Muud › Muud hagiasjad

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi

vahendusel Riigikohtule kättetoimetamisest.

päeva

jooksul

otsuse

Hageja nõue ja põhjendused Vladlen Žitin esitas 05.10.2005 Tallinna Linnakohtule (praegu Harju Maakohus) hagiavalduse AS-i Eesti Energia ning Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vastu kahju hüvitamiseks summas 229 500 000 krooni ning AS-i Eesti Energia kohustamiseks hageja autoriõiguste rikkumise lõpetamiseks. Hageja nõue põhineb autoriõigusel tema poolt jaanuaris 1986 loodud eskiisidele nr 0-T-2-86, nr 0-T-3-86 ja märtsis 1989 loodud eskiisile nr ET-115. Kostja lasi nimetatud eskiisid 1986-1993 majanduslikku käibesse, eesmärgiga auruturbiinide töölabade bandaažidesse aukude puurimise teel vähendada soolade ladestumist bandaažide all ning täiendava võimsuse saamiseks kasuteguri suurendamise arvel. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Eesti Vabariik ei ole kohane kostja. Hageja nõuded on aegunud. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 149 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumise tähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. VÕS RakS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse TsÜS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui AS Eesti Energia rikkus kui AS Narva Elektrijaamad mitterahalise sissemakse üleandmiseni, so kuni 15.09.1999 hageja autoriõigusi, pidi hageja olema sellest teadlik vähemalt alