille kaudu tungis korterisse vihmavesi. Vannituba on betoonist karp, mis omakorda paikneb teiste betoonseinte, -lae ja -põranda vahel. Selliste konstruktsioonide kaudu on läbi akende vihmavee või liigse niiskuse vannituppa jõudmine välistatud. Hageja menetlusdokumendid ja ekspertiisiakt seoses eelmise tsiviilasjaga nr 2-06-720 ei sisaldu ühtegi kahjunõuet vannitoa osas. Vannitoa lae niiskuskahjustused olid tol ajal välistatud piisava kütte olemasolu tõttu.
16.Täiendav õhu juurdevool võib suurendada õhuvahetust mingil määral, aga küttesüsteemi puuduliku tõhususe tõttu põhjustab see omakorda vannitoa õhutemperatuuri langust, kuigi temperatuur on niigi normist madalam. Hageja arvates võib akende kaudu välisõhu juurdevool veelgi langetada õhutemperatuuri, kui vannitoas ei ole kütet. Sundventilatsioon võimaldaks kiiremas korras vannituba tuulutada, aga käterätikukuivati temperatuur langeb oluliselt õhtusel ja öisel ajal, sest kostja või Tallinna Küte langetab sooja vee temperatuuri just õhtusel ja öisel ajal. Põranda elektriküte hageja vannitoas on rahaliselt kulukas, kuid pole eriti tõhus, sest ei suuda piisavalt kuivatada seinu ja lage.
17.Hageja viitas, et laenulimiidi kasutusele võtmisel pidi kostja laenu eest teostama projekti ja omaniku järelevalvet. Liigne niiskus korteris ei ole põhjustatud nn ''värske õhu juurdevoolu klappide'' asendamisega mikrotuulutusega. Kostja 2010. aasta üldkoosolekul tunnistati, et küttesüsteem ei ole hooldatud. Kostja tegevus küttesüsteemi ümberehitamisel oli suunatud ülemäärasele kokkuhoiule. Kostja põhikiri keelas ümberehituste tegemise ilma projektita.
18.06.11.2017 täpsustas hageja oma nõuet. Hageja nõue koosneb vannitoa lae viimistlemise kulust 75 eurost (lae pindala 2,5 m2 x 1 m2 viimistluse hind 30 eurot) ja sundventilatsiooni paigaldamise kulust (koos elektritöödega) 620 eurost. Mõlemale kulule lisandub käibemaks ja ekspertiisikulu 84 eurot. Kokku on viimistlustööd ja sundventilatsiooni kulu 695 eurot (75 eurot + 620 eurot). Sellele kulule lisandub käibemaks 20%, mis on 139 eurot (695 eurot x 0,20). Kokku on viimistlustööde ja sundventilatsiooni kulu koos käibemaksuga 834 eurot (695 eurot + 139 eurot). Ekspertiisitasu koos käibemaksuga on 84 eurot. Hageja nõude suurus on 918 eurot (834 eurot + 84 eurot).
19.Hageja nõude suurus on tõendatud 29.12.2013 hinnapakkumisega viimistlustööde ja sundventilatsiooni kulu osas (kohtutoimiku I köide, lk. 5-6) ning 23.10.2014 maksekorraldusega nr 338 (OÜ xxx arve nr 3036 tasumiseks) Paasiku 14-xxx kütte ja ventilatsiooni ekspertiisi eest. Lae viimistlustööd ja sundventilatsiooni paigaldamine on vajalik selleks, et taastada olukord, mis oli enne küttesüsteemi renoveerimist 2010. a augustis. Tööd on vajalikud, et ära hoida kahju suurenemise ning kordumise edaspidi. OÜ xxx 16.10.2014 ekspertiisi aktiga on tuvastatud, et hageja korteri vannitoa õhu keskmine temperatuur on +19,9 kraadi, mis ei vasta normidele. Vastavalt EVS -EN 15251:2007 peab ruumide õhutemperatuur vannitubades olema vähemalt +22 kraadi ööpäevaringselt.
20.Liigne niiskus koos vähese temperatuuriga põhjustas kondensaatvee kogunemise vannitoas. Kondensaatvee kogunemine vannitoas on toonud kaasa vannitoa laeviimistluse kahjustumise, mis on vajalik kõrvaldada ja edaspidi vältida. Selleks, et kõrvaldada niiskus, on vajalik
sundventilatsiooni paigaldamine. Ekspertiisi teostamine oli vajalik, et veenduda vannitoa sisekliima mittevastavuses normidele ja selgitada välja vajalikud abinõud küttesüsteemi renoveerimiseelse vannitoa õhutemperatuuri normaliseerimiseks.
21.Ekspert on kontrollinud küttesüsteemi renoveerimistööde registreerimist ehitusregistris, kuid ühtegi sissekannet nende tööde kohta ei ole. Ekspertiisiakti punktis 4.4 on asutud seisukohale, et küttesüsteemi renoveerimise kohta puuduvad teostusdokumendid ja projekt. Tööd ei ole fikseeritud Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, mis oli ehitusseaduse rikkumine. Rikuti EhS § 2 lg 6, § 18, § 31 ja § 32. Hageja viitas EhS § 12 lõikele 1, mille kohaselt tuli ehitada vastavalt ehitusprojektile. Antud juhul puudus projekt.
22.EhS § 18 lg 2 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks nõuetele. Olukorras, kus hageja vannitoa õhutemperatuur ei vasta nõuetele, on tegemist EhS § 18 lg 2 rikkumisega isegi siis, kui ehitustööd oleksid olnud teostatud kinnitatud projekti järgi. Kostja pidi EhS § 30 lg 3 kohaselt teostama omanikujärelevalvet. Kuna EhS § 32 lg 1 nimetatud kasutusluba puudus, ei korraldanud kostja ehitustöid selliselt, et oleks taganud kohase ja kohese omanikujärelevalve. Hageja viitas EhS § 30 lg 5 punktile 1 ja leidis, et kostja korraldas küttesüsteemi renoveerimistööde teostamise ja vastuvõtmise ilma, et oleks kontrollitud ehitusprojekti vastavust nõuetele.
23.Ekspertiisiakti punktis 4.6 leiab ekspert, et hageja korteri vannitoa õhutemperatuur on seotud mitmete faktoritega ning nende põhjuste väljaselgitamiseks ning süsteemi toimimise parandamiseks tuleb põhjalikult kontrollida kogu hoone kütte- ja veetarbimise süsteemi. Hageja leidis, et muud faktorid olid välistatud.
24.Nõude hüvitamise kohustus lasub kostjal, kes korraldas 2010. aastal küttesüsteemi renoveerimise korterelamus, aadressil Paasiku 14, Tallinn ja laskis süsteemi ümber ehitada. Töid teostas xxx OÜ. Hageja korteris asuvast vannitoast eemaldati radiaator, kuid vannituppa uut radiaatorit ei paigaldatud. Radiaator eemaldati ilma hageja nõusolekuta. Radiaatori eemaldamise tõttu on hageja korteri vannitoas oluliselt tõusnud niiskuse tase ning vajalik on paigaldada lisaventilaator. Vannitoas on kahjustada saanud lae viimistlus.
25.Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et küttekehad vahetati hageja korteris 2010. a augustis ning kostja võttis tööd vastu 17. augustil 2010. Hageja nõue on kvalifitseeritav lepinguliseks nõudeks KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine, sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Hageja on korteriühistu liige ja selle tõttu on tal õigus nõuda KÜS § 2 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmist kostjalt.
26.Kostja põhikirja punktis 3.3.1 on väljendatud põhimõte, mille kohaselt tohib ümberehitusi teha vaid vastava projektdokumentatsiooni alusel ühistu juhatuse kirjalikul loal. Kostja põhikirja punktis 3.3.2 on keelatud ilma juhatuse kirjaliku loata ümber ehitada korteri kütte-, elektri-, veevarustus- kanalisatsiooni-, side-, televisiooni jt süsteeme. Kostja korraldas küttesüsteemi renoveerimise ilma nõuetele vastava projektdokumentatsioonita ja seetõttu on kostja tekitanud kahju põhikirja punktis 3.3.1 ja 3.3.2 sätestatut rikkudes.
27.Kostja põhikirja punkti 5.7 alusel võis kostja kasutada kokkuleppel ühistu liikmete isiklikke vahendeid, hüvitades omanikule vastavad kulud. Kostja põhikirja punkti 3.1.10 kohaselt oli ühistu liikmel õigus teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks. Kostja kasutas hageja vahendeid tööde läbiviimiseks, seega on ta kohustatud põhikirja punktiga 5.7 kooskõlas töödega tekitatud kahju kõrvaldamisega tekkinud hageja kulud hüvitama.
28.Kostja ei tohtinud oma kohustuse täitmisel tekitada hagejale kahju. Kostja vastutuse aluseks
on tema tegevus tehnosüsteemide tööde korraldamisega seonduvalt ja tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimisega ehitustööde lõpetamise järgselt. Kostja ei näinud ette ega korraldanud renoveerimise käigus tekkinud puuduste kõrvaldamist ja sellega seotud kulude katmist. Sellega korraldas kostja töid puudulikult. Kostja võttis puudustega tööd vastu, kuid tööde tulemusena tekkinud kahju jättis hüvitamata.
29.Kostja võttis ehitustööd vastu olukorras, kus töid tehti ilma nõuetekohaselt kinnitatud projektita, ametiasutuste kooskõlastusteta ja töödele ei antud kasutusluba. Kostja oli kohustatud veenduma, et ehitustööd oleksid nõuetekohased ja mitte võtma vastu ebakvaliteetseid ehitustöid. Kostja ilmutas sellega rasket hooletust oma kohustuste täitmisel. Kostja süüvormiks on hooletus ja tegevusetus.
30.Hageja on avaldanud kohtule, et ta sai teada vannitoas ilmnenud kahjust 31.12.2010. VÕS § 115 lg 1 alusel esitatud kahju nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega. TsÜS §147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Tallinna Ringkonnakohus on 31.08.2016 kohtuotsuse punktis 28 leidnud, et asja materjalid ei võimalda järeldada, et kõnealune kahjunõue oleks sissenõutavaks muutunud enne 2010. a lõppu.
31.22.06.2018 seisukohtades leidis hageja, et ekspertiisiga on tõendatud tema nõue. Ekspertarvamuse kohaselt eksisteeris otsene põhjuslik seos vannitoas tuvastatud niiskuskahjustuste ning kütte- ja ventilatsiooni puudulikkuse vahel, sest ehitusjärgse radiaatori demonteerimise järel jäi ainsaks küttekehaks seinal paiknev käterätikukuivati, mille küttevõimsus on liiga nõrk. Ekspertiisiakti fotolt on näha elektriradiaator, mida hageja on sunnitud kasutama vannitoa kütmiseks ja kondensaatvee kuivamise kiirendamiseks, samuti hallituse suurema vohamise ennetamiseks. Ekspertiisiaktist järeldub, et sundventilatsiooni paigaldamine vannituppa on hädavajalik selleks, et vähendada niiskuskahjustuste tekkevõimalusi. Seega oleks ventilatsiooni tõhustamisel tegemist ehitusjärgse sisekliima teatud määral taastamise, aga kindlasti mitte toreduslike kulutustega.
