Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ hagi Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) vastu kaubamärgi rikkumise ja kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks ning alusetult saadu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Glaxo Group Limited (Suurbritannia registrikood 00305979); Hageja II: GlaxoSmithKline Eesti OÜ (registrikood 10263321) Hagejate lepinguline esindaja patendivolinik Mikas Miniotas Kostja: Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11206928), lepingulised esindajad patendivolinik Mari Must ja vandeadvokaat Ants Nõmper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2016 määrus väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas (maakohtu määruse punkt 2).
2.Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 10.11.2016 määrus jõustunud (maakohtu määruse punktid 1, 3 ja 4).
4.1.Jätta läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ hagi Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) vastu kaubamärgi rikkumise ja kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks ning alusetult saadu väljamõistmiseks.
4.2.Jätta menetluskulud solidaarselt Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ kanda.
4.3.Välja mõista Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ-lt solidaarselt Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulu 10 192,03 eurot.
4.4.Välja mõista Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ-lt solidaarselt Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
4.5.Jätta rahuldamata Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) taotlus menetluskulude 37 651,53 eurot hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.13.11.2015 esitasid Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ hagiavalduse Sandoz d.d (Eesti filiaali kaudu) vastu kaubamärgi rikkumise lõpetamiseks, kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks ning alusetult saadu väljamõistmiseks. 20.09.2016 esitasid hagejad avalduse hagi tagasivõtmiseks.
2.14.10.2016 esitas kostja maakohtule menetluskulude nimekirja koos menetluskulusid tõendavate arvetega. Kostja palus mõista hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 47 843,56 eurot ning kohustada hagejaid menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Tasu advokaadi õigusabi eest oli 44 709,99 eurot ja muud kulud (tõlkekulud, äriregistri päringute kulu ja kullerteenuse kulu) 3133,57 eurot. Tasu tehtud toimingute eest oli arvutatud järgmiste tunnihindade alusel: Ants Nõmper – 295 eurot/h; Mari Must – 260 eurot/h; Martin Mäesalu – 260 eurot/h; Rety Estorn – 130 eurot/h; Riina Luha – 130 eurot/h. Kostja kinnitas, et kõik kulud olid kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
3.Hagejad leidsid 27.10.2016 menetlusdokumendis, et menetluskulude nimekirjast ja selles näidatud kulude koosseisust oli näha, et õigusabi osutaja oli teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud toiminguteks põhjendamatult aega ja õigusabi tunnihind oli liiga kõrge. Mõistlikuks tunnihinnaks saaks lugeda 120 eurot tunnis. Hagejad märkisid, et tõlkekulud olid arves nr 160472 70 eurot tunnis, kuid hilisemates arvetes 130 eurot tunnis. Selline suur hinnatõus menetluse jooksul on põhjendamatu. Mõistlik ja põhjendatud oleks tõlkekulu arvestada lehekülgede arvu järgi ja tõlkimise hinnaks võiks lugeda 12,90 eurot lehekülg. Kahe esindaja kasutamine ja sellest tulenev õigusabiteenuse dubleerimine on põhjendamatu ja sellega seotud kulud tuleks jätta hüvitamata. Arvestades kohtule esitatud dokumentide mahtu ja sisu, oli hagejatel vastuväiteid kostja lepinguliste esindajate ajakulu mõistlikkuse osas.
4.Arve nr 152924 kohaselt esindaja Mari Must oli kulutanud 2,1 tundi hagile vastamise tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks. Hagejad leidsid, et põhjused, miks kostjad ei suutnud kohtu määratud tähtajaks vastust esitada, ei sõltunud hagejate tegevusest ning õigusabikulud 2,1 tundi jätta välja mõistmata.
5.Arve 160215 järgi esindaja Ants Nõmper oli jaanuaris kulutanud 3 tundi hagiavalduse nõuetega tutvumiseks, milline ajakulu oli hagejate arvates ebamõistlik, kuna esindaja Mari Must oli juba detsembris hagiavaldusega tutvumisele kulutanud (2,3 + 3,9) 6,2 tundi ja nõuete kohta raporteerinud kliendile 0,8 tundi. Põhjendatud oleks 0,5 tundi. Samas arves nähtuvad tõlkekulud 735,80 eurot ei ole põhjendatud, kuna ei ole selge, mida tõlgiti ning kas tõlge oli vajalik.
6.Arvetest nr 160215 ja nr 160472 on näha, et kostjate esindajad Mari Must ja Ants Nõmper olid kulutanud hagile vastuse koostamisele kokku 44,8 tundi. Arvestades
kostjate 12.02.2016 hagile esitatud vastuse sisulist mahtu 24 lehekülge, leidsid hagejad, et põhjendatud õigusabi ajakuluks oli 22 tundi. Põhjendamatuks pidasid hagejad arves nr 160472 esindaja Mari Musta kulu 1,7 tundi, mida kulutati Eesti kohtute praktika analüüsiks turu-uuringute osas. Sama arve järgi kulus hagiavalduse vastuse tõlkimiseks Rety Estornil (tõlk) kokku 37,2 tundi (2604 eurot). Arvestades kostjate esitatud 12.02.2016 vastuse mahtu 24 lehekülge ja tavapärast tõlkimishinda 12,90 eurot/lehekülg, leidsid hagejad, et põhjendatud hagiavalduse vastuse tõlkimise kulu on 24 x 12,9 = 309,6 eurot. Hagejad kahtlesid kostjale tema enda poolt koostatud vastuse tõlkimisega seotud kulude hüvitamise mõistlikkuses. Arves nr 160472 on arvestatud tuvastamata tõlkele 231,31 eurot. Kuna kostjad ei ole põhjendanud selle tõlke vajadust ja seost vaidlusega, siis tuleb jätta 231,31 eurot hüvitamata. Põhjendamata oli ka taksokulu 4,45 eurot.
7.Hagejad leidsid, et arves nr 160717 toodud esindaja Mari Musta kulutus ühevärviliste kaubamärkide registreerimise kohta kohtupraktika analüüsiks (1 tund) oli üldine õiguslik nõustamine, mille hüvitamine ei olnud põhjendatud. Samuti oli hagejate arvates põhjendamata esindaja Ants Nõmperi 1,5-tunnine kohtumine „Airflusel“ agendiga 15.03.2015. Esitatud arvest ei selgunud kohtumise eesmärk, põhjendatus ega vajalikkus. Lisaks eeltoodule olid ebaselged kostja kulutused tõlgetele 1128 euro ulatuses, transpordikulu 6,60 eurot ja ravimite kulu 245,23 eurot.
8.Arve nr 161058 järgi esindaja Mari Must kulutas 0,4 tundi T.Bärbel ́i e-kirjaga tutvumiseks ja 0,3 tundi S.Groeschel-Joferile astmatoodete nimekirjaga e-kirja kirjutamiseks. Hagejad leidsid, et eeltoodud toimingud ei olnud otseselt käesoleva vaidlusega seotud ja neid dokumente toimikus ei kajastunud.
9.Arve nr 161143 kohaselt esindaja Mari Must kulutas 0,6 tundi ühevärviliste kaubamärkide slaidide koostamiseks ning Martin Mäesalu kulutas 3 tundi konkurentsiõiguse argumentidest ülevaate koostamiseks. Hagejate arvates oli tegemist üldise nõustamisega, mis ei olnud vaidlust arvestades põhjendatud ja vajalik. Tõlkekulud 526 eurot ja transpordikulu 7 eurot olid põhjendamata.
10.Arvest nr 161541 nähtuvalt Rety Estorn kulutas kohtuistungiks ettevalmistamisele 1,7 tundi ja istungil tõlkimisele 2 tundi ning samal päeval peale istungit kulutas 1,5 tundi kohtumise tõlkimisele. Kostja esindajad Mari Must ja Ants Nõmper valdavad eesti keelt hästi ning eelistungil osalemiseks ei olnud vaja kasutada tõlgi teenust. See, et kostja oli otsustanud avalikul kohtuistungil palgata tõlgi, kes tõlgiks kolmandatele isikutele toimuvat, oli tema enda otsus ja selline kulutus oli põhjendamata. Samuti oli arvest näha, et Rety Estorn kulutas 6,4 tundi eelistungi eestikeelse protokolli tõlkimiseks ja 1,1 tundi eestikeelse Mari Mereni ettekande tõlkimiseks. Hagejad leidsid, et eeltoodud tõlked ei olnud vajalikud. Samuti oli võimatu tuvastada 30.06.2016 tõlkekulu 241,15 vajalikkust ja põhjendatust. Samast arvest selgus, et eelistungi ettevalmistamiseks oli kulutanud Mari Must 2,2 tundi ja Ants Nõmper 5 tundi. Hagejate arvates eelistungiks ettevalmistamiseks mõistlik ajakulu oli kokku 2 tundi. 05.06.2016 ja 06.06.2016 Mari Musta ja Ants Nõmperi kohtumiste kulu AN ja D.Lossignoliga (kokku 9 tundi) olid põhjendamatu. Mari Must kulutas 0,3 tundi eelistungi protokolli parandamise analüüsile ja 0,7 tundi taotlusele eelistungi protokolli parandamiseks ning 0,4 tundi Harju Maakohtu 28.06.2016 määrusega, millega jäeti taotlus eelistungi protokolli parandamiseks rahuldamata, tutvumiseks. Hagejate arvates puudus vajadus taotluse esitamiseks ning seda kinnitas ka Harju Maakohus jättes parandustaotluse rahuldamata. Hagejate arvates ei olnud Saksamaa turul kättesaadavate meditsiinitoodete kohta kirja kirjutamisele kulutatud aeg 0,6 tundi vajalik, kuna vaidlus oli seotud rikkumisega Eestis, mitte Saksamaal. Samuti ei olnud põhjendatud esindaja Mari Musta 0,6 tunni kulutamine toote näidiste osas eestikeelsete tõendite tõlkimine ja
eelistungi protokolli tõlkimine. Esindaja Ants Nõmper kulutas 27.06.2016 2 tundi Dr. A. N-S esitatud dokumendiga tutvumisele. Dokumenti toimikus ei ole ja raske oli hinnata selle asjakohasust.
11.Arve nr 161988 kohaselt kulutas Rety Estorn 3,4 tundi hagejate menetluse peatamise taotluse tõlkimiseks eesti keelest inglise keelde. Kuna menetluse peatamise taotlus oli 2 lehekülge pikk, oli 3,4 tundi tõlkimiseks liiga pikk aeg ja hind selle eest liiga kõrge. Turuhinnaga 12,9 eurot/lehekülg on sellise tõlke hind 25,8 eurot. Eestikeelsete taotluste tõlkimine inglise keelde ja sellised kulutused on põhjendamatud. Samad argumendid kehtisid ka Rety Estorni 5-tunnisele kostja enda vastuse tõlkele inglise keelde seoses hagejate taotlusega tähtaja pikendamiseks ja Harju Maakohtu 25.08.2016 määruse tõlkele, millele Rety Estorn kulutas 3,6 tundi. Hagejad leidsid, et eestikeelsete dokumentide tõlkimine inglise keelde ei olnud põhjendatud ja tuleks jätta hüvitamata. Ants Nõmper ja Mari Must kulutasid kokku 13 tundi menetluse peatamise taotlusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Hagejate arvates nimetatud dokumentide mahtu arvestades oli taotlusega tutvumiseks mõistlik ajakulu 0,5 tundi ja vastuse koostamiseks 3 tundi. Ants Nõmper kulutas 28.08.2016 1 tunni 25.08.2016 Harju Maakohtu määrusega tutvumiseks, mis hagejate arvates oli põhjendamata ja ebavajalik olukorras, kus teine kostja esindaja Mari Must oli kaks päeva varem 26.08.2016 sama määruse tutvumise peale kulutanud 0,7 tundi ja samal päeval kulutanud veel 0,3 tundi kliendile raporteerimiseks.
12.Arve nr 162184 järgi esindaja Mari Must kulutas kokku (0,6 + 0,3 + 0,6) 1,5 tundi hageja hagiavalduse tagasivõtmise taotlusega tutvumiseks ja vastuse esitamiseks. Hagejad leidsid, et vastuse koostamine ja esitamine oli mittevajalik, kuna eelmenetluses hagi tagasivõtmiseks ei olnud kostja nõusolekut vaja. 2-leheküljelise taotlusega tutvumiseks mõistlik ajakulu on 0,5 tundi. Sama arve järgi Riina Luha (tõlk) oli kulutanud 2,2 tundi 2-leheküljelise hagiavalduse tagasivõtmise taotluse tõlkimisele inglise keelde. Tõlkekulu oli põhjendamata ja tuleb jätta hüvitamata.
13.Kostja märkis, et oli teinud kulutusi oktoobris, mille eest ei ole veel arveid esitatud. Hagejate arvates oli põhjendamata esindaja Ants Nõmperi 3,6 tundi ja Mari Musta 3,4 tundi (kokku 7 tundi), mis kulutati 5.10.2016 telefoninõupidamisele seoses kohtumenetlustega teistes riikides. Peale 20.09.2016 hagiavalduse tagasivõtmise taotluse esitamist ei olnud põhjendatud ega mõistlik kulutada 7 tundi nõupidamiseks, mis oli seotud teistes riikides toimuvate kohtuvaidlustega.
14.Hagejad pidasid mõistlikuks kostja esindajate ajakuluks 48,45 tundi ning tunnitasuks 120 eurot, s.t kokku 5814 eurot. Sellele lisandus kostja hagi lisade tõlkimise mõistlik kulu 438,60 (34lk x12,90 eurot/lehekülg) eurot. Kõik kokku 6252,60 eurot. Esimese astme kohtu määrus
15.10.11.2016 määrusega jättis Harju Maakohus TsMS 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 8362,03 eurot ning viivise protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Eelmenetlus ei olnud käesolevas asjas veel lõppenud ning hagi tagasivõtmiseks ei olnud vaja kostja nõusolekut. Seega ei omanud hagi tagasivõtmise küsimuses tähendust kostja väited hagejate poolt menetlusõiguste kuritarvitamise kohta.
17.Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Maakohus leidis, et TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid
käesolevas asjas ei esinenud ja jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 175 lg-st 1 juhindudes.
18.Kostja lepinguliste esindajate teenuse tunnihinnad 295 eurot (ilma käibemaksuta) ja 260 eurot (ilma käibemaksuta) on ebamõistlikult kõrged. Tsiviilasi nr 2-15-17173 oli küll keskmisest mõnevõrra keerukam, ent mitte selline, et saaks pidada põhjendatuks kostja esindajate teenuse väga kõrgeid tunnihindasid. Käesoleva tsiviilasja mahule ja keerukusele vastas kostja lepinguliste esindajate mõistlik tunnihind 160 eurot (ilma käibemaksuta).
19.TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Vaidluse keerukust arvestades ei olnud põhjendatud kahe esindaja menetlustoimingutele vastav ajakulu (s.o dubleerimisest tulenev kahekordne kulu).
20.Maakohus leidis, et arvele nr 152924 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kostja 23.12.2015 menetlustoimingu tähtaja pikendamise taotluse mahtu arvestades oli viidatud dokumendi koostamise ajakulu põhjendatud 20 min≈0,33 h ulatuses. Kostja 23.12.2015 e-kirja ettevalmistamine ANle ei olnud menetlustoiming ning viidatud e-kirja toimikus ei olnud, mistõttu kulu ei kuulunud hüvitamisele. Seega arvele nr 152924 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 2,3 + 3,9 + 0,3 + 0,33 = 6,83 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 6,83 X 160=1092,80 eurot.
21.Arvetele nr 160215 ja nr 160472 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kuna kostja esindaja Mari Must oli varasemalt juba hagiavaldusega tutvunud, siis oli põhjendamatu kostja esindaja Ants Nõmperi dubleeriv ajakulu 3 tundi hagiavaldusega tutvumiseks. Maakohus märkis, et arvest nr 160215 nähtuv tõlkekulu 735,08 eurot ei olnud põhjendatud ega vajalik, kuna ei selgunud, mida tõlgiti. Arvetest 160215 ja 160472 järeldus, et kostja esindajad olid kulutanud hagile vastamiseks kokku 2,3 + 6,7 + 5,6 + 2 + 7,4 + 3,3 + 2,4 + 2,1 + 1,2 + 0,4 + 2 + 3 + 1,7 + 1,9 + 2,8 = 44,8 tundi. Maakohtu arvates ajakulu oli ülepaisutatud ning kostja vastuse mahtu arvestades oli dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu kokku 22 tundi. Põhjendamatu oli arve nr 160472 lisas märgitud kostja esindaja Mari Musta ajakulu 1,7 tundi kohtupraktika analüüsiks turu-uuringute osas, kuna viidatud üldise iseloomuga toiming ei olnud otseselt seotud vaidlusega. Sama arve järgi hagiavalduse vastuse tõlkimiseks eesti keelest inglise keelde kulus Rety Estornil kokku 26,7 + 10,5 = 37,2 tundi ja selle maksumus oli 2604 eurot. Kuna TsMS § 32 lg 1 järgi kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles, siis ei olnud menetluses vajalik tõlkida hagiavalduse vastust eesti keelest inglise keelde. Samal põhjusel oli ebavajalik ja põhjendamatu arves nr 160215 märgitud kostja esindaja Mari Musta tõlkimise ajakulu 0,6 + 0,5 + 0,2 = 1,3 tundi. Samuti oli arvest nr 160472 eraldi näha täiendavad tõlkekulud 198 eurot ja koopiate tegemise kulud 28,86 eurot. Kuna ei selgunud, mida oli tõlgitud ja millest koopiaid tehtud, siis vastav menetluskulu ei olnud põhjendatud ega vajalik. Taksokulu 4,45 eurot oli põhjendamatu kulu, kuna ei selgunud, kuhu ja mis otstarbel taksoga sõideti. Eelnevast tulenevalt vastab arvetele nr 160215 ja nr 160472 kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 22 h ning arvetele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 22 X 160=3520 eurot.
