Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-962
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2007.a. Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AS T hagi TT- AS vastu 700 000,- krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise kuupäev
09.04.2007.a.
Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär Laura Kuuse hageja esindaja Reet Saks kostja esindaja Cardo Soosaar kostja esindaja Riho Viik kolmas isik P M kolmanda isiku esindaja Andres Alas Kolmas isik M M Kolmas isik P P
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista TT- AS-lt (reg.kood xxx, asukoht: xxx) AS T (reg.kood xxx, asukoht: xxx) kasuks leppetrahv summas 350 000,- krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest.
TT- AS (TTTK) ja AS T (varasem ärinimi AS V sõlmisid 12.juunil 2001.a. Lepingu majandustegevuse üleandmiseks. Lepinguga anti T üle trammiteede ja peatusplatvormide hooldamisega seonduv majandustegevus. T võttis Lepinguga üle TTTK teedetalituse
teepuhastajate jaoskonna majandustegevuse, s.t. ostis TTTK-lt vajaliku vara, võttis tööle töötajad. Leping jõustus 20.06.2001 ja tema kehtivus Lepingu p.4.1 kohaselt oli kuni 30.06.2006.a. Lepingut täiendati 31.augustil 2001, lisades täienduse Lepingule seoses peatusplatvormide prahist puhastamise, prügikastide korrashoiu ja prügi äraveoga, millise täienduse kohaselt ostis T TTTK-lt ka kasutusel olnud prügikastid. Lepingus sätestatud hooldustööde maht ja maksumus jäid muutumatuks. TTTK teatas kirjaga 08.11.2004.a. T , et taotleb Lepingu muutmist, taotluse sisuks oli viia lepinguliste hooldustööde maht ja maksumus alla riigihanke kohustusliku piiri 700 000 kroonilt 250 000 kroonile. T selgitas oma vastuses, et hoolustööde mahu muutmine ei ole osutatavate teenuste komplekse iseloomu tõttu võimalik. TTTK teatas oma 16.12.2004 kirjas, et TTTK loeb Lepingu ennetähtaegselt ühepoolselt lõppenuks alates 01.01.2005. T omakorda teavitas 30.12.2004.a. kirjaga, et TTTK poolt Lepingu ühepoolne lõpetamine on T poolt teadmiseks võetud. 31.märtsil 2005.a. esitas T kooskõlas Lepingu punktiga 9.3 leppetrahvi tasumise nõude summas 700 000 krooni. Leppetrahv on kostja poolt tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 700 000 krooni.
Kostjal puudub leppetrahvi nõudmiseks õiguslik alus. Kostja on seisukohal, et ei ole Lepingut rikkunud ega ole seetõttu kohustatud hagejale leppetrahvi maksma. Lepingu lõpetamine oli seaduslik ega täida seetõttu lepingu rikkumise koosseisu. Pooled leppisid Lepingu punktis 9.4 kokku, et kostja ei ole kohustatud leppetrahvi tasuma kui lepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et pooled ei ole Lepingu punktis 8.3 või 8.4 nimetatud kokkulepet ettenähtud tähtajaks saavutanud. Lepingu punktis 8.3 kohaselt kuulusid hooldustööde maht ja maksumus läbivaatamisele iga-aastaselt ning pooled pidid järgneva kalendriaasta tööde mahu ja maksumuse osas kokkuleppe saavutama hiljemalt jooksva aasta 20.detsembriks, kui ei lepitud teisiti kokku. Lepingu punkti 8.4 kohaselt ootamatute oluliste asjaolude korral, mis mõjutab lepingu täitmist, on kummalgi poolele õigus nõuda lepingutingimuste ümbervaatamist. 10.aprillil koostas Riigihangete Amet kostja poolt riigihangete teostamise kontrollimise kohta kontrollakti nr. 3-1-04/19, millest nähtub, et kostja ei ole järginud hagejalt puhastus- ja korrastustööde tellimisel riigihangete seaduses sätestatud korda. Kostja oli kohustatud viima pooltevahelise lepingu riigihangete seaduse nõuetega kooskõlla. Nimetatud asjaolust tulenevalt oli kostjal vajalik Lepingu punkti 8.3 alusel vähendada 2005.kalendriaasta hooldustööde mahtu ja maksumust. Kostja tegi ettepaneku Lepingu muutmiseks ning hooldustööde mahu ja maksumuse viimiseks alla riigihanke kohustuslikku piiri 250 000 krooni. Kuna hageja kostja esitatud ettepanekuga ei nõustunud, ei jõudnud pooled Lepingu punktides 8.3 ja 8.4 ettenähtud korras ja ajaks 2005. kalendriaasta hooldustööde mahu ja maksumuse muutmise osas kokkuleppele. Seega oli kostjal Lepingu punktide 9.2 ja 9.4 alusel õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada ilma, et hagejal oleks tekkinud leppetrahvi nõudeõigust. Kostja on seisukohal, et isegi juhul, kui eeldada, et hagejal tekkis Lepingu punkti 9.3 alusel õigus kostjalt leppetrahvi nõuda, on ta selle õiguse VÕS § 159 lõike 2 kohaselt kaotanud . Hageja sai teada lepingu lõpetamisest 16.12.2004.a. kuid alles kolm ja poolt kuud hiljem esitas leppetrahvi nõude. Kostja on seisukohal, et hageja ei teatanud talle leppetrahvi esitamisest mõistliku aja jooksul ning on seetõttu kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda.