32.Ekspertarvamuse kohaselt on suure tõenäosusega talveperioodil vannitoa temperatuur madal, arvestades vannitoa kubatuuri ja küttetoru pindala. Eelmise ekspertiisi mõõtmistel külmemal ajal oktoobris 2014 oligi vannitoa keskmine õhutemperatuur alla 20 kraadi. Eelmises ekspertiisiaktis viidati soovituslikule temperatuurile +22 kraadi pesemisruumides sh vannitoas, vastavalt EVS 844:2004 "Hoonete kütte projekteerimine". Standardi järgimine kostja poolt oleks olnud projekteerimise ja ehitamise hea tava. Hageja oli korteri ostmisel 1994. aastal teadlikult valinud soojema ja kuivema vannitoaga korteri seoses oma kroonilise haiguse eripäraga. Hea tavaga ei ole kooskõlas kostja seisukoht, et eluruumidele määratud norm +18 kraadi on vannitoa osas kõigile piisav ka siis, kui vana tõhus küttesüsteem on vahetud puuduliku küttesüsteemi vastu ilma nõuetekohase projektita. Kõigile õigel ajal tutvustatud projekt oleks pidanud olema korteriomanike kokkuleppe aluseks selle kohta, millises temperatuuris kokku lepiti, nt miks mõne korteri vannitoas on ette nähtud +24 kraadi, kuid teiste vannitubade osas vaid +18.
33.Ekspertiisiaktis leiti, et madala temperatuuri tõttu püsib õhu suhteline niiskus pikemat aega üle 70%, mis tekitab niiskuskahjustusi. Vannitoa kütte ja loomuliku ventilatsiooni oluline puudulikkus põhjustas alates 31.12.2010 niiskahjustuste tekkimist, mis jätkub. Aeglase kuivamise tulemusena on vannitoa seintele plaatide vuugivahedesse tekkinud hallitusseente kolooniad. Vannitoa laes on värv seitsme aastaga niiskuskahjustuste tõttu peaaegu täielikult maha koorunud.
34.Ekspertiisiakt kajastab tegelikku olukorda hageja korteris seisuga aprill 2018, mil välisõhu keskmine ööpäevane temperatuur oli ajaloo keskmisest oluliselt kõrgem, mistõttu töötas
küttesüsteem nõrgal võimsusel, lülitudes aeg-ajalt automaatselt välja välisõhu temperatuuril 1415 soojakraadi, kuigi radiaatorite regulaatorid olid tavaliselt 2. ja 5. vahelises positsioonis. Sarnased temperatuurid olid Tallinnas ajavahemikus oktoobrist kuni novembrini 2010 ehk uue küttesüsteemi esmase kütteperioodi algul 2010/2011. a, mil õhuniiskuse kasvu ja vee kondenseerimist veel märkimisväärselt ei esinenud. 2010. aasta külma sügistalve saabumisega langes õhutemperatuur vannitoas oluliselt ja suurenes kondensaatvee hulk, mille kuivatamiseks ei olnud piisavat küttevõimsust.
35.Ekspertiisiakti fotolt on näha mustust, mille näol on tegemist söe- ja paekivitolmu seguga, mis tihti satub korterisse Muuga söeterminalist põhjatuultega ning Maardu paekarjäärist kagutuultega ka suletud puitakende korral, sest vanad amortiseerunud puitaknad ei ole hermeetilised.
36.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 275 eurot, riigilõivu 50 eurot ja ekspertiisitasu 984 eurot ehk kokku 1309 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
37.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis esmalt, et hageja nõue on aegunud. Kostja nõustus, et küttesüsteemide rekonstrueerimistööd toimusid elamus aastal 2010. Hageja korteris toimusid 02.06.2010 vastu võetud otsuse alusel küttekehade vahetustööd augustis 2010. Kostja poolt võeti tööd vastu 17.08.2010. Hageja nõue aegus augustis 2013 TsÜS § 146 alusel. Kuna hageja on ühistu liige ja korteriomanik, tuleneb hageja nõue kostja vastu juriidilise isiku sisesuhtest. Kui nõue ei ole aegunud TsÜS § 146 alusel, on see aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel.
38.Kui nõue ei ole aegunud, ei kuulu see rahuldamisele. Kostja vastu saaks esitada nõude, kui ühistu oleks jätnud täitmata mõne konkreetse üldkoosoleku otsuse või põhikirjast tuleneva kohustuse. Seda hageja välja toonud ei ole. Näiteks ei nähtu hagi alusest, et kostja üldkoosolek oleks vastu võtnud otsust, millest tuleneb ühistule kohustus kõrvaldada korterites küttesüsteemi töödega kaasnevad siseviimistluskahjustused. Viidatud otsuse puudumisega on kostja liikmed väljendanud, et võimalikke siseviimistlustöid ei korraldata mitte kostja vahendusel, vaid korteriomanike endi poolt.
39.Radiaatori demonteerimine vannitoast oli projektikohane. Küttesüsteemi projekteerimise aluseks võeti Eesti projekteerimisstandardid ja projekt. Küttesüsteemi rekonstrueerimise projekt on kooskõlastatud 03.07.2010 Lasnamäe Linnaosa Valitsuses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse või tegevusetusega kaasnesid laekahjustused. Kostja pidas võimalikuks, et niiskuskahjustused ei olnud seotud 2010. aastal tehtud töödega, vaid eksisteerisid juba varem ning nende eest on hagejale hüvitis välja mõistetud. Kostja viitas tsiviilasjas nr 2-06-720 tehtud ringkonnakohtu lahendile, mille kohaselt olid juba alates 1994. a tekkinud hageja korteris niiskus ja hallitus. Nimetatud tsiviilasjas mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 25 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et väidetud kahju on põhjustanud kostja hilisem tegevus/tegevusetus, mis ei oma seost varasema tsiviilasjaga.
40.Elamus on loomulik ventilatsioon, sealhulgas vannitoas. Kostja juhatus on 2012 organiseerinud elamu ventilatsioonišahtide puhastuse. Kostja on enda elamumajanduslikud ülesandeid ja kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjale ei tulene seadusest ega ühistu põhikirjast kohustust hageja vannituba remontida ja/või sinna hageja soovide kohaselt projektiväliseid lisaseadmeid paigaldada. Hagejal endal tuleb ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks meetmeid rakendada.
41.Korteriühistu esmaseks kohustuseks saab siiski pidada ühise omandi korrapärast majandamist (vt RKTKo nr 3-2-1-76-04, p 25). Selle raames võivad ühistu organid vastavalt põhikirjas ja seaduses sätestatud pädevusele võtta vastu otsuseid, nt selle kohta, kuidas korraldada kaasomandi eseme korrashoidmist ja elamu säilimist (KOS § 15 lg 6) ja milline on kaasomandi eseme majandamise eest tasumise alused ja kord. Kuivõrd kostjale hageja poolt viidatud töödeks ja seadmete paigaldamiseks kohustused puuduvad, ei saa rääkida kostja kohustuste rikkumisest ja rikkumiste põhjuslikust seosest hageja väidetud kahjudega.
42.28.10.2014 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et peab hüvitama vannitoa siseviimistluse ja temperatuuri tõstmise kulud. Kostja ei ole kohustatud tegema remonti hageja vannitoas ega katma kulutusi tööde eest, mis on suunatud vannitoa siseõhutemperatuuri tõstmisele.
43.Kostja leidis, et hageja väited rekonstrueerimisprojekti kohta ei puuduta vaidlust. Hageja on esitanud eraõigussuhtest tuleneva nõude kostja vastu. Seega peab hageja esile tooma ja tõendama kostja vastutuse seoses väidetava kahjuga, mitte menetlust meelevaldselt asjasse puutumatute küsimustega koormama. Iseenesest ei saa rekonstrueerimisprojekti tellimine hageja õigusi rikkuda, sest eelduslikult töö tellimise fakt hagejale kahju ei tekitanud.
44.Hageja ei ole selgitanud, millist õigusjõudu omab tema viidatud standard EVS-884:2004, millel põhinevad tema väited vannitoa temperatuuri kohta. Kostjale teadvalt reguleerib õigusakti tasandil eluruumi siseõhu temperatuuri Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“. Määruse punkti 7 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. Seega on hageja eksitavalt väitnud, et vannitoa temperatuur peab olema vähemalt 22 kraadi. Hageja ei ole tõendanud, et tema vannitoa temperatuur on inimeste pikaajalisel ruumis viibimisel alla 18 kraadi. Hageja ei ole tõendanud, et alatemperatuur on kahjustanud tema vannituba.
45.Kõik hageja esitatud dokumendid on menetluslikult kasutud. Ei ole võimalik aru saada, millist hagiavalduses esitatud asjaolu ja millise tõendiga hageja tõendada tahab. Kahjunõude tõendamiskohustus on hagejal, mitte kostjal.
46.19.05.2017 seisukohtades viitas kostja, et hageja saatis juba 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile kirja, milles viitas oma korteri vannitoas tekkivatele kahjustustele. Hageja esitatud ekspertiisiaktist ei saa järeldada, et vannitoas tekkinud kahjustused oleksid olnud tekkinud ainuüksi küttesüsteemi rekonstrueerimise tõttu 2010. aastal. Hageja on kohtule esitanud valimatult uusi tõendeid soovides, et kohus ise otsiks tõenditest asjaolusid. Hageja tõendid ei ole asjasse puutuvad.
47.Hageja ei ole põhistanud, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel vastutab tema ees kostja. Pelgalt põhikirja punktide loetlemine või põhikirjast väljavõtete kostja vastutust ei tõenda. Hageja peaks kostja rikkumise tõendama, tõendades kõiki kahju nõude komponente. Hageja peab tõendama, et kahju tekkis talle kostja tegevuse tõttu. Kostja leidis, et kuna ta ei ole vastutuse aluseks olevat kohustust rikkunud, puudub võimaliku kahjuliku tagajärje ja kostja käitumise vahel põhjuslik seos. Ainuüksi asjaolu, et elamu korteriomandite majandamiseks on moodustatud ühistu, ei tähenda, et kõikvõimalike kahjujuhtumite eest peaks ühistu vastutama.
48.Kahju hüvitamisel tuleb VÕS § 132 alusel taastada vara koosseis, mistõttu on alusetu nõuda kostjalt sundventilatsiooni sundventilatsiooni paigaldamise või ekspertiisi kulusid. Kostjale ei tulene seadusest ega ühistu põhikirjast kohustust hageja vannituba remontida ja/või sinna hageja soovide kohaselt projektiväliseid lisaseadmeid paigaldada. Kuivõrd kostjal puudub kohustus
korterelamu vannitubadesse lisaseadmeid (nt sundventilatsioon) paigaldada, puudub hagejal õigus nõuda seadmete paigaldamise hüvitamist.