22.Arvele nr 160717 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Põhjendamatu oli kostja esindaja Mari Musta ajakulu 1 tund analüüsimaks ühevärviliste kaubamärkide registreerimist ja kohtupraktikat Eestis. Viidatud üldise iseloomuga toiming ei olnud otseselt seotud käesoleva vaidlusega.
Samuti oli põhjendamatu kostja esindaja Ants Nõmperi ajakulu 1,5 tund „Airflusel“ agendiga kohtumiseks, kuna ei selgunud, mis oli selle kohtumise eesmärk. Transpordikulu 6,6 eurot osas ei selgunud, kuidas kulu tekkis ning miks ei saanud kostja esindajad kasutada muud transporti. Ravimite soetamise kulu 245,23 eurot oli põhjendatud ja vajalik kulu, ent tõlkekulud 1128 eurot ei olnud põhjendatud, kuna ei selgunud, mida tõlgiti. Muus osas oli arvele nr 160717 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik, kuna toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 160717 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 1,6 + 0,9 = 2,5 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 2,5 X 160+245,23=645,23 eurot.
23.Arvele nr 161058 vastavatest menetlustoimingutest oli põhjendamatu kostja esindaja ajakulu 0,4 tundi T.Bärbeli e-kirjaga tutvumiseks ning 0,3 tundi S.Groeschel-Jofer’ile e-kirja kirjutamiseks, kuna neid dokumente toimikus ei ole ning toimikust ei saanud järeldada vajadust nende toimingute tegemiseks. Muus osas oli arvele nr 161058 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik, kuna toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 161058 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 1 + 0,3 = 1,3 tundi ning arvele vastav menetluskulu on kokku põhjendatud summas 1,3 X 160=208 eurot.
24.Arve nr 161143 järgi oli põhjendamatu kostja esindaja Mari Musta ajakulu 0,6 tundi slaidide koostamiseks seoses ühevärviliste kaubamärkidega, kuna tegemist ei olnud menetluses vajaliku toiminguga. Põhjendamatu oli ka Martin Mäesalu tehtud toiminguga kaasnev ajakulu 3 tundi, kuna Martin Mäesalu ei olnud menetluses kostja esindaja. Tõlkekulud summas 526 eurot ei olnud põhjendatud, kuna ei selgu mida tõlgiti. Transpordikulu 7,20 eurot oli samuti põhjendamatu kulu, sest tekkepõhjus ei ole tuvastatav. Muus osas oli arvele nr 161143 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik, toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 161143 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 0,6 + 0,4 + 0,8 = 1,8 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 1,8 X 160 = 288 eurot.
25.Arvele nr 161541 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kõik arvel nr 161541 märgitud tõlk Rety Estorni toimingutega kaasnevad menetluskulud olid põhjendamatud, kuna kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimuvad eesti keeles ja seega ei olnud menetluses vajalik tõlkida midagi eesti keelest inglise keelde. Samal põhjusel oli ebavajalik ja põhjendamatu kostja esindaja Mari Musta tõlkimise ajakulu 0,6 tundi. Põhjendamatu oli kostja lepinguliste esindajate ajakulu 3 + 3 + 1,5 + 1,5 = 9 tundi kohtumisteks AN ja D.Lossignoliga, kuna toimikust ei saanud järeldada, milleks kohtumised olid vajalikud ning kaua need aega võtsid. Viidatud kohtumistega kaasneva menetluskulu tekkimine ei olnud hagejatele ettenähtav. Arve lisast nähtus, et kostja lepingulised esindajad olid kulutanud Harju Maakohtu 06.06.2016 eelistungi ettevalmistamiseks kokku 2,2 + 4 + 1 = 7,2 tundi, mis on ülepaisutatud. Vastav ajakulu oli kokku põhjendatud 2 tunni ulatuses. Arve nr 161541 lisast nähtus, et kostja esindaja Mari Must kulutas 0,3 + 0,7 + 0,4 = 1,4 tundi eelistungi protokolli parandamise analüüsiks, vastava taotluse esitamiseks ning Harju Maakohtu 28.06.2016 määrusega tutvumiseks. Kuna kohtu 28.06.2016 määrusega jäeti kostja protokolli parandamise taotlus rahuldamata, puudus vajadus eelistungi protokolliga tutvumiseks, paranduse taotluse esitamiseks ning 28.06.2016 määrusega tutvumiseks ning seetõttu oli ajakulu 1,4 tundi põhjendamatu. Samuti ei kuulunud hüvitamisele kostja esindaja Mari Musta ajakulu 0,6 tundi seoses Saksamaa turul
kättesaadavate meditsiintoodetega, kuna vaidlus oli seotud rikkumisega Eestis. Põhjendamatu oli kostja esindaja Ants Nõmperi ajakulu 2 tundi Dr. AN-S poolt esitatud dokumendiga tutvumisele, sest viidatud dokumenti toimikus ei ole, mistõttu ei saanud kohus järeldada, et tegemist oleks vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Tõlkekulud 241,45 eurot ei olnud põhjendatud, kuna ei selgunud mida tõlgiti. Transpordikulu 6,10 + 6,60 = 12,70 eurot oli samuti põhjendamatu kulu, kuna ei selgunud, kuidas kulu tekkis. Muus osas oli arvele nr 161541 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik, toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Arvele nr 161541 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 2 + 2 + 2 + 0,2 + 1 + 1,1 = 8,3 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku 8,3 X 160=1328 eurot.