Kostja taotleb ka juhul, kui kohus leiab, et kostja on kohustatud leppetrahvi maksma VÕS § 162 lõike 1 alusel leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni, sest hageja nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kostja on samuti seisukohal, et tasumisele kuuluva leppetrahvi suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et kostja tegi Lepingu ennetähtaegse lõpetamise teates ettepaneku , et hageja poolne teenuste osutamine kestaks senistel tingimustel kuni talvise hooldussessiooni lõpuni orienteeruvalt 01.05.2005.a. Seega oli hagejal võimalik alates 2005. kalendriaasta algusest kuni viie kuu jooksul teenuse osutamist jätkata ja nii Lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekkivat kahju osaliselt ära hoida. Kuna hageja selle ettepanekuga ei nõustunud, suurendas ta ise endale tekkinud kahju. 28.03.2007.a. esitatud täiendavas vastuväites hagile leiab kostja, et kuna pooltevaheline Leping on sõlmitud riigihangete seadust oluliselt rikkudes, on see sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 66 lõike 2 kohaselt tühine. Kuna poolte vaheline Leping on tühine, on tühine ja Lepingu punktis 8.3 kokkulepitud leppetrahvi maksmise kohustus. Kolmanda isiku P M vastuväited Leppetrahvi tasumise kohustus on seotud pooltevahelise lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kolmas isik oli kostja juhatuse liige kuni 20.veebruarini 2004.a. Seega ei olnud ta lepingu lõpetamise ja muutmise otsustamise juures ega saanud ka seetõttu sellesisulist asjade kulgu mõjutada. Kolmanda isiku ja kostja vahel on juba käimas vastav kohtuvaidlus. Kolmanda isiku P P vastuväited Kolmas isik P P leiab, et hagi on põhjendamatu ja palub hagi jätta rahuldamata. Leping on ennetähtaegselt lõpetatud lepingu punkti 9.4 alusel alates 01.01.2005.a. põhjusel, et lepingupooled ei saavutanud lepingu punkti 8.3 kohaselt ettenähtud kokkulepet. Trahvinõude esitamine kolm kuud pärast lepingu ülesütlemist ei ole kooskõlas võlasuhetes tunnustatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Võlasummas suurus on ebamõistlikult suur Lepingu lõpetamise ajaks oli leping kehtinud kolm ja pool aastat ning leping oleks kehtinud veel ainult poolteist aastat. Soovi korral oleks hageja saanud veel kuni nelja kuu jooksul samas mahus lepingu täitmist jätkata, kuid hageja ei soovinud ka seda ja teatas 30.detsembril 2004.a. kirjaga, et lõpetab lepinguliste kohustuste täitmise 31.detsembril 2004.a. P P selle lepingu väljatöötamisel ja sõlmimisel ei osalenud ega vastavalt TTTK-s kehtinud tööjaotusele ei pidanud selles osalema. Väidetava kahju võis tekitada kostjale majandustegevuse üleandmise lepingu lõpetamine, mitte aga selle sõlmimine. Kolmanda isiku M M vastuväited. Leping ei ole teenuse ostu-müügi leping, vaid majandustegevuse üleandmise leping, seetõttu ei tohiks kasutada siinkohal RHS sätete asjade ostmise või teenuste tellimise piiri 100 000 krooni. RH ameti kontrollakt ei kohustanud TTTK-d katkestama lepingut. Lepingu sõlmis juhatuse esimees P M ainuisikuliselt.