49.Hageja ei ole menetluses esitanud varalise diferentsi määramiseks võrdlevaid andmeid. Võrdleva analüüsita ei ole võimalik varalist diferentsi leida ja kahju suurust määrata. Hageja on ise soodustanud võimalike niiskuskahjustuste teket. Hageja korteris on neli radiaatorit. Radiaatoritele on paigaldatud allokaatorid, mis edastavad soojustarbimise info vastavasse andmelugemise keskusesse. Korteri sisest soojustarbimist saab hageja ise reguleerida, sest radiaatoritele on paigaldatud termoregulaatorid. Elamu soojustarbimise andmetest nähtub, et hageja reguleerib termoregulaatoreid viisil, et hoida soojatarbimine võimalikult madal. Ilmselgelt soovib hageja kokku hoida enda küttekulusid, jättes arvestamata, et sellise tegevusega soodustab hageja niiskuskahjustuste teket.
50.Kostja esitas soojustarbimise andmed alates 2010. aastas kuni 2016. aastani. Soojustarbimise andmete esimene veerg kajastab korteri numbrit. Vaadates hageja korteri nr xxx tarbimisandmeid, nähtub, et hageja tarbimisandmed on võrreldes teiste korterite andmetega märgatavalt väiksemad. Näiteks novembris 2010 olid hageja tarbimisandmed järgmised: 2, 4, 11,
6.Seevastu hageja naaberkorteri nr xxx tarbimisandmed olid novembris järgmised: 121, 24, 127,
51.Järelikult on hageja enda tegevuse tõttu korteri sisekliima puudulik, mis omakorda soodustab niiskuskahjustuste teket.
51.OÜ xxx ekspertiisiakti kohaselt on korteriomanik lasknud paigaldada plastaknad. Aktist nähtuvalt ei võimalda juurdevoolu klappideta hermeetilised plastaknad ruumidesse õhu juurdevoolu, mis teeb väljatõmbe ventilatsiooni töö võimatuks. Samuti on aktis märgitud, et vannitoa ukse ja lävepaku vaheline pilu ei võimalda õhu liikumist. Seega on võimalikud kahjustused hageja vannitoas põhjustatud hagejast endast. Kostja pidas eriti küüniliseks esitada kostjale etteheiteid vannitoa ebapiisava kütte ja radiaatori eemaldamise kohta olukorras, kus hageja on aastaid korterisisest kütet maha keeranud.
52.Kostja tellimisel toimusid 2010. a korterelamus küttesüsteemi renoveerimistööd. Tööde läbiviimisel järgiti projektdokumentatsiooni. Tööde teostamisel aluseks võetud projekti kohaselt olid vannitubades radiaatorid ette nähtud ainult elamu otsa sektsioonides. Kostja esitatud joonisel on hageja korteri vannitoale viidatud noolega. Projektist nähtuvalt puudub hageja korteri vannitoas radiaator.
53.Isegi kui hageja korteri vannitoa lagi on kahjustatud ja kostjat saaks kahjustuste osas vastutavaks pidada, on hageja nõue aegunud. Aegumisele kohaldus 3 aastane tähtaeg. Kostja viitas TsÜS 147 lõikele 1 ja lõikele 2. Hageja esitas hagiavalduse 31.12.2013, mil nõue oli aegunud, sest hageja viitas juba 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas vannitoas tekkida võivatele kahjudele. Hagejal ei oleks olnud põhjust kirjutada vannitoa kahjudest olukorras, kus hageja nendest kahjudest teadlik ei olnud. Seega saab eeldada, et kahjustused olid kirja koostamise ajaks juba ilmnenud.
54.Asjaolule, et hageja oli kahjudest teadlik vähemalt 2010. aasta teisel poolel, viitab hageja kohtule esitatud informatsioon. Hageja esitas 27.08.2014 menetlusdokumendi, mille punktis 2 on märgitud: „Uue küttesüsteemi prooviajal tuvastas hageja 2010. aasta lõpuks, et on olemas otsene põhjuslik seos ehitusjärgsete radiaatorite mahavõtmise, uute asendusradiaatorite paigaldamata jätmise ning soojus -ja niiskusrežiimi halvenemise vahel korteris Paasiku 14-xxx tervikuna ja eriti vannitoas, mille tõttu hakkas hagis kirjeldatud kahju tekkima. Enne küttesüsteemi prooviaja lõppu ei olnud võimalik sügisel-sügistalvel hinnata, kas radiaatorite arv, võimsus ja paiknemine on õige ja lõplik olukord või kuulub lähiaastatel muutmisele, kahjustades siseviimistlust veelgi suuremas mahus.“ Kostja leidis, et kuna hageja nõuded ilmnesid 2010. aasta teises pooles, muutusid nõuded sissenõutavateks ja algas aegumise tähtaeg. Hagi esitati alles 31.12.2013,
milliseks ajaks oli nõue aegunud.
55.08.12.2017 seisukohas leidis kostja uuesti, et hageja viidatud standard ei ole asjakohane. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 punkti 7 kohaselt peab õhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Sama punkti kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Määrusega ei ole kehtestatud korteri üksikutele ruumidele (näiteks elutoale ja vannitoale) erinevaid temperatuurinõuded. Seega õigusaktiga kehtestatud temperatuurinõue hõlmab korterit tervikuna. Hageja ei ole tuginenud ega tõendanud, et kaugküttevõrgust köetavas korteris oli temperatuur madalam kui 18 °C ning sellega kaasnesid hageja omandile kahjud. Asjaolu, et kostja majandatav elamu ja hageja korter on kaugküttevõrgus, tõendab ehitisregistri koondväljavõte.
56.Standard ei ole õigusakti ning selle järgmise saab muuta kohustuslikuks vaid viide õigusaktis. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruses nr 38 või mõnes muus õigusaktis ei ole standardile EVS-EN 15251:2007 viidatud. Lisaks sellele, et hageja viidatud standard ei ole asjakohane, on hageja jätnud oma väite ka tõendamata. Hageja ei ole esitanud standardit, millest nähtuks, et vannitoa õhutemperatuur peab ööpäevaringselt olema vähemalt 22 kraadi.
57.19.05.2017 esitas kostja hageja korteri soojatarbimise kohta teabe. Andmetest nähtuvalt hoiab hageja enda korteris võrreldes teiste korteritega märgatavalt madalamat temperatuuri. Hageja ei ole esitatud tarbimisandmeid vaidlustanud. Hageja on ise oma tegevusega põhjustanud madala temperatuuri korteris.
58.Küttesüsteemi rekonstrueerimise projekt oli kooskõlastatud 03.07.2010. Projekti koostamise hetkel kehtinud ehitusseaduse § 18 lg 2 kohaselt pidi ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks EhS §-s 3 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole selgitanud, milliste nõuete rikkumist ta kostjale ette heidab. Hageja ei ole tõendanud, et üldsõnaliselt märgitud ehitusnõuete rikkumiste tagajärjel on kaasnenud hagejale kahjud. Hageja peab tõendama, et mõni ehitustehniline puudus on põhjustanud kahju korteriomandile ning puuduse eest on kostja vastutav.
59.Hageja nõuded peavad olema seotud hagi alusega. Ehitustööde järelevalve olemasolu või selle puudumine ei ole antud asjas tähtsust omav küsimus. Kostja vastutus või vastutuse puudumine ei sõltu sellest, milline isikute ring oli ehitustöödega seotud või milliseid ülesandeid keegi täitis või hageja arvates täitmata jättis.
60.Kostja leidis, et hageja on ebaõigesti aru saanud põhikirja punkti 3.3. lõigetest 1 ja 2. Põhikirja punkt paikneb põhikirja jaotises 3, mis reguleerib liikme õigusi ja kohustusi. Praegusel juhul ei vaielda selle üle, kas mõni korteriühistu liige on põhikirjalisi kohustusi rikkunud ja sellega on hagejale kahju tekkinud. Hageja nõuab kahju hüvitamist kostjalt. Kostja ei saa olla hageja poolt viidatud põhikirja punktide rikkujaks, sest kostja ei ole antud punktide tähenduses kohustatud isikuks.
61.Kostja põhikirja punkti 3.1 lg 10 kohaselt on ühistu liikmel õigus teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Ka antud säte ei ole asjakohane. Pooltel puudub vaidlus ettemaksude või kulutuste osas, mis on võetud põhikirjaliste kohustuste täitmiseks. Kostja põhikirja punkti 5.7 kohaselt võib ühistu kokkuleppel omanikuga kasutada oma tegevuses ühistu liikme isiklikke vahendeid, hüvitades omanikule vastavad kulud. Põhikirja punkt ei ole asjakohane, sest kostja ei ole majandustegevuses kasutanud hageja isiklikke esemeid, mille kasutamisest võiks hagejal kostja vastu nõudeõigus tekkida.
62.Täiendavalt pidas kostja ebausutavaks hageja väidet, et ta sai kahjus teada 31.12.2010 vanaaasta õhtul ning jõudis samal päeval koguda piisavalt tõendeid ning esitada hagi. Hageja esitatud vannitoa sisekliima uuringu arve, xxx OÜ kinnitus, xxx ekspertiisibüroo kinnitus ja xxx teabeleht ei ole asjakohased tõendid. Tõendid ei tõenda kostja kohustuste rikkumist ega põhjuslikku seost.
63.Kostja esitas tõendid, millised tõendavad, et hageja ei saanud kahjust teada 31.12.2010. 2014. aastal saatis hageja kostjale e-kirja, milles viitas alates 2010. aastal üldkoosolekule teadete saatmisele vannitoa kahjude kohta. Samas ei ole 31.12.2010 hageja päringuid esitatud ja üldkoosolekut sel päeval ei toimunud. Loogiliselt saab järeldada, et hageja pidi väidetavatest kahjudest teadlik olema enne 31.12.2010.
64.Kostja leidis, et hageja kuritarvitab oma õigusi ja esitab kohtule eksitavat infot. Ebaõiged on hageja väited, et küttesüsteemi renoveerimistöödel puudus järelevalve. Kostja oli sõlminud lepingu omaniku järelevalvega. Lepingust tulenevalt kohustus omaniku järelevalve küttesüsteemi rekonstrueerimisel kontrollima ehitustegevuse vastavust projektile, ehitusel kasutatavate materjalide ja toodete nõuetele vastavust, ehitustööde kvaliteeti ning töövõtulepingu nõuetekohast täitmist. Tellija ja omaniku järelevalve on 17.08.2010 aktiga tööd vastu võtnud. Kuna tööde vastuvõtmisel eriarvamusi ei esitatud ja osapooled allkirjastasid tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, tuleb eeldada, et tööd vastasid nõuetele. Kostjal puudub põhjus arvata, et järelevalve ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning allkirjastas lõppakti veendumata eelnevalt renoveerimistööde kvaliteedis ja projektile vastavuses.
65.Kostja esitas survekatsetuste akti. Akti kohaselt tehti survekatsetus 10.08.2010. Akti kohaselt oli küttesüsteemide ekspluateerimine lubatud. Akti on allkirjastanud omaniku järelevalve esindaja. Kostja esitas küttesüsteemi tasakaalustamise akti. Akti kohaselt on tasakaalustamine teostatud 01.10.2010. Akti kohaselt oli hoonetes küttesüsteemide ekspluateerimine lubatud. Akti on allkirjastanud omaniku järelevalve esindaja.