26.Arvele nr 161988 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kõik tõlk Rety Estorni arve nr 161988 lisas märgitud toimingutega kaasnevad menetluskulud olid põhjendamatud, kuna puudus vajadus tõlkida. Arvest nr 161988 nähtuvalt olid kostja esindajad hagejate menetluse peatamise taotlusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kokku kulutanud 0,5 + 1 + 5 + 0,5 + 5,4 + 0,9 = 13,3 tundi. Maakohus leidis, et viidatud ajakulu oli ülepaisutatud, arvestades hagejate menetluse peatamise taotluse ning kostja vastuse mahtu. Eelviidatud menetlustoimingute põhjendatud ajakulu oli kokku 3,5 tundi. Samast arvest nähtus, et kostja esindajad oli kokku kulutanud 0,7 + 0,3 + 1 = 2 tundi kohtu 25.08.2016 määrusega tutvumiseks ja vastavas küsimuses kliendiga suhtlemiseks. Eelviidatud ajakulu oli ülepaisutatud ning kohtu 25.08.2016 määruse mahtu arvestades oli nende menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Muus osas oli arvele nr 161988 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik ja toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 161988 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 3,5 + 2 + 1 = 6,5 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 6,5 X 160 = 1040 eurot.
27.Arvele nr 162184 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Tõlk Riina Luha toimingutega kaasnevad menetluskulud olid põhjendamatud eelnevalt toodud põhjustel. Kostja esindaja Mari Must kulutas kokku 0,6 + 0,3 + 0,6 = 1,5 tundi hageja hagiavalduse tagasivõtmise taotlusega tutvumiseks ja vastuse esitamiseks. Kuna hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolekut vaja ei olnud, siis puudus kostjal vajadus vastata hagejate taotlusele. Arvestades hagi tagasivõtmise taotluse mahtu, oli taotlusega tutvumise ajakulu põhjendatud 0,5 tundi. Seega arvele nr 162184 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 0,5 + 1 = 1,5 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 1,5 X 160=240 eurot.
28.Kostja nõudis lisaks oktoobri 2016 menetluskulude hüvitamist, mille eest esindajad ei olnud kostjale veel arvet esitanud. Põhjendatud ei ole kostja menetluskulud (ajakulu 4,95 tundi) seoses menetluskulude taotluse ettevalmistamisega. Ühtlasi olid põhjendamatud kostja menetluskulud (ajakulu 3,6 + 3,4 = 7 tundi) seoses telefoninõupidamistega, mis puudutasid kohtumenetlusi teistes riikides.
29.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kostja menetluskulud olid põhjendatud summas 1092,80 + 3520 + 645,23 + 208 + 288 + 1328 + 1040 + 240 = 8362,03 eurot.
30.Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks viivise protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus
31.Kostja esitas 13.12.2016 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 10.11.2016 määruse osas, millega kohus jättis kostja taotluse rahuldamata ning palus lisaks hagejatelt kostja kasuks välja mõista 39 481,53 eurot.
32.Maakohtu määrus on vastuoluline. Tunnitasu suuruse üle otsustades viitas maakohus asjaolule, et tegemist on keskmiselt keerukama tsiviilvaidlusega ja keskmisest suurem tunnitasu on põhjendatud, kuid kahe esindaja põhjendatuse osas leidis, et asja keerukus ei õigusta kahele esindajale tehtud kulutuste hüvitamist. Määruskaebuse esitaja põhjendab kahe esindaja vajalikkust sellega, et patendivolinik Mari Musta ja vandeadvokaat Ants Nõmperi pädevus on erinev. Patendivoliniku kutse eeldab spetsiifilisi teadmisi kaubamärgiõiguses, sh registreerimise ja tühistamisega seotud küsimustes, kuid Riigikohtus esindajaks saab olla vaid vandeadvokaat ja menetluse alguses ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik prognoosida, kas vaidlus jõuab Riigikohtuni, kus patendivolinik määruskaebuse esitajat esindada ei saa.
33.Kohtud on varasemalt pidanud tööstusomandi vaidlustes põhjendatuks nii patendivoliniku kui ka vandeadvokaadi üheaegset osalemist menetluses, eelkõige tulenevalt vaidluse spetsiifikast ja esindajate erinevast pädevusest. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata arvel 160215 nähtuva Ants Nõmperi menetlusdokumentidega tutvumise ajakulu 3 tundi.
34.Maakohus on põhjendamatult jätnud kliendiga suhtlemise kulud välja mõistmata. Patendivolinikul ja vandeadvokaadil on seadusest tulenev kohustus klienti teavitada õigusteenuse osutamisega seotud tegevustest ja kliendiga suhtlemata ei ole esindajal võimalik välja selgitada kliendi huve ega kvaliteetset õigusabi osutada. Kliendisuhtlusega seotud kulu põhjendatuse osas tuleb arvestada kaasjaoluga, et hagiavalduse aluseks oleva EL-i kaubamärgi nr 3890126 tühistamise osas oli käimas vaidlus nii Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis kui ka teiste riikide kohtutes. Nendes asjades ei esindanud kostjat Eesti lepingulised esindajad, kuid nende raames EL-i kaubamärgi nr 3890126 tühistamisest võisid sõltuda olulisel määral käesolevas asjas tehtavad kostja toimingud ja menetluse tulemus.
35.Maakohus on põhjendamatult jätnud hüvitamata arves nr 152924 nähtuva kliendiga suhtlemise kulu 23.12.2015 e-kirja ettevalmistamise eest A. Nile. E-kirjas tehti kokkuvõte käesolevast menetlusest ja ajakulu oli 0,8 tundi.
