Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Vastavalt 15.05.2006 esitatud hagiavaldusele sõlmisid hageja ning kostja 01.02.2004.a Liitumislepingu (Leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. EMT Esindused AS, registrikood 10003940 ning kostja sõlmisid 01.02.2004.a Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu (Müügileping), mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni(d) NOKIA 1100, vastava(te) IMEI koodiga(idega) 352946001687191. Vastavalt Lepingule esitas hageja kostjale arved nr V04036111289, B04025889391, V04025824541 kokku summas 2743,30 (kaks tuhat seitsesada nelikümmend kolm krooni ja

Tsiviilasi nr 2-06-11836

kolmkümmend senti) krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 2694,11 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend neli krooni ja üksteist senti) krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 26.04.2006. Kostjal on olnud viivis 737 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 2 977,48 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend seitse krooni ja nelikümmend kaheksa senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15%/päevas x 2694,11 krooni = 4,04 krooni/päevas, 4,04 krooni x 737 päeva = 2 977,48 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 2 694,10 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend neli krooni ja kümme senti) krooni. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused). Tingimuste punkti

Tsiviilasi nr 2-06-11836

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001 aasta lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb Hageja ja Hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri. Põhjendades oma nõuet VÕS §-dega 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1 hageja palub hagiavaldus rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 2694,11 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend neli krooni ja üksteist senti) krooni, viivised summas 2 694,10 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend neli krooni ja kümme senti) krooni, kokku 5 388,21 (viis tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa krooni ja kakskümmend üks senti) krooni; esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) krooni ja õigusabikulud 916 (üheksasada kuusteist krooni ja 00 senti) krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt kostja vastusele hagile (tl 40-41) on kohtule teada, et käesoleval ajal kannab ta karistust Murru vanglas. Kostja arvab, et kohus on teadlik, et vangidel on Eestis keelatud kasutada ükskõik millist sidet, seetõttu on leping lõpetatud tegelikult kostja aresti hetkest. Seoses sellega, et vangid ei ole Eesti vanglates tagatud tasustatava tööga, ei olnud tal võimalust objektiivsetel põhjustel võlgnevust kustutada. Seoses eeltooduga arvab kostja, et tema poolt on maksetega viivitatud jaanuarist kuni 10.06.2004.a summas 484.80 krooni. Põhihagi summas 2694.11 krooni tunnistas kostja täies ulatuses. Maksetega viivitamise hagi lahendamise jätab kostja kohtu otsustada, võttes arvesse tema poolt eelpooltoodud asjaolusid.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE HAGILE KOHTA

Vastavalt hageja poolt kostja hagile vastuses esitatud seisukohale (tl 44-45) tunnistab kostja oma vastuses hagiavaldusele hageja nõuet ning sisulisi vastuväiteid ei esita, kuid leiab, et viivisenõue on põhjendatud summas 484,80 krooni. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ning leiab, et hagi tuleb rahuldada kogu ulatuses. Hageja leiab, et viivise rakendumine sõltub üksnes kostjast. Sellest tulenevalt on kostjal võimalus ära hoida viivise nõudmine hageja poolt õigeaegselt kohustust täites. Samuti leiab hageja, et viivise vähendamise aluseks ei saa olla kostja vabaduskaotusliku karistuse kandmine, kuna sellega kaasnenud tasumise võimetuse on kostja ise põhjustanud. Vabaduskaotusliku karistuse kandmisele tuginemine, kui mittetasumise alusele, on põhjendamatu. Hageja on arvestanud viivist lepingus sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni. Viivis ei ületa täitmata rahalist põhikohustust. 3(5)

Tsiviilasi nr 2-06-11836

Tuginedes Riigikohtu 14.06.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 on eelnevat arvestades kostja kohustatud tõendama, juhul, kui ta taotleb viivise vähendamist, et hageja kantud kahju on väiksem, kui viivise näol nõutud summa. Kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Hageja jääb oma hagiavalduses toodud nõude juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus tegi 23. aprillil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • et pooled sõlmisid 01.02.2004.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (tl 5-6) • et EMT Esindused AS ja kostja sõlmisid 01.02.2004.a Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu (tl 7-9), mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni(d) NOKIA 1100, vastav(ad) IMEI kood(id) 352946001687191 • et hageja esitas kostjale arved nr V04036111289 (tl 13), B04025889391 (tl 12), V04025824541 (tl 11) kokku summas 2743,30 (kaks tuhat seitsesada nelikümmend kolm krooni ja kolmkümmend senti) krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 2694,11 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend neli krooni ja üksteist senti) krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata • et hageja on kohtuvälises menetluses 25.03.2004 saatnud kostjale võlanõude (tl 10), milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja on nõus põhivõla summaga 2694,11 krooni, kuid ei ole nõus viiviste arvestuse ajavahemikuga. Kostja arvab, et viivist saab arvestada ainult tema aresti hetkeni ehk kuni 10.06.2004. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-dega 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 6, 113 lg 1. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejal on õigus arvestada viivist ainult kuni kostja arestimiseni ehk kuni 10.06.2004. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-06-11836

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 103 lg 4 kohaselt seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Kohus leiab, et kostja väide kohustuse mittenõuetekohase täitmise vabandatavusest on asjakohatu. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjusfääri. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Kui võlgnik ei saanud mingit kohustuse rikkumist tinginud asjaolu isiklikult mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Võlgniku enda vastutussfäärist pärinevate takistuste eest vastutab võlgnik alati, sõltumata selle takistuse iseloomust ja tekkepõhjusest. Kostja poolt kuriteo toimepanemine, mille eest ta sai vanglakaristuse, on otseselt seatud tema isikuga, kostja võis hoiduda tegudest, mille tagajärjel teda karistati vanglakaristusega. Kostja ei vaielnud vastu viiviste aritmeetilisele arvestusele, kohus leiab, et viivise arvestus on tehtud VÕS § 113 lõikes 1 sätestatuga kooskõlas ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Viivise vähendamist kostja ei nõudnud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2694,11 krooni ja viivis summas 2694,10 krooni, kokku 5388,21 krooni. Haginõuete rahuldamine on samuti põhjendatud toimiku kirjalike materjalidega.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab V.P, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632.

Tamara Šabarova Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.