66.Kostja esitas kaetud tööde akti. Akt sisaldab küttesüsteemiga seotud tööde kirjeldust, tööde kuupäeva (16.08.2010) ning kinnitust tööde vastavusest projekti ning ehitusnormidega. Akti kohaselt oli küttetorustike isolatsiooni paigaldamine ja torustike ekspluateerimine lubatud. Akti on allkirjastanud omaniku järelevalve esindaja. Kostja esitas väljavõtte ehitusprojektist ja projekti osaks oleva skeemi. Skeemil on noolega osutatud hageja korterile. Korteri vannitoas ei olnud küttekeha ette nähtud.
67.22.07.2018 esitas kostja oma seisukohad seoses ekspertiisi ja sellest tulenevate hageja väidetega. Ekspertiisiga vannitoa alaköetust ei tuvastatud. Ekspertarvamuse kohaselt oli hageja korteri vannitoa keskmine temperatuur mõõtmisperioodil 21,2o C ja madalaim temperatuur 20,15 oC. Nimetatud temperatuurid vastavad Vabariigi Valitsuse määrusele vastu võetud 02.07.2015 nr 85 „Eluruumile esitatavate nõuded“ piirmääradele. Samas tõi ekspert välja, et hallitusseente optimaalseks kasvutemperatuuriks on 25-28°C. Kuna mõõtmisperioodil oli hageja vannitoas keskmine temperatuur 21,2o C, ei saa väita, et vannitoa temperatuur soodustas hallitusseente arengut.
68.Ekspertarvamusest nähtuvalt on hageja vannitoas ventilatsiooniava, millega on tagatud ruumi loomulik ventilatsioon. Mõõtetulemused vastasid loomuliku ventilatsiooni õhu liikumise kiirusele. Eksperdi selgituste kohaselt ei olnud hallitusseente kolooniate ning niiskuskahjustuste täpset tekkeaega võimalik tuvastada. Samas tõi ekspert välja hallitusseente arenguks soodsad tegurid. Ekspert viitab asjaolule, et pesemisel satuvad orgaanilised ained pindadele ning kuna vannitoa niiskussisaldus on kõrge, võivad hallitusseente kolooniad tekkida paari päevaga. Samuti viitas ekspert korteris valitsevale korralagedusele, mis soodustas hallitusseente kolooniate teket.
Lisaks soodustas eksperdi hinnangul niiskuskahjustuste ja hallitusseente kolooniate teket vee kondenseerumine kütteperioodil jahedatel pindadel. Sellisteks pindadeks on suure soojajuhtivusega aknapiirded (vt ekspertarvamus lk 8 p 5).
69.Kostja leidis, et korteriomaniku kohustuseks on hoida korteriomand korras. Kuna hageja korrashoiukohustust täitnud ei ole, on hageja ise loonud võimaluse parasiitide ja hallitusseente tekkeks. Vee kondenseerumist soodustab samuti hageja enda käitumine. Hageja hoiab korteri temperatuuri madalal, mis leidis kinnitust teostatud ekspertiisi käigus. Ekspert tõi välja, et vaatamata soojuse regulaatoritele oli magamistoa temperatuur mõõdistamise alguses kestvalt alla 18°C. Samas olid regulaatorid on töökorras. Eelnevast tulenevalt ei ole madal temperatuur tingitud mitte kostjast, vaid hagejast endast. Kuna hageja hoiab korteri temperatuuri madalal, on ta ise loonud võimaluse niiskuskahjustuste tekkeks.
70.Eluruumide kvaliteetset sisekliimat tagavad plastakendel olevad õhu sissevooluklapid. Vastavad klapid võimaldavad ruumidesse õhu sissevoolu suletud akende korral. Ekspertarvamuse kohaselt puuduvad hageja magamistoa ja köögi aknal õhu sissevooluklapid.
71.Kostja leidis, et ekspertarvamus ei kinnita kostja vastutust hageja vannitoas esinevate kahjude osas. Arvamuses on välja toodud erinevad elulised asjaolud, mis kõik võivad kahjude tekkimisel tähtsust omada. Ekspert viitas, et mikroseened toituvad orgaanilistest ainetest. Kuivõrd just pesemisel satub vannitoa pindadele rohkesti orgaanilisi aineid, ei saa kostja kuidagi vastutada mikroseente arenguks soodsa pinnase loomise eest. Eelkõige peab hageja ise kasutama vannituba selliselt, et sellega ei kaasneks tema korteriomandile kahjusid. Hagejal on peale pesemist võimalik kuivatada vannitoa põrand, seinad jt märgunud pinnad, vannituba tuulutada jne.
72.Ebaõige on hageja järeldus, et ekspertiisiga on tema nõue tõendatud. Ekspert viitas erinevatele asjaoludele, mis kõik võivad kahjude tekkimist soodustada. Ühte konkreetset kahju põhjust ekspert ei tuvastanud. Ekspert ei tuvastanud, et vannitoas küttekeha eemaldamine on kaasa toonud niiskus-või hallituskahjustused.
73.Ekspert ja hageja on viidanud vannitoas sundventilatsiooni paigaldamisele vajadusele, millele kostja vastu ei vaidle. Igal korteriomanikul on õigus võtta kasutusele abinõusid enda korteri sisekliima parandamiseks ja niiskus-või hallituskahjustuste ennetamiseks. Ekspert tuvastas, et köögis töötab sundventilaator, mille oli hageja ise paigaldanud. Kostja leidis, et eluruumi õhukvaliteedi tõstmiseks lisaseadmete paigaldamine omaniku enda, mitte kostja ülesanne. Seega peaks hageja vannitoa sisekliima parandamiseks ise vajalikke meetmeid rakendama kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 punktiga 1 ja 2.
74.Ekspertiisiga ei ole tuvastatud kahju tekkimise aega. Kostja leidis, et kahjud ei saanud tekkida n-ö üleöö, vaid need ilmnesid järk-järgult, mitte ootamatult. Kostja arvates ei saa usutavaks pidada, et väidetud kahjud ilmnesid ühtäkki 31.12.2010.
75.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostja esindaja osutas õigusabi tunni hinnaga 83 eurot tunnis ja istungil osalemisel hinnaga 128 eurot tunnis. Hagi materjalidega tutvumisele ning hagi vastuse koostamisele kulud 3 tundi ja 249 eurot. Tagatise taotluse koostamisele kulus 1,5 tundi ja 124,50 eurot. 05.09.2014 istungiks valmistumiseks kulus 2 tundi ja 166 eurot. 05.09.2014 istungil osalemiseks kulus 2 tundi ja 256 eurot. Hageja 07.10.2014 dokumentidega tutvumiseks kulus 0,5 tundi ja 42 eurot. 28.10.2014 seisukoha koostamiseks kulus 3 tundi ja 249 eurot. Konsultatsioonideks kliendiga kulus 0,5 tundi ja 42 eurot.
76.06.11.2014 istungiks valmistumiseks kulus 1,5 tundi ja 124,50 eurot. 06.11.2014 istungil
osalemiseks kulus 1,5 tundi ja 192 eurot. Hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks kulus 0,75 tundi ja 62,25 eurot. Maakohtu otsusega tutvumisele kulus 0,25 tundi ehk 20,75 eurot. Apellatsioonkaebusele vastamiseks kulus 1,75 tundi ja 145,25 eurot.
77.Maakohtu 05.04.2017 kirjaga tutvumiseks kulus 0,25 tundi ja 20,75 eurot. Hageja 28.04.2017 materjalidega tutvumisele kulus 1 tund ja 83 eurot. Kostja 19.05.2017 seisukoha koostamisele kulus 2,75 tundi ja 228,25 eurot. 02.10.2017 istungiks valmistumiseks kulus 2,5 tundi ja 207,50 eurot. 02.10.2017 istungil osalemiseks kulus 1,2 tundi ja 153,60 eurot. Hageja 06.11.2017 dokumentidega tutvumisele kulus 0,75 h ja 62,25 eurot. Kostja 08.12.2017 menetlusdokumendi koostamisele kulus 4,25 tundi ja 352,75 eurot. Eksperdile küsimuste koostamiseks kulus 1,5 tundi ja 124,50 eurot. Kohtu 22.01.2018 määrusega tutvumiseks, hageja määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus kokku 1,25 tundi ja 103,75 eurot. Hageja seisukoha ja ekspertarvamusega tutvumiseks kulus 1 tund ja 83 eurot. Kostja 21.07.2018 seisukohaga tutvumiseks kulus 1,5 tundi ja 124,50 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 3217,10 eurot, milline kulu oli ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
78.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
79.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub korter Paasiku 14-xxx ning kostja näol on tegemist elamus moodustatud korteriühistuga; 2) 2010. aastal korraldas kostja elamus küttesüsteemide rekonstrueerimistöid, mille käigus eemaldati hageja korteri vannitoas malmradiaator ning asendati see käterätiku kuivatustoruga; 3) kostja võttis tööd tervikuna vastu 17.08.2010 aktiga.
80.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja korteris malmradiaatori eemaldamise tõttu tekkisid vannituppa niiskuskahjustused ja hallitus, millest tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale vannitoa siseviimistlustööde kulud, sundventilatsiooni paigaldamise kulud ja ekspertiisikulud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vastutav hageja vannitoas tekkinud kahjustuste eest ning kas hageja nõue vannituba puudutavas osas on aegunud.
81.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest ka vannituba puudutavas osas on hageja nõue aegunud. Lisaks leiab kohus, et isegi juhul, kui hageja nõue ei oleks aegunud, ei kuuluks see rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu korteri vannitoa kahjustuste ning kostjale ette heidetava tegevuse või tegevusetuse vahel.
82.Esmalt osundab kohus, et käesolevas asjas varasemalt tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2016 otsusega tühistati Harju Maakohtu 03.03.2015 otsus osas, millega jäeti aegumise tõttu rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue tulenevalt vannitoa lae kahjustamisest seoses 2010. aastal toimunud küttesüsteemide renoveerimistöödega ja vannitoa sisekliima tagamiseks sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest. Riigikohtu 22.03.2017 lahendiga jäeti omakorda Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2016 otsus muutmata.
83.Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-6-17, et hageja nõuded on kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-6-17, p 11). Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Korteriühistu vastutuse aluseks võib olla tegevusetus. Korteriühistul tuleb remonditööd korraldada kompleksselt, tagades muuhulgas remondi käigus ilmnenud puuduste
kõrvaldamine (samas, p 11). Hagi nõue aegumisel tuleb lähtuda TsÜS § 147 lõikest 2 ja VÕS § 82 lõikest 7. Riigikohus nõustus, et ringkonnakohtu määratud kolm kuud on mõistlik aeg ka selliste ilmsete puuduste korral, mida on võimalik avastada koheselt pärast nende teket (samas, p 14).
84.31.08.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on asutud seisukohale, et hageja nõuete aegumise osas tuli kohaldada TsÜS § 146 lõiget 1, mille kohaselt oli tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast mõistlikult vajaliku aja möödumist lepingu sõlmimisest või muul alusel võlasuhte tekkimisest. Ringkonnakohus leidis asjas tuvastatud asjaolude pinnalt, et kuna tööd võeti vastu 17.08.2010, rikkus kostja kohustusi hiljemalt 2010. aasta augustis. Järgnevalt leidis ringkonnakohus, et tuli arvestada seda, millal kahjustused ilmnesid ning kahju nõue muutus sissenõutavaks kolme kuu möödumisel alates sellest. Eeltoodu alusel leidis ringkonnakohus, et siseviimistluse osas oli kahju nõue hagi esitamise ajaks 31.12.2013 aegunud, sest siseviimistluse kahjustused pidid hagejale olema koheselt nähtavad.