36.Maakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata arves nr 160717 nähtuva kliendiga suhtlemise kulu seoses Ants Nõmperi kohtumisega Airflusal esindajaga – 1,5 tundi. Selle kohtumise eesmärk oli kliendi informeerimine menetluse seisust ning ülevaate saamine teistes riikides Glaxo Group Limited ja Sandoz d.d. vahel toimuvatest samasisulistest vaidlustest.
37.Maakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata arvest nr 161058 nähtuva kliendiga suhtlemise kulu – 0,4 tundi. Määruskaebuse esitaja selgitab, et suhtlus kliendiga seisnes hagiavalduse lisana 19 esitatud turu-uuringut ja võimalikke vastuväiteid arutades. Arutluse tulemusel tellis kostja Dr AN-lt arvamuse dokumendi kohta. Maakohus on ka samas arves nähtuva e-kirja koostamise kulu jätnud põhjendamatult välja mõistmata – 0,3 tundi. Kaebuse esitaja selgitab, et kostja esindaja suhtles kliendiga vaidluse esemeks olnud astmaravimite pakendite hankimise teemal, eesmärgiga koostada pakendite vaatlus, kuna fotodel võib toodete värv olla moonutatud.
38.Põhjendamatult on jäänud välja mõistmata arvest nr 161541 nähtuvad kliendiga kohtumise kulud – Mari Must 3 tundi ja Ants Nõmper 3 tundi. Kostja esindajad kohtusid kliendiga vahetult enne kohtuistungit, et arutada osalemist istungil, menetluslikku seisu Eestis ning samasisuliste menetluste seisu teistes riikides. Nii Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis kui ka teistes riikides käimasolevad
menetlused on käesoleva vaidlusega seotud ja esindajad soovisid nendega kursis olla, et vajadusel reageerida hagejate võimalikele väidetele seoses teiste vaidlustega. Maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata ka Mari Musta ja Ants Nõmperi kliendiga suhtlemise kulud kokku 3 tundi, mis on seotud istungil osalemise, järgmiste menetluslike sammude ning istungil tõusetunud küsimuste arutamisega.
39.Tulenevalt kliendisuhtlusega on maakohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata kokku 12 tunni eest menetluskulusid.
40.Ajakulu ja kliendisuhtluse osas tuleks arvestada, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Dokumendi pikkus on üheks asjaoluks, mille järgi selle koostamiseks kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust saab hinnata, kuid hästi põhjendatud, sisutiheda ja loogiliselt üles ehitatud menetlusdokumendi koostamiseks kulub aega rohkem. Maakohus on arvetes nr 152924, 160215, 160472, 161541, 162184 nähtuvatele toimingutele kulunud aega põhjendamatult vähendanud, leides, et see on ülepaisutatud.
41.Arves nr 152924 on vähendatud tähtaja pikendamise taotluse ettevalmistamise aega 2,1 tunnilt 20 minutile. Taotluse esitamiseks pidi kostja esindaja analüüsima tähtaja pikendamise võimalikke aluseid ning kuna tegemist oli esimese kostja menetlusdokumendiga, pidi ta koostama ka tiitellehe koos poolte andmetega.
42.Arvetes nr 160215 ja nr 160472 on maakohus põhjendamatult vähendanud hagiavaldusele vastuse koostamisele kulunud aega 44,8-lt tunnilt 22-le tunnile. Hagiavaldusele vastuse koostamine hõlmab lisaks dokumendi kirjutamisele ka asjaoludega tutvumist, õiguslikku analüüsi, strateegia väljatöötamist ja tõendite kogumist. Kuna tegemist on keskmisest keerukama asjaga ja kostjal oli vaja analüüsida hageja esitatud mahukaid tõendeid, on maakohus hagiavaldusele vastuse koostamisele kulunud aega põhjendamatult vähendanud.
43.Arves nr 162541 on maakohus põhjendamatul vähendanud eelistungiks ettevalmistuse ajakulu. Eelistungiks ettevalmistamisega seotud ajakulu oli suures osas seotud tõendite vaatluse ettevalmistamisega. Lisaks esitasid hagejad enne istungit täiendava menetlusdokumendi.
44.Arves nr 162184 on maakohus põhjendamatult vähendanud hagi tagasivõtmise taotlusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aega. Kohus edastas kostjale hagi tagasivõtmise avalduse 22.09.2016 e-kirjaga ning andis kostjale vastamiseks tähtaja 10 päeva. Kui kohus pidas põhjendatuks kostjale seisukoha esitamiseks tähtaja andmist ei saa kohus edasises menetluses asuda seisukohale, et menetlustähtaega järgides seisukoha esitamine oli põhjendamatu. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et hagi tagasivõtmise avaldusega tutvumine on põhjendatud ajakulu, kuid kliendi teavitamine on põhjendamatu. Hagi tagasivõtmise avaldus on oluline menetluse käiku mõjutav dokument, millest lepinguline esindaja peab klienti teavitama.
45.Kokku on määruskaebuse esitaja arvates vähendatud ebaõigesti vajalikku aega üksikute menetlustoimingutega seonduvalt 30,9 tundi.
46.Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud üksikute menetlustoimingute ajakulu arvesse võtmata, lugedes neid põhjendamatuteks või menetlusega mitteseotuteks kokku 10,65 tunni ulatuses. Nii on arve nr 160472 järgi jäetud arvestamata 1,7 tundi Eesti kohtupraktika analüüsiks turu-uuringute osas. Kuna hagejad tuginesid kaubamärgi üldtuntusele, siis selles osas vastuväite esitamine eeldas eelneva Eesti kohtupraktika tundmist. Arves nr 161541 toodud kulud seonduvalt 06.06.2016 kohtuistungi protokolli parandamisega olid vajalikud ja üksnes see, et taotlus jäeti rahuldamata, ei anna alust pidada neid mittevajalikeks (1,4 tundi). Sama arve järgi
oli vajalik ajakulu 0,6 tundi kirjavahetuseks dr AN-ga seonduvalt Saksa turul kättesaadavate ravimitega ja vastavate näidiste hankimisega. Arve nr 161541 järgi kulus kostja esindajal 2 tundi, et tutvuda AN-S poolt saadetud informatsiooniga. Maakohus andis 06.06.2016 kostjale tähtaja 10.10.2016 täiendavate tõendite kogumiseks, mida kostja ka tegi, kuid seoses hagejate poolt 20.09.2016 hagi tagasivõtmisega, neid kohtule ei esitatud. Samas ettevalmistused tõendite esitamiseks olid põhjendatud. Põhjendatud on ka 14.10.2016 menetluskulude hüvitamise taotluse esitamise aeg 4,95 tundi.