Hageja ja kostja vahel sõlmiti 12.juunil 2001.a. leping majandustegevuse üleandmiseks. Leping on sõlmitud kehtivusega 30.juuni 2006.a. Kostja teatas 16.12.2004.a. kirjas nr. 1/6680, et loeb lepingu ennetähtaegselt ühepoolselt lõppenuks lepingu punkti 9.4 alusel 01.01.2005.a. põhjusel, et lepingupooled ei saavutanud lepingu punkti 8.3 kohaselt ettenähtud kokkulepet. Lepingu punkti 8.3 kohaselt kuulusid hooldustööde maht ja maksumus läbivaatamisele igaaastaselt. Pooled pidid järgneva kalendriaasta tööde mahu ja maksumuse osas kokkuleppe saavutama hiljemalt jooksva aasta 20.detsembrriks, kui kokku ei lepitud teisiti.
TT- AS (TTTK) tegi AS T 08.11.2004 ettepaneku Lepingu maksumuse vähendamiseks 70 % ulatuses Lepingu punktis 8.1 kokkulepitud summast. Kohus leiab, et Riigiameti Ameti 10.05.2004.a. kontrollakt ei kohustanud hagejat mingil moel katkestama Lepingut vaid on sõnastatud selles osas: Kontrollimise käigus üleskerkinud küsimused on kontrollitavaga läbi arutatud ja antud selgitusi edaspidiseks RHS-s sätestatu järgimiseks. Riigihangete Amet koostas kontrollakti 10.mail 2004.a., kuid väidetavalt samast kontrollaktist juhindudes tegi hageja kostjale ettepaneku lepingu muudatusteks alles 08.novembril 2004.a., s.o. pool aastat peale kõnealuse kontrollakti koostamist. Kohus asub seisukohale, et Riigihangete Ameti kontrollakti ei saa käsitleda ootamatu olulise asjaoluna, mis mõjutab T ja TTTK Lepingu täitmist ja mida käsitleb pooltevahelise lepingu p.8.4. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimist ei saa oma tähenduselt kõrvutada krooni devalveerimisega ja seadusandluse muutusega, mis annaks õiguse nõuda lepingutingimuste ümbervaatamist (Lepingu p.8.4). Kohus leiab, et ettepaneku tegemine 70 % ulatuses Lepingu maksumuse vähendamiseks tingimustes, kus tööde maht ei muutu, ei oma mistahes tähendust Lepingu punktides 8.3 ja 8.4 sätestatud kokkulepete saavutamise või mittesaavutamise suhtes. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise vajadus on hageja poolt otsitud ja leiab, et TTTK lõpetas Lepingu T ennetähtaegselt ilma mõjuva põhjuseta. VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Antud juhul on pooled lepingut sõlmides väljendanud oma tahet siduda teine-teist lepinguliste kohustuste täitmisega viie aasta jooksul. Pooled leppisid kokku, et Lepingu ennetähtaegne lõpetamine ühe poole initsiatiivil toob kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse, mis heastab kahjustatud lepingupoolele lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkinud kahju. Kostja lõpetas hagejaga ennetähtaegselt lepingu, mis toob kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. VÕS § 159 lg.2 sätete kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvi nõudest kolm ja pool kuud pärast lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teada saamist. Kohus loeb leppetrahvi esitamise hea usu põhimõttest lähtuvalt õigeaegseks. VÕS § 162 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hagiavalduse kohaselt on hageja saanud lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest kahju. Kahju (nii varalise kui ka mittevaralise ) suurust hageja ei ole välja toonud ega tõendanud. Samas on leping kehtinud juba kolm ja pool aastat ja oleks kehtinud veel ainult poolteist aastat. Soovi korral oleks hageja saanud lepingu täitmist samas mahus jätkata veel nelja kuu jooksul, kuid hageja seda ei soovinud. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et esitatud leppetrahv on ülemäära suur. Kohus leiab, et leppetrahvi mõistlikuks suuruseks on 350 000 krooni. Leppetrahvi kokkulepe on tühine eelkõige juhtudel, kus põhileping on tühine TsÜS-is sätestatud alustel. Kohus leiab, et asjaolu, et T anti Lepinguga üle trammiteede ja platvormide hooldamisega seonduv majandustegevus riigihangete seaduses sätestatud korda rikkudes ei muuda pooltevahelist lepingut ja selles sätestatud leppetrahvi kokkulepet tühiseks.
Kostja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-157-00 ei ole asjakohane, kuna tegemist on majandustegevuse üleandmisega, mitte riigivara ostu-müügilepinguga.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.