85.Vannituba puudutavate puuduste osas leidis ringkonnakohus, et nende ilmnemise aega ei olnud maakohus tuvastanud asjas kogutud tõendite pinnalt, vaid oli tuginenud oletustele. Ringkonnakohus ei välistanud siiski maakohtu vastupidiseid õiguslikke järeldusi, kui kohus tuvastab asja läbivaatamisel uusi asjaolusid. Asja uuel läbivaatamisel tuli maakohtul võtta seisukoht, kas hageja nõue vannituba puudutavas osas on aegunud.
86.Hageja leidis asja uuel läbivaatamisel maakohtus, et tema nõue ei ole aegunud, sest ta sai vannituba puudutavatest kahjustustest teada 31.12.2010 ja esitas hagi tähtaegselt. Kahjustustest sai hageja teada siis, kui tema vannitoas tekkis hallitus. Kahjustustest ei saanud hageja teada 2010. aasta augustis, sest siis ei olnud kütteperiood veel alanud. Vastuolus eelnevaga väitis hageja, et ta sai alles 16.10.2014 ekspertiisiaktist teada, et 31.12.2010 avastatud vannitoa lae viimistluse kahjustuste, hallituse ja küttesüsteemi puuduste vahel on põhjuslik seos. Varem sai hageja tugineda vaid oma oletusele. Hageja möönis, et ta pöördus juba 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ameti poole kirjaga, milles viitas vannitoa kahjustustele, kuid hageja väitis, et kirja saatmise ajal ei olnud uus küttesüsteem veel paigaldatud ning hageja pöördus ennetustöö eesmärgil.
87.Kostja leidis, et hagi esitamise ajaks oli hageja nõue aegunud. Kostja poolt võeti tööd vastu 17.08.2010. Hageja nõue aegus augustis 2013 TsÜS § 146 alusel. Hageja viitas juba 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas vannitoa kahjustustele. Kui vannitoa kahjustused ei oleks eksisteerinud, ei oleks hageja saanud neid kirjeldada. Järelikult oli vannitoas juba olemas hallitus. Kostja pidas võimalikuks, et tegemist oli hageja korteris varem tekkinud kahjustustega, milliste eest oli hagejale juba hüvitis välja mõistetud. Lisaks on hageja 27.08.2014 menetlusdokumendis kinnitanud, et ta tuvastas kahju 2010. aasta lõpus seoses kütteperioodi algusega.
88.TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Vastavalt TsÜS § 147 lõikele 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Täiendavalt näeb VÕS § 82 lg 7 ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse
täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
89.Seega muutus hageja väidetav vannitoa kahjustamist puudutav nõue sissenõutavaks mõistliku aja möödumisel pärast seda, kui hagejal tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Tallinna Ringkonnakohus on selleks mõistlikuks ajaks lugenud kolme kuud, millise hinnanguga maakohus nõustub. Kohus leiab, et eeskätt tuleb hageja nõude sissenõutavaks muutumise osas tuvastada, millal tekkis hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist ning kohtu hinnangul tuleb õiguse tekkimine siduda primaarselt ajaga, mil kahjulikud tagajärjed hageja jaoks ilmnesid või pidid ilmnema.
90.Esmalt ei nõustu kohus hageja väitega, et viimane sai alles 16.10.2014 ekspertiisiaktist teada, et tal on kostja vastu nõue. Selleks ajaks oli hageja juba esitanud kohtule hagiavalduse ning väitis, et kostja vastutab vannitoas tekkinud kahjustuste eest. Lisaks leiab kohus, et vannitoas hallituse tekkimine, millest võib eeldada vannitoas niiskusprobleemide olemasolu, on selline olukord, mis on igale mõistlikule isikule koheselt nähtav. Tegemist ei ole varjatud kahjustusega või sellise kahjustusega, mille tuvastamine vajaks eriteadmisi.
91.Kohus selgitas hagejale 05.04.2017 pöördumises (toimiku 4. kd, lk 137—138), et viimasel tuleb tõendada, et millal on tema nõue muutunud sissenõutavaks, tuues muuhulgas välja, millal hageja kahju tekkimisest ja selle põhjustest teada sai. Kohus viitas, et hageja saatis juba 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile kirja, viidates vannitoas tekkivatele kahjustustele. 02.10.2017 istungil (toimiku 5. kd, lk 38-42) osundas kohus, et hageja enda esitatud tõendi kohaselt olid korteris ulatuslikud niiskus- ja hallituskahjud juba 2004. aastal, mis seadis kohtu hinnangul kahtluse alla hageja väidete usutavuse. Kohus osundas, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on oma korterit pärast 2004. aastat remontinud.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis korteriühistu juhatusele 2014. aastal e-kirja (toimiku 1. kd, lk 28, lk 30, 31, 5. kd lk 65), milles väidetu kohaselt esitas ta 2010-2013 üldkoosolekutel ja e-posti teel mitu palvet teha remont ja lahendada puuduliku temperatuuri ning ventilatsiooni probleem vannitoas. Kohus nõustub kostja väitega, et kui hageja esitas enda väidete kohaselt vannitoaga seotud nõudeid juba 2010. aasta jooksul ning korduvalt, ei saanud ta vannitoas esinevatest kahjustustest teada 31.12.2010 ehk aasta viimasel päeval.
93.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2010. aasta juulis (toimiku 1. kd, lk 29, lk 40) nähtub, et hageja ei soovinud nõustuda vannitoast malmradiaatori eemaldamisega. 2010. aasta augustis hageja saadetud e-kirjadest (toimiku 1. kd, lk 33, lk 39) nähtub, et hageja soovis tutvuda renoveerimistööde projektiga ning soovis teada, kas ventilatsioonisüsteem renoveeritakse. 10.07.2013 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 53, 54), milles nõudis, et üldkoosoleku päevakorda lisataks küsimus 2010. aastal radiaatorite eemaldamisega vannitoas tekkinud kahjude hüvitamise kohta. Seega võib e-kirjadest järeldada, et hageja tõesti pöördus kostja poole kahju nõuetega juba alates 2010. aastast.
94.05.08.2010 saatis hageja Tehnilise Järelevalve Ametile e-kirja (toimiku 1. kd lk 32, lk 38), milles ta väitis, et tema vannituba võib pärast senise radiaatori eemaldamist jääda kütteta, mis võib tekitada probleeme niiskuse ja hallitusega. Hageja viitas samas e-kirjas, et tema vannitoas langeb talviti õhutemperatuur alla soovitusliku normi. Kohus leiab, et järelikult ei vastanud hageja vannitoas tema enda väidete kohaselt temperatuur nõuetele juba enne küttesüsteemi renoveerimist. Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja ei saanud e-kirja ajal pelgalt eeldada hallituse ja niiskuse teket, vaid tegelikult olid tema korteri vannitoas e-kirja saatmise ajaks
hallitus ja niiskus juba tekkinud. Hageja ise on probleemide tekkimist seostanud vannitoa ebapiisava temperatuuriga ning on väitnud, et temperatuur oli ebapiisav juba enne 2010. aasta augustis senise radiaatori eemaldamist.
95.Hageja esitas kohtule väljavõtte 2004. aastal tehtud ekspertiisiaktist (toimiku 4. kd, lk 163) ja xxx ekspertiisibüroo ekspertiisiakti 30.07.2004 (toimiku 4. kd, lk 180-186), mis oli koostatud hageja korteri kohta. Akti kohaselt ilmnesid hageja korteris 28.07.2004 kuni 30.07.2004 intensiivse saju tagajärjel läbivoolujäljed. Ekspertiisiaktist võib järeldada, et hageja korteris esinesid niiskuskahjustused ja hallitus juba 2004. aastal. Ekspertiisiakti kohaselt olid juba 2004. aastal korteri kõikidel lagedel ja seintel ulatuslikud hallitus- ning niiskuskahjustused. Kuigi hageja väitis, et vannitoa lagi ei olnud sellel ajal kahjustatud, ei ole antud väide kohtu jaoks usutav ega kooskõlas hageja enda esitatud tõendiga. 2004. aasta ekspertiisiaktis ei ole märgitud, et vannitoas niiskuskahjustusi ega hallitust ei esinenud. Ulatuslikud niiskuskahjustused ja hallitus esinesid korteri köögis ning tubades. Korteris oli tunda tugevat niiskuse ja hallitusseene lõhna. Akti kohaselt vajas korter taastusremonti. Hageja on iseenesest nõustunud, et tema korteris erines hallitus juba 2004. aastal, kuid väitis, et korter oli pärast 2004. aastat remonditud. Väidetava remondi kohta hageja tõendeid ei esitanud.
96.Täiendavalt esitas hageja kohtule ekspert xxx e-kirja 03.11.2017 (toimiku 5. kd, lk 50), milles ekspert avaldas, et 2004. aasta ekspertiisiakti koostamisel ning kahjude kalkuleerimisel ei arvestatud vannitoa viimistlustöid. E-kirjast ei saa järeldada, et 2004. aastal vannitoas niiskuskahjustused puudusid. E-kirjas on vaid väidetud, et neid ei arvestatud kahju summa hindamisel. Seega võib eelviidatud tõenditest kogumis järeldada, et hallitus ja niiskuskahjustused vannitoas olid hageja jaoks juba ilmnenud 2010. aasta augustis sõltumata sellest, mis oli kahjustuste põhjuseks.
97.Kohtu määratud eksperdi xxx ehitustehnilisest ekspertiisist (toimiku 5. kd, lk 125-140) nähtub, et hageja korteri vannitoas esinesid hallitusseente kahjustused ja niiskuskahjustused. Ekspert ei suutnud tuvastada hallitusseente kolooniate ning teiste niiskuskahjustuste tekkimise aega, kuid ta pidas võimalikuks kolooniate teket paari päevaga. Hallituse ja veekahjustuste tekke peamiseks põhjuseks ei pidanud ekspert mitte vannitoa võimalikku madalat temperatuuri, vaid vee kondenseerumist kütteperioodil jahedatel pindadel, ventilatsiooni ebapiisavust ning korteris esinevat mustust. Ekspertiisiaktile lisatud fotodest nähtub, et hallitusseente suured kolooniad olid lisaks hageja korteri vannitoale teistes tubades ja tubade akende piirkondades.
98.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates peab kohus tõenäoliseks, et hageja korteris tervikuna ning sealhulgas tema vannitoas esinesid niiskuskahjustused ja hallitus juba enne, kui vannitoast radiaator eemaldati. Hageja on ise kahjustuste olemasolu möönnud 05.08.2010 Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas. Vastavate kahjustuste varasemat olemasolu tõendab hageja enda esitatud 2004. aasta ekspertiis. Kuid isegi juhul, kui vannitoas oleks hallitus tekkinud pärast malmradiaatori eemaldamist 2010. aasta suvel, pidi see riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul tekkima vaid paari päevaga. Seejuures ei pea kohus õigeks seostada hallituse ja niiskuskahjustuste tekkimist ainuüksi kütteperioodi algusega, sest eksperdi sõnul tingis hallituse olemasolu ja niiskuse tekke teiste tegurite hulgas ebapiisav ventilatsioon, vee kondendseerumine ja korteri mustus.