47.Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu poolt tõlkekulude 198 eurot välja mõistmata jätmine. Tõlked on nähtavad toimkust (15.03.2016 vastuse lisade 3, 4, 5, 11, 12, 17, 26, 17 ja 28). Põhjendatud on koopiate tegemise kulud 28,86 eurot (arve nr 160472), kuna vaidlus puudutas ka pakendi värvi, siis oli põhjendatud värvikoopiate tegemine. Ebaõigesti on kohus jätnud välja mõistmata menetlusdokumentide tõlkimise kulud (arved 160215, 160717,161143, 161541, 161541, 161988, 162184). Kuna kostja on välismaine juriidiline isik, on vajalik menetlusdokumentide tõlkimine seaduslikule esindajale arusaadavasse keelde.
48.Maakohus on meelevaldselt kõrvale kaldunud totaalreparatsiooni põhimõttest. Riigikohus on varasemalt leidnud, et kohtumenetlusega kaasnenud õigusabikulu on vastaspoole poolt menetlusosalisele tekitatud kahju ja määruskaebuse esitaja on õigustatud eeldama PS § 25 järgi õigustamatu hagiavaldusega tekitatud menetluskulude hüvitamist. Hagejad ei ole menetluse vältel vaatamata kohtu nõudmisele oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud. Maakohtu määrusest ei ole jälgitav, millest lähtudes ta vajaliku ajakulu ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määras. Menetluse edasine käik
49.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
50.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Kolleegium peab vajalikuks anda mõnede kostja lepinguliste esindajate tehtud toimingute põhjendatusele ja vajalikkusele maakohtust erinev hinnang.
51.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
52.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-119-14, p 19), mida kolleegiumi arvates on maakohus vaidlustatud määruses osaliselt teinud ja mille tulemusel on jäänud osa vajalikest kuludest hüvitamata.
53.Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on rõhutanud, et vastaspoolele menetluskulude täielik hüvitamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt piiratud ning kohtutele on antud võrdlemisi lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. TsMS § 175 lg 1 piirab menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku hüvitamispõhiõigust, olles samal ajal vajalik, et kaitsta teisi
menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse võib kohus jätta kontrollimata vaid siis, kui avaldus on õigeks võetud.
54.Ringkonnakohus peab maakohtu otsustust kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku teenuse tunnitasu osas õigeks, kuid ajakulu hindamisel on maakohus osa toiminguid jätnud arvestamata või on vähendanud ajakulu viisil, kus diskretsiooni teostamine ei ole kontrollitav. Kuna menetluskulude nimekirjadele vastuväiteid esitades vaidlesid hagejad vastu kostja esindajate tunnitasu suurusele, on maakohus õigesti hinnanud tunnitasu suurust tsiviilasja keerukusest ja õigusabi turuhindadest lähtuvalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja esindajate menetluskulude hüvitamise taotluses toodud tunnitasu määr on isegi vaidluse keerukust arvestades ülemääraselt kõrge.
55.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesolevas menetluses kahe esindaja kasutamine oli kõigi menetlustoimingute osas põhjendamatu. Kuna tegemist on spetsiifilise õigusvaldkonnaga, millele on spetsialiseerunud patendivolinikud, siis menetluses kahe lepingulise esindaja, kellest üks on patendivolinik ja teine vandeadvokaat, kasutamine on TsMS § 175 lg 3 järgi lubatav. Samuti on õige määruskaebuses esiletoodu, et vandeadvokaadist esindaja kasutamine on põhjendatud ka seetõttu, et kassatsioonimenetluses saab vajadusel esindajaks olla ainult vandeadvokaat, mistõttu peab ta olema vaidluse asjaoludega juba eelnevalt kursis. Küll aga tuleb vältida esindajate toimingute mittevajalikku dubleerimist ja selliste kulude hüvitamist. Kuna mõlemad esindajad pidid selgeks tegema hagi aluseks olevad asjaolud, siis leiab kolleegium, et arve nr 160215 järgne vandeadvokaat Ants Nõmperi ajakulu hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks on hagiavalduse ja lisade mahtu arvestades 3 tunni ulatuses põhjendatud.
56.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendamatult on välja mõistmata jäetud kliendisuhtlusega seotud kulud. Kliendisuhtlusega seotud kulu põhjendatuse osas tuleb arvestada asjaoluga, et hagiavalduse aluseks oleva EL-i kaubamärgi nr 3890126 tühistamise osas oli käimas vaidlus nii Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis kui ka teistes riikides hagimenetluses. Nende asjade menetluste käiku ja seal tehtud lahendeid oli oluline kostja esindajatel teada, kuna sellest võis sõltuda käesoleva menetluse tulemus. Kolleegiumi arvates on põhjendatud arve nr 152924 järgi Mari Musta poolt kliendile hagist kokkuvõtte koostamine 0,8 tundi. Arve nr 160472 järgi tuleb põhjendatuks lugeda Mari Musta ajakulu 1,2 tundi ja arve nr 160717 järgi vandeadvokaat Ants Nõmperi ajakulu 1,5 tundi kliendisuhtluseks ning arve nr 161058 järgi Mari Musta poolt kliendi e-kirjaga tutvumise ajakulu 0,4 tundi, mille kohta on kostja selgitanud, et suhtlus oli võimalike vastuväidete teemal, ja 29.04.2016 S.Groesel-Joferile e-kirja koostamise ajakulu 0,3 tundi. Kuna kostja klient on välisriigis, siis kliendiga suhtlemiseks on tavapärane e-kirjavahetus. Arve nr 161541 järgi on mõlemal esindajal kulunud kliendiga nõupidamisele 3 tundi (kokku 6 tundi). Kolleegiumi arvates saab enne 06.06.2016 eelistungit kliendiga nõupidamist pidada vajalikuks ajakuluks. Samas arvestades, et klient on menetluse käigust teadlik, siis kolleegium loeb piisavaks nõupidamise ajaks kummagi esindaja osas 1 tunni. Kokku põhjendatud ajakulu 2 tundi.
