Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

märgitud tähtajast kostja kinni ei pidanud, kauba suhtes pretensioone ei esitanud ja kaupa ei tagastanud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud 415 päeva. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnetava summa 47’263 krooni, ja täpsustatud viivise arvestuse järgi (tl 60) viivise summas 5’239,40 kr ja viivise alates hagi esitamises kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 94 sätestatud protsendina põhinõudest (so hagi esitamise seisuga 9,75 % aastas) iga nõude rahuldamisega viivitatud päeva eest. II Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on külmutatud kalatoodetega tegelev äriühing. Kostja tellis hagejalt kaupa suuliselt telefoni teel. Hageja oli teadlik, et kostja vajas kaupa tööks kalatööstuses temperatuuril -35 kraadi. Hageja ei andnud kostjale üle kaupade kvaliteedisertifikaati, mille tulemusena ei olnud võimalik kaupa kasutada kostja majandustegevuses. Kostja ei tellinud hageja poolt esitatud arvel nr 001284 toodud kaupa artikkel 0002 „Pallet“, vaid telliti kaupa nr P12.A.01.NOS Pallet White. Eeltoodust teavitati ka hagejat telefoni tee. Kostja tegi hagejale ettepaneku kaup välja vahetada, mida hageja ei teinud, samuti ei olnud ta nõus hinna alandamisega. Kuivõrd hageja ei ole täitnud oma müügilepingust tulenevaid kohustusi, vaatamata korduvatele suulistele pretensioonidele, on õigustatud kostja poolt müügihinna kinnipidamine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, uurinud poolte poolt esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid nende kogumis, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja andis kostjale pooltevahelise suulise ostu-müügi lepingu alusel üle kauba nimetusega Crate white 39231000, Pallet 39231000 ja Dolly yellow 87168000 kuupäeval 24.08.2005.a ja summas 47’263.- kr (3’020.- eurot) (tl 21, 37-38 koos tõlkega). Kostja on kauba kätte saanud ja hageja on esitanud ka 07.07.2006.a arve nr 001284 kauba eest tasumise tähtajaga 08.09.2005.a (tl 30, 39-40 koos tõlkega), mille kostja on kätte saanud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole kaupa tagastanud. Pooled ei vaidle viivise arvestuse osas. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja tarnis kostjale kauba, mida kostja tegelikult ei tellinud ja mis ei vastanud kostja poolt esitatud tingimustele. Kauba liigi tellimise osas lasus tõendamiskoormus kostjal, kuid kostja selliseid tõendeid ei esitanud. Seega on kostja väide, et ta tellis teist kaupa, mis hageja talle lähetas, tõendamata. Vaidlus on selles, kas kostja esitas kauba suhtes pretensiooni. Nimetatud osas oli tõendamiskoormus samuti kostjal, kuna hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Ka pretensiooni esitamine pärast kauba saamist ei leidnud tõendamist. Tunnistaja Larissa Blokhina ütlused (tl 93-94) ei tõenda, millist kaupa telliti, kas kauba kvaliteedisertifikaati nõuti ja kas pretensioon telefoni teel esitati, kuna tunnistaja nimetatuga ei tegelenud ja ei olnud enda sõnul sellega kursis. Tunnistaja ütlusi kauba mittevastavuse kohta ei pea kohus usaldusväärseteks, kuivõrd tunnistaja ei mäletanud saadetud kauba olemust või liiki, sellel tähiste olemasolu, väites, et „mäletab ähmaselt”. Tõendamata on asjaolu, et kostja oleks enne hagiavalduse esitamist nõudnud kauba kvaliteedisertifikaati. Väljavõttega arvete väljatrüki programmist (tl 49-50), väljavõttega žurnaalist sertifikaatide väljastamise kohta (tl 63 esileht, tl 51 väljavõte) ja sertifikaatide ning kauba kirjeldustega (tl 52-53, 64-69, 98-104) loeb kohus tõendatuks, et toodetel olid vastavad hügieeni- ja kvaliteedisertifikaadid, kostja oli ka varem tellinud sama kaupa ja 11.02.2005.a oli varasema tellimuse alusel väljastatud kostjale tema nõudmisel kvaliteedisertifikaat.

Käesoleval juhul on kostja rikkunud lepingut sellega, et on saanud kauba, kuid on jätnud selle eest tasumata. Tõendamist ei ole leidnud, et kostjal oleks olnud õigus keelduda kauba eest tasumisest. Kostja ei ole ka taotlenud lepingu muutmist (VÕS § 97). VÕS § 101 lg 1p-des 1 ja 6 sätestatu kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Seega on hageja nõuded põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks põhivõlg 47’263.- krooni (VÕS § 108 lg 1), viivis 5’239,40 krooni ja viivise põhinõude rahuldamiseni VÕS § 94 sätestatud protsendina põhinõudest (so hagi esitamise seisuga 9,75 % aastas) iga nõude rahuldamisega viivitatud päeva eest (VÕS § 94 lg 1, § 101 lg 1 p 6; § 113 lg 1). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.