99.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja korteris ja sealhulgas vannitoas esinesid niiskuskahjustused ning hallitus juba alates 2004. aastast. Vastavad kahjustused olid igal juhul olemas 05.08.2010 e-kirja saatmise ajal, sest ilma kahjustuste eksisteerimiseta ei oleks hageja neile viidanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta teostas korteris pärast 2004. aastat remondi ja kõrvaldas kahjustused. Vastupidi, käesoleva kohtumenetluse käigus tehtud ekspertiisiga on endiselt tuvastatud kogu korteris kahjustuste olemasolu. Kui hageja seostas hallituse ja niiskuskahjude tekkimist malmradiaatori eemaldamisega, pidi hageja oma võimaliku nõude
esitamise õigusest olema teadlik alates 2010. aasta augustist. Mõistlik aeg ehk kolm kuud nõude esitamiseks möödus 2010. aasta novembris, mil algas nõude aegumine. Hageja nõue oli igal juhul aegunud 31.12.2013, mil ta esitas kohtule hagiavalduse.
100.Kui hageja nõue ei oleks aegunud, tuleks see kohtu hinnangul jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et tema korteri vannitoa kahjustuste ning kostjale ette heidetavate tegude või tegevusetuse vahel eksisteeriks põhjuslik seos.
101.Korteriühistuseaduse (KÜS, küttesüsteemi vahetamise ajal kehtinud redaktsioonis) § 2 lg 1 sätestas, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse (KOS, küttesüsteemi renoveerimise ajal kehtinud redaktsioonis) § 1 lg 1 järgi oli korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 2 lg 1 järgi oli korteriomandi reaalosaks piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei olnud korteriomandi eseme reaalosaks ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
102.KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt oli korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on üldjuhul korteriomanik ise see, kes peab hoidma oma korteri reaalosa korras ning tegema selles vajadusel remondi.
103.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega saaks kahju nõuet kostja vastu rahuldada, kui kostja vastutaks hagejal tekkinud kahju eest.
104.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega saab kostja vastu esitatud kahju nõude rahuldada, kui kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses kostjale ette heidetava rikkumisega. Kohustus, mida kostja rikkus, pidi tagama hagejal kahju tekkimise ärahoidmist.
105.VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu sai hageja korteri vannituba kahjustada, saab hageja nõuda vannitoa parandamise mõistlike kulude hüvitamist. Vannitoa parandamise mõistlike kulude hulka ei saa kuuluda uute lisaseadmete paigaldamine, milliseid ei olnud olemas enne asja väidetavat kahjustamist.
106.Riigikohus on leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (RK TKo 3-2-1-129-13, p 23, 3-2-1-173-12, p 18).
107.Omandi kahjustamisel saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (RK TKo 3-2-1-129-13, p 24). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõike asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Iseenesest võib korteriühistu vastutuse aluseks olla tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (RK TKo 3-2-1-117-14, p 12, 3-2-1-129-13, p 51). Kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1 (RK TKo 3-2-1-61-14, p 30, 3-2-1-117-14, p 12). Seega kuuluks hageja nõue rahuldamisele, kui kostja oleks jätnud tehnosüsteemide korrastamisel ehk küttesüsteemi renoveerimise korraldamisel täitmata mõne oma seadusest või põhikirjast tuleneva kohustuse, millega põhjuslikus seoses tekitati hageja korterile kahju. Kohus leiab, et nõude rahuldamise eeldused on hagejal jäänud tõendamata.
108.Lisaks on hageja väitnud menetluse käigus korduvalt, et erinevatest standarditest tulenevalt peaks temperatuur tema vannitoas olema igapäevaselt vähemalt 22 oC. Vastavaid standardeid hageja tõendina kohtule esitanud ei ole. Kohus osundab, et standardi näol on tegemist soovitusliku nõudega, mis ei ole täitmiseks kohustuslik. Täitmiseks on kohustuslikud vaid need standardid, milliseid tuleb täita mõne õigusakti alusel. Eluruumide ja vannitoa temperatuuri osas ei ole Eestis õigusaktiga kehtestatud kohustuslikke standardinõudeid.
109.Käesoleval ajal kehtiva majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85 kehtestatud „Eluruumile esitatavate nõuete“ § 4 lg 4 kohaselt ei või kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 oC. Enne viidatud määrust kehtinud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavate nõuete“ punkti 7 kohaselt ei tohtinud kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Hageja korterit köetakse kaugküttevõrgust. Eksitavad on hageja väited, et kehtivate nõuete kohaselt peaks temperatuur tema korteri vannitoas olema vähemalt 22 oC.
110.Osas, milles Tallinna Ringkonnakohus saatis vaidluse maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, esitas hageja kohtule nõude summas 918 eurot koos käibemaksuga, mis koosnes hageja korteri vannitoa laeviimistluse taastamise kulust ja sundventilatsiooni paigaldamise kulust 834 eurot (koos käibemaksuga) ning ekspertiisikulust 84 eurot.
111.Hageja leidis, et kostja peab talle kahju hüvitama, sest küttesüsteemi ümberehituse käigus eemaldati tema korteri vannitoast kütteradiaator, mis asendati ebapiisava käterätikukuivatustoruga. Selle tõttu halvenes vannitoa sisekliima, tekkis hallitus ja niiskuskahjustused. Hageja vannituppa tuleb paigaldada sundventilatsioon. Hageja vannitoa temperatuur peab olema vähemalt 22 oC.
112.Hageja leidis, et kostja vastutab tegevusetuse eest. Kostja ei taganud küttesüsteemi renoveerimisel omaniku järelevalvet. Kostja projekteerija ei arvestanud, et vannitoas jääb ainsaks küttekehaks peenike käterätiku kuivatustoru. Samaaegselt väitis hageja, et küttesüsteemi renoveerimisel puudus projekt. Linnaosa Valitsus on kinnitanud, et nad ei menetlenud projekti, seega ei ole projekt kooskõlastatud ja puudub kirjalik nõusolek. Hageja on teinud makseid kostja remondifondi ja tal on õigus nõuda korteri remonti nende maksete arvelt. Kuna kostja teostas
töid ilma projektita, rikkus ta põhikirja punktidest 3.3.1, 3.3.2 tulenevaid nõudeid. Ebakvaliteetseid töid ei oleks kostja tohtinud vastu võtta. Hageja nõudeid tõendavad ekspertarvamused.
113.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et radiaatori eemaldamine hageja vannitoast vastas projektile. Küttesüsteemi rekonstrueerimise projekt oli kooskõlastatud 03.07.2010 Lasnamäe Linnaosa Valitsuses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse või tegevusetusega kaasnesid vannitoa kahjustused. Niiskuskahjustused hageja korteris eksisteerisid juba varem ning nende eest on hagejale hüvitis välja mõistetud. Hageja ei ole tõendanud, et tema vannitoa temperatuur ei vasta nõuetele. Nõuet ei saa rahuldada, sest puudub põhjuslik seos kostja tegevuse või tegevusetuse ning hageja vannitoas tekkinud kahjude vahel. Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus paigaldada hageja vannituppa sundventilatsioon või tema vannituba remontida. Hageja korteris on radiaatoritele paigaldatud termoregulaatorid, kuid hageja reguleerib neid viisil, kus hoiab korteri temperatuuri võimalikult madalal. Kahjustused korteris on tingitud hageja enda tegevusest. Hageja viited põhikirja punktile 3 on asjakohatud, sest need reguleerivad ühistu liikmete ja mitte kostja kohustusi. Ekspertiisiaktid hageja nõuet ei tõenda. Hagejal kui korteriomanikul lasub kohustus hoida oma korteriomand korras.
114.Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hallitus ning niiskuskahjustused hageja korteris oleksid tingitud sellest, et vannitoas olnud malmradiaator asendati küttekehana käterätiku kuivatustoruga. Samuti ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et sundventilatsiooni paigaldamise vajadus oleks tekkinud pärast malmradiaatori eemaldamist. Kuna hageja korteri vannitoa kahjustused ei ole tingitud küttekeha asendamisest, ei oma asjas sisulist tähtsust hageja väited selle kohta, et kostja ei taganud kvaliteetset ja projektikohast ehitamist. Samas on hageja väited selle kohta, et ehitamisel ei järgitud nõuetekohast projekti ning ehitamine oli ebakvaliteetne, samuti tõendamata.
115.Kohus selgitas hagejale 05.04.2017 pöördumises (toimiku 4. kd, lk 137—138), et hagejal tuleb oma nõuet täiendavalt tõendada ja põhistada. Kohus selgitas vajadust tuua välja, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel vastutab hageja ees kostja ning kuidas see tõi põhjuslikus seoses kaasa kahju tekkimise. 02.10.2017 istungil (toimiku 5. kd, lk 38-42) selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua, milles täpselt seisnes kostja rikkumine ning kas see tulenes seadusest või mõnest põhikirja punktist. Ehitusnormide rikkumisel tuli hagejal välja tuua, millist normi kostja rikkus. Samuti osundas kohus, et hageja enda tõendi kohaselt olid korteris ulatuslikud niiskus- ja hallituskahjud juba 2004. aastal, mis seab kahtluse alla hageja väidete usutavuse. Kohus osundas, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on oma korterit pärast 2004. aastat remontinud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma väiteid täiendavalt tõendanud.
116.Hageja esitas kohtule OÜ xxx hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 5-2, 1. kd, lk 26-27, 7071), mille kohaselt kuluks vannitoa seinte plaatimiseks 558,60 eurot, vannitoa lae viimistlemiseks 75 eurot ja sundventilatsiooni paigaldamiseks koos elektritöödega 620 eurot. Hinnapakkumises on märgitud, et vannitoa sundventilatsiooni ehitamise, kogu pinna uuesti plaatimise ning lae viimistlemise vajadus tekkis seoses eelneva remondi ajal kütteradiaatori mahavõtmisega (radiaatoritagune sein plaatimata), mis halvendas kliimat. Hinnapakkumisest ei nähtu, milliste andmete või asjaolude pinnalt eelviidatud järeldus tehtud on. Hinnapakkumise koostaja näol ei ole tegemist ehituseksperdiga ning hinnapakkumises toodud järeldused on põhistamata. Kohus peab tõenäoliseks, et hinnapakkumisse on märgitud remondi teostamise põhjus üksnes hageja enda seletuste alusel, sest hinnapakkumise järeldust ei tõenda teised asjas kogutud tõendid.
117.10.01.2014 saatis hageja kostjale pretensiooni (toimiku 1. kd, lk 14-17), mille punktis 3 ta märkis, et vannitoa temperatuur 19-20 kraadi on ebapiisav. Hageja leidis, et siugtoru ei ole piisavalt soe ning kütteradiaator eemaldati korteriomaniku loata küttesüsteemi ümberehitusel
2010. aastal. Teisalt märkis hageja samas kirjas, et tema korteris on alati olnud ebapiisav ventilatsioon, mis hakkas põhjustama niiskuse kahjulikku mõju vannitoa viimistlusele pärast kütteradiaatori eemaldamist. Hageja pretensioon tõendab kohtu hinnangul, et vannitoa ventilatsiooni puudulikkus ei ole tingitud malmradiaatori eemaldamisest ning hageja enda hinnangul on ventilatsioon tema korteris olnud puudulik kogu aeg.