57.Vastuseks määruskaebusele leiab kolleegium, et maakohus ei ole hagiavaldusele vastuse koostamisele kulunud aega põhjendamatult vähendanud. Hagiavaldusega tutvumise juures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et esitatud lisade hulgas oli palju pildimaterjali, millega tutvumiseks ja mille analüüsiks ei kulu nii palju aega kui tekstidele. Kolleegium ei tuvastanud selles osas diskretsioonipiiride ületamist, maakohtu poolt määratud aeg 22 tundi on vastavuses esitatud vastusega hagile.
58.Kostja selgitab määruskaebuses, et arves nr 152924 nähtuva menetlustähtaja pikendamise taotluse esitamiseks pidi kostja esindaja analüüsima tähtaja pikendamise võimalikke aluseid ning kuna tegemist oli esimese kostja menetlusdokumendiga selles tsiviilasjas, pidi ta koostama ka tiitellehe koos poolte andmetega. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks on 2,1 tundi liiga pikk aeg, kuid maakohtu poolt määratud 20 minutit on menetlusdokumendi pikkust ja sisu arvestades ebapiisav. Kolleegium, tutvunud nimetatud dokumendiga, hindab koostamise kuluks koos selle kohtule edastamisega 0,8 tundi, s.t. täiendav põhjendatud ajakulu on 0,47 tundi.
59.Kolleegiumi arvates ei anna kaebuse väited alust muuta maakohtu poolt arve nr 161541 järgi hüvitamisele kuuluvat menetluskulu ja suurendada eelistungi ettevalmistamiseks vajalikku teenuse osutamise aega.
60.Hagi tagasivõtmisega seonduvalt leiab kolleegium, et maakohus ei ole menetlustoimingute tegemiseks vajaliku ja põhjendatud aja määramisel eksinud. Maakohus on hagejate avalduse edastanud kostjale teadmiseks ja selgitanud, et kostjal on võimalik soovi korral vastata 10 päeva jooksul. Hagejate avaldusega tutvumiseks ja kliendi teavitamiseks on piisav maakohtu poolt määratud 0,5 tundi. Kohus ei ole kohustanud kostjat hagejate taotlusele vastama.
61.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtuistungi protokolli parandamise taotluse koostamiseks kulunud ajakulu ei kuulu hüvitamisele johtuvalt sellest, et maakohus taotlust ei rahuldanud. Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata selle põhjal, kas kohus taotluse rahuldab või mitte. Taotluse esitamiseks vajaliku ajakulu hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas antud taotlus omab sisulist tähtsust menetluses ja on kliendi esindamisel vajalik. Kolleegium leiab, et protokolli parandamise taotlus ei omanud sisulist tähtsust ning taotluse koostamise ajakulu ei kuulu selle tõttu hüvitamisele. Kuid eelistungi protokolliga tutvumiseks tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 0,5 tundi.
62.Kolleegium nõustub maakohtuga arve nr 161541 järgi tõendite kogumisega seonduvate toimingute ajakulu arvestamata jätmise osas. Maakohus andis 06.06.2016 eelistungil hagejatele tähtaja 08.08.2016 nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks ja seejärel kostjale võimaluse esitada oma vastuväited ja tõendid 10. oktoobriks 2016. Hagejad maakohtu määratud tähtajaks tõendeid ei esitanud ja taotlesid tähtaja pikendamist. Maakohus taotlust ei rahuldanud. Seega ei olnud kostjal enne hagejate poolt tõendite esitamist kohustust tõendeid koguda ja esitada.
63.Õige on maakohtu määruse seisukoht, et menetluskulude hüvitamise taotluse koostamise ja esitamise kulu ei kuulu hüvitamisele.
64.Kokku on lisaks maakohtu poolt tuvastatule vajalik ja põhjendatud ajakulu 10,2 tundi.
65.Seonduvalt tõlkekuludega leiab kolleegium, et TsMS § 143 p 2 järgi on kohtule esitatud tõendi tõlkimise kulu dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kostja poolt hagile esitatud vastuse võõrkeelsete lisade numbritega 3, 4, 5, 11, 12, 17, 26, 27 ja 28 tõlked esitas kostja 15.03.2016. (V kd, tl 54-110). Kostja arvel nr 160472 toodud selgitusest ei tulene täpselt, milline on olnud just nende dokumentide tõlkekulu, kuid arvestades tõlgitud dokumentide mahtu saab määruskaebuses viidatud tõlkekulu 198 eurot pidada põhjendatuks.
66.Ülejäänud osas leiab kolleegium, et maakohtu poolt määratud menetluskulude suuruse muutmiseks ei ole alust ja osas, milles maakohtu määrust ei muudeta, nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi ei korda. Maakohus on kostja
menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud dokumentide kohta esitatud hagejate väiteid ja kostja selgitusi arvestanud ning oma järeldusi järgitavalt põhjendanud.
67.Kokku on kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu maakohtus 10 192,03 eurot, mis kuulub hagejatelt kostja kasuks solidaarselt väljamõistmisele. Taotlus tuleb rahuldamata jätta 37 651,53 euro osas. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
68.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.