118.Hageja esitas kohtule fotod laest ja seinast, mille värv koorub (toimiku 1. kd, lk 34, lk 42). Fotost ei ole võimalik üheselt järeldada, kas see on tehtud vannitoas. Iseenesest nähtub teistest asjas kogutud tõenditest, et hageja korteris esinevad niiskuskahjustused ja hallitus.
119.Kostja esitas kohtule KÜ Paasik kordus-üldkoosoleku otsuste protokolli nr 02/2010 (toimiku 1. kd, lk 89-99), millest nähtuvalt otsustati üldkoosolekul teostada korterelamu säilitamiseks vajaliku renoveerimistööna muuhulgas küttesüsteemi rekonstrueerimine. Seega viis kostja küttesüsteemi renoveerimise tööd läbi kooskõlas üldkoosoleku otsusega.
120.Küttesüsteemi renoveerimistööd võeti vastu 17.08.2010 aktiga (toimiku 1. kd, lk 102-105,
5.kd, lk 68-69). Akti allkirjastas ka projektijuhi ehitusjärelevalve esindaja. Kostja esitas kohtule omanikujärelevalvega sõlmitud käsunduslepingu (toimiku 5. kd, lk 66-67), mille kohaselt täitis xxx OÜ elamu küttesüsteemi renoveerimisel omanikujärelevalve kohustusi, kontrollides muuhulgas tööde vastavust ehitusprojektile ning ehitustööde kvaliteeti. Eelviidatud tõenditest lähtuvalt on alusetud hageja väited, et kostja ei taganud omanikujärelevalve olemasolu, millega rikkus oma kohustusi. Kostja tagas ehitustööde omanikujärelevalve olemasolu.
121.Hageja esitas kohtule korteriühistu teatise selle kohta, et 22.07.2010 saabuvad tema korterisse paigaldamiseks uued radiaatorid (toimiku 2. kd, lk 46). Hageja korteris teostati töid teatise kohaselt 06.08.2010, 07.08.2010 ja 09.08.2010. Kostja esitas kohtule survekatsetuste akti 30.06.2010 (toimiku 5. kd, lk 70), mille kohaselt läbisid küttepüstikud edukalt survekatsetuse. Samuti esitas kostja kohtule küttesüsteemi tasakaalustamise akti (toimiku 5. kd, lk 71), mille tulemusena lubati küttesüsteeme ekspluateerida. Kostja esitas kaetud tööde akti (toimiku 5. kd, lk 72), mille tulemusena lubati küttetorustike isolatsiooni paigaldamist ja ekspluateerimist. Eelviidatud tõenditest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et küttesüsteemi renoveerimise tööd oleksid olnud ebakvaliteetsed. Hageja ei ole selgelt välja toonud, milles seisnes tööde ebakvaliteetsus. Hageja on kostjale ette heitnud üksnes radiaatori asendamist käterätikukuivatiga.
122.Kostja esitas küttesüsteemi rekonstrueerimise projekti (toimiku 5. kd, lk 73-84), mille kohaselt viidi läbi küttesüsteemi renoveerimine. Kostja esitas kohtule küttesüsteemi renoveerimise projekti väljavõtte ka koos Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja kooskõlastusega (toimiku 1. kd, lk 107). Kostja esitas kohtule väljavõtte ehitusregistri andmestikust, millest nähtuvalt on korterid kaugküttel (toimiku 5. kd, lk 57-64). Kostja esitas kohtule väljavõtte xxx koostatud küttesüsteemi projektist (toimiku 5. kd, lk 34), mille kohaselt ei olnud vannitubadesse eraldi radiaatoreid ette nähtud. Eelviidatud tõendite pinnalt ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et küttesüsteemi renoveerimistöid teostati kas üldse ilma projektita või et projektil puudus nõutav linnaosa valitsuse kooskõlastus. Projekt nägi ette, et hageja korteri vannituppa ei paigaldata kütteradiaatorit.
123.Hageja e-kirjade vahetusest Tallinna Linnavalitsuse töötajaga 2014. aastast (toimiku 2. kd, lk 78) nähtub, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis ei olnud andmeid Paasiku 14 küttesüsteemi rekonstrueerimise projekti kohta. Lasnamäe LOV linnamajanduse osakonna juhataja teatas hagejale e-kirjas (toimiku 2. kd, lk 79, lk 88), et Lasnamäe LOV ei ole menetlenud Paasiku 14 küttesüsteemi ümberehituse projekti. Samas on kirja saatja selgitanud, et kuna tegemist oli tehnosüsteemiga, menetletakse kirjalikku nõusolekut, mitte ehitusluba.
124.Lasnamäe LOV linnamajanduse osakonna juhataja e-kirjale ei ole hageja lisanud enda kirja, millest nähtuks, milliseid konkreetseid küsimusi ta ise esitas. Küll on aga hageja teinud e-kirjast ebaõige järelduse, et kuna linnaosa valitsus ei ole menetlenud elamu küttesüsteemi projekti, oli projekt ning sellest tulenevalt ehitustööd ebaseaduslikud.
125.Hageja on jätnud tähelepanuta, et küttesüsteemi näol ei ole tegemist mitte eraldiseisva ehitise, vaid ehitise tehnosüsteemiga. Ehitamise ajal 2010. aastal kehtinud redaktsioonis nägi EhS § 12 lg 2 ette, et kui tegu on EhS § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osadega, ei ole ehitamiseks vajalik ehitusluba, vaid kirjalik nõusolek. EhS § 16 lg 1 p 2 sätestab samuti, et kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on vajalik, kui muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega. Kirjaliku nõusoleku taotlemisel ei pea esitama ehitusprojekti ning kohalik omavalitsus ei pea ehitusprojekti vastavust hindama. EhS § 16 lg 3 näeb üksnes ette, et kohalikul omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Erinevalt ehitusloa andmise menetlusest ei viida kirjaliku nõusoleku andmisel reeglina läbi ehitusprojekti nõuetele vastavusele hindamist. Seega võib kohtule esitatud e-kirjast järeldada, et antud juhul kohalik omavalitsus projekti menetlemist vajalikuks ei pidanud. Sisuliselt on e-kirjas hagejale seda ka selgitatud.
126.Hageja esitas kohtule OÜ xxx ekspertiisi akti vannitoa sisekliima uuringu kohta 16.10.2014 (toimiku 2. kd, lk 89-95). Esmalt ei nõustu kohus hageja väitega, et ekspertarvamuse punktis 4.4. on tuvastatud tehnosüsteemide teostamisel projekti puudumine ja ehitusseaduse rikkumine. Ekspertarvamuse punktis 4.4. on märgitud üksnes, et hageja kui korteri omaniku sõnul ei olnud kostja talle esitanud teostusdokumentatsiooni ega projekti. Seega põhinevad ekspertarvamuse järeldused antud küsimuses hageja enda paljasõnalistel seletustel ning ekspertarvamusest ei saa järeldada, et selle koostaja oleks teinud iseseisvaid toiminguid selleks, et projektdokumentatsiooniga tutvuda.
127.OÜ xxx arvamuses on märgitud, et korteri vannitoa temperatuur ei ületanud + 18 oC, mis arvamuse kohaselt ei vastanud nõuetele. Arvamuses on viidatud seejuures üksnes standardile, mitte kehtivatele õigusaktidele. Arvamuses ei ole põhjendatud, miks erinevalt õigusaktiga kehtestatud miinimumtemperatuurist peaks lähtuma soovituslikust standardist. Samas nähtub arvamusest, et mõõtmistulemustel on vannitoas keskmine temperatuur siiski kõrgem ehk 19,9 oC.
128.Arvamuses leiti ventilatsiooni töö tõhususe mõõtmise tagajärjel, et hoone ventilatsioon toimib suhteliselt halvasti. Ühtlasi on arvamuses viidatud, et korterisse paigaldatud hermeetilised plastaknad ei võimalda ilma juurdevoolu klappideta õhu juurdevoolu, mis teeb väljatõmbe ventilatsiooni võimatuks. Arvamuses märgitu järgi oli hoone ventilatsioon projekteeritud ja arvestatud loomuliku ventilatsiooniga, kuid hermeetilised plastaknad seda ei võimalda. Arvamuse järgi ei olnud ventilatsioon õhus piisav isegi siis, kui aknad olid päris lahti.
129.Lisaks on arvamuses järeldatud, et torustikus tsirkulatsiooni puudumise tõttu ei ole vesi ülemistele korrustele jõudes piisavalt soe, mistõttu käterätikukuivati ei funktsioneeri korrektselt. Kohus osundab, et arvamusest ei ole võimalik mõista, kuidas on vastavale järeldusele jõutud ja kuidas tuvastati, et torustikus puudub tsirkulatsioon. Muid järeldusi malmradiaatoriga asendatud käterätikukuivati kohta arvamuses tehtud ei ole. Kokkuvõttes on leitud, et korteri vannitoa õhutemperatuur on seotud mitmete faktoritega ning nende põhjuste väljaselgitamiseks ja süsteemi toimetamiseks parandamiseks tuleb põhjalikult kontrollida kogu hoone kütte- ja veetarbimise süsteemi.
130.Kohtu hinnangul ei saa erinevalt hageja väidetest OÜ xxx arvamusest järeldada, et ventilatsiooniga seotud probleemid korteris olid tingitud vannitoas kütteradiaatori eemaldamisest. Samuti ei saa teha arvamusest mistahes järeldusi selle kohta, et vannituppa
malmradiaatori asemel käterätikukuivati paigaldamine ei vastanud ehituslikele nõuetele ega taganud vannitoas piisava temperatuuri. Arvamuses tehtud mõõtmiste pinnalt ületas vannitoa keskmine temperatuur õigusaktides nõutavat miinimumtemperatuuri.
131.Hageja esitas kohtule xxx OÜ kinnituse (toimiku 5. kd, lk 51-52), mille kohaselt omas 06.09.2002 paigaldatud aken tuulutuse ja mikrotuulutuse võimalust. Antud tõend on vastuolus hageja enda esitatud OÜ xxx arvamuses märgituga, mille kohaselt plastaknad õhu juurdevoolu ei võimaldanud.
132.Kostja esitas kohtule foto termoregulaatoriga radiaatorist ning väitis, et kõigis korterites oli võimalik radiaatorite temperatuuri oluliselt vähendada (toimiku 5. kd, lk 5). Hageja sellele väitele vastu ei vaielnud. Kostja esitas kohtule elamu korteriomanike soojatarbimise andmed aastatel 2010, 2011, 2013, 2014 ja 2016 (toimiku 5. kd, lk 6-33). Andmetest nähtub, et hageja korteri nr xxx näitajad on teistest korteritest oluliselt väiksemad. Esines perioode, kus soojatarbimine osades ruumides oli 0. Vaatamata hageja korteri üldpinna suurusele olid tema küttekulud teiste sarnase pinnaga korteritega võrreldes poole või kolmandiku võrra väiksemad. Seega saab kostja esitatud tõenditest järeldada, et kui hageja korteris on temperatuur kütteperioodil madal, on see tingitud hageja enda tegevusest temperatuuri reguleerimisel.
133.Kohtule esitatud xxx OÜ eksperdi xxx ehitustehnilisest ekspertiisist (toimiku 5. kd, lk 125140) nähtub, et hageja korteris tehti kolmes ruumis, sealhulgas vannitoas, temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse mõõdistusi. Korteri vannitoa keskmine temperatuur vastas riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul Vabariigi Valitsuse 02.07.2015 määrusega nr 85 vastu võetud „Eluruumile vastavad nõuded“ piirmääradele. Seega on alusetud ja tõendamata hageja väited, et vannitoast malmradiaatori eemaldamise tulemusena ei vasta vannitoa temperatuur enam kehtestatud nõuetele.
134.xxx arvamuse kohaselt oli suhteline õhuniiskus mõõtmise ajal keskmisel 51,5%, kõrgeim näit oli 100% ja madalaim 28,9%. Õhuniiskus tõusis kõrgeima näitajani siis, kui vannituba kasutati ning õhuniiskus vähenes aeglaselt, mis eksperdi hinnangul viitas ventilatsiooni puudulikkusele vannitoas, sest sundventilatsioon vannitoas puudus. Aeglase kuivamise tõttu oli vannitoas tekkinud plaatide vuugivahedesse hallitusseente kolooniad. Ekspert tuvastas, et vannitoas olid hallitusseente kahjustused.
135.Lisaks hallitusseentele tuvastas ekspert vannitoas niiskuskahjustusi. Värvi koorumine uksepiirdeliistudel võis eksperdi hinnangul olla tingitud õhuniiskuse muutustest või värvimise kvaliteedist. Märgumise jäljed põrandal võisid olla tingitud lahtise vee sattumisest põrandale. Kuna käterätikukuivati oli vannitoas ainsaks kütte kehaks, pidas ekspert võimalikuks, et talvel on vannitoa temperatuur väga madal, kuid kohus osundab, et tegu on eksperdi oletusega.
136.Ekspert osundas, et korteris oli hagejal võimalik lokaalselt reguleerida kütte võimsust kõigis tubades ja köögis. Regulaatorid olid töökorras, kuid vaatamata reguleerimise võimalikkusele oli magamistoas mõõtmise ajal temperatuur kestvalt alla 18 oC. Seega võib järeldada, et hageja ise kütab oma korterit minimaalselt, mis omakorda toob kaasa temperatuuri võimaliku languse vannitoas. Ekspertiisiaktile lisatud fotodest nähtub, et hallitusseente suured kolooniad olid lisaks hageja korteri vannitoale teistes tubades ja tubade akende piirkondades. Ekspert leidis, et madala temperatuuri tõttu on õhu niiskus pikemat aega üle 70%, mis tekitab niiskuskahjustusi. Kohtu hinnangul järeldub kogu korteris levinud hallitusseentest, et hageja korteri temperatuur on tervikuna madal, kuid seda üksnes hageja enda tegevuse tõttu.
137.Sundventilatsiooni paigaldamist vannituppa pidas ekspert hädavajalikuks. Mikrotuulutusega aknad olid eksperthinnangu kohaselt olemas korteris magamistoas ja köögis. Teiste tubade
akendel mikrotuulutuse režiim puudus, kuid aknaid oli võimalik lahti hoida mikrotuulutuse režiimis.
138.Ekspert xxx ei suutnud tuvastada hallitusseente kolooniate ning teiste niiskuskahjustuste tekkimise aega. Korteris olev tolm ja mustus soodustasid hallitusseente kolooniate teket. Lisaks soodustas niiskuskahjustuste ja hallitusseente teket vee kondenseerumine kütteperioodil jahedatel pindadel, milleks ekspert pidas suure soojajuhtivusega aknapiirdeid, millised oli paigaldanud korterisse hageja.
139.Kokkuvõttes ei nõustu kohus hageja järeldustega, et niiskuskahjustused ja hallitusseened tema korteri vannitoas olid tingitud malmradiaatori asendamisest käterätikukuivatiga. Sellisele järeldusele ei ole riiklikult tunnustatud ekspert jõudnud. Ekspert on pidanud oletuslikult võimalikuks, et talvisel ajal võib vannitoa temperatuur olla ekspertarvamuse ajal mõõdetust madalam, kuid samas on ekspert märkinud, et madalam temperatuur pärsiks hallitusseente levikut, sest nende kasvuks on vajalik optimaalne temperatuur 20-30 oC. Järelikult ei saaks võimalik talvine madalam temperatuur vannitoas soodustada ega kaasa tuua hallitusseente levikut. Peamiseks põhjuseks kahjustuste tekkel on korteris esinev niiskus, mis on tingitud sundventilatsiooni puudumisest. Hallitusseente teket on soodustanud korteris olev mustus
140.Seega on kohtu hinnangul ekspert tuvastanud, et korteris on vajalik sundventilatsioon, kuid eksperti ei ole tuvastanud, et see on vajalik nimelt vannitoas radiaatori eemaldamise tõttu. Hinnates kogumis xxx ja OÜ xxx arvamusi, võib järeldada, et sundventilatsiooni täiendav paigaldamine korterisse on vajalik seetõttu, et varasemad normaalse ventilatsiooni taganud aknad on asendatud uute plastakendega, mis senise ventilatsiooni toimimist enam ei võimalda. Korteris sundventilatsiooni vajalikkus ning varasema loomuliku ventilatsioonisüsteemi mittetoimimine ei ole ühelgi viisil seotud kostja tegevuse või tegevusetusega.
141.Kuna ekspert xxx ei tuvastanud vannitoas hallituse ja niiskuskahjustuste tekkimise aega, ei ole tõendatud hageja väide, et need tekkisid pärast vannitoas malmradiaatori asendamist käterätikukuivatiga. Puudub põhjuslik seos malmradiaatori eemaldamise ja kahjustuste tekke vahel. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et niiskuskahjustused ja hallitus esinesid hageja korteris ulatuslikult juba 2004. aastal. xxx ekspertarvamuse koostamise ajal esines jätkuvalt kogu korteris hallitust. Hallituse ja niiskuskahjustuste tekkimine kogu korteris ei olnud seotud vannitoas küttekeha vahetamisega, vaid ebapiisava ventilatsiooni ning osaliselt mustusega. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks vannitoas niiskuskahjustuste ja hallituse teke alles pärast malmradiaatori eemaldamist. Seega ei ole hageja oma väiteid üheski osas tõendanud.
142.Kohus nõustub kostjaga, et isegi juhul, kui hallitus või niiskuskahjustused oleksid tekkinud pärast radiaatori eemaldamist, oleks hageja saanud kostjalt VÕS § 132 alusel nõuda vaid asja parandamise ehk vannitoa siseviimistluse taastamise kulu. Sundventilatsiooni puudumisel ei ole mistahes põhjuslikku seost vannitoas küttekeha vahetamisega. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas peaks kostja vastutama hageja korteris sundventilatsiooni puudumise eest. Seetõttu ei saaks isegi hageja väidete tõendatusse korral mõista kostjalt välja sundventilatsiooni paigaldamise kulu ning ekspertiisi kulu, millega tuvastati sundventilatsiooni vajalikkus.
143.Kohus nõustub kostja väidetega ka selles osas, et hageja ei ole põhistanud oma väiteid kostja põhikirjaliste kohustuste rikkumise osas. Kostja esitas kohtule korteriühistu põhikirja (toimiku 1. kd, lk 108-121). Põhikirja punkti 3.3. alapunktid, millistele viitas hageja, puudutavad ühistu liikme, mitte korteriühistu kohustusi. Lisaks ei ole hageja tõendanud ehituse läbiviimist ilma projektita või projekti nõuetele mittevastavust. Hageja ei ole põhistanud, milline põhjuslik seos esineb tema vannitoas väidetavalt tekkinud kahjudel ja väidetaval projekti nõuetele mittevastavusel. Asjakohatud on hageja väited, et kuna ta on teinud makseid remondifondi, on
tal õigus nõuda kostjalt oma korteri remontimist. Hageja ei ole viidanud ühelegi põhikirja sättele ega üldkoosoleku otsusele, mis talle vastava õiguse annaks. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue 918 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
144.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
145.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostja esindaja osutas õigusabi tunni hinnaga 83 eurot tunnis ja istungil osalemisel hinnaga 128 eurot tunnis. Kokku palus kostja hagejalt ilma käibemaksuta välja mõista 3217,10 eurot. Arvestades vaidluse mahukust ja keerukust, peab kohus kostja esindaja tunnitasu mõistlikuks ning põhjendatuks. Hinnates kostja esitatud menetluskulude taotluses märgitud toimingute tegemisele kulunud aega, loeb kohus ajakulu põhjendatuks, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumente ja istungite kestvuse aega. Kohus ei loe põhjendatuks üksnes ajakulu 1,5 tundi ja 124,50 eurot, mis kulus menetluskulude tagatise taotluse koostamisele, sest taotlus jäi rahuldamata. Seega loeb kohus kostja põhjendatud menetluskulude summaks 3217,10 eurot – 124,50 eurot = 3092,60 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks viimase õigusabikuludena välja mõista 3092,60 eurot.
146.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesolevas asjas on hagejale korduvalt antud menetlusabi ja riigi õigusabi.
147.Riigikohtu 15.06.2015 määrusega rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebuse koostamisel ja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks 50 eurot. Riigikohus selgitas, et hagi rahuldamata jätmise korral mõistetakse menetluskulud hagejalt riigi tuludesse välja. 18.02.2016 rahuldas Riigikohus määruskaebuse ja määras riigi õigusabi tasuks 360 eurot. Riigikohus selgitas, et menetluskulud määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
148.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja menetlusabi taotluse 07.04.2016 määrusega ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 275 eurot. Samuti anti talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Samas selgitas kohus hagejale TsMS § 190 lg 4.
149.14.12.2016 rahuldas Riigikohus hageja taotluse vabastada ta kautsjoni 100 euro tasumisest kassatsioonkaebuse esitamisel. Riigikohus viitas TsMS § 190 lõikele 4. Samuti rahuldati vandeadvokaat Andres Lusmägi taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel ja hinnati tasu suuruseks 96 eurot. Riigi õigusabi täiendaval osutamisel asja uuel menetlemisel maakohtus on kohus pidanud põhjendatuks tasu suurust 330 eurot.
150.Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista talle osutatud menetlusabi ja riigi õigusabi osutamiseks kulunud summad enne Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 määruse tegemist. Tallinna Ringkonnakohtu vastava määruse alusel oli hageja vabastatud kohustusest hüvitada hilisema riigi õigusabi andmisega seotud kulud. Riigi õigusabi
seaduse (RÕS) § 23 lg 1 näeb ette, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
151.Kuna hagi jäi rahuldamata, tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista antud menetlusabina 50 eurot + 275 eurot + 100 eurot = 425 eurot. Samal põhjusel tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista osutatud riigi õigusabi tasuna 360 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK 24.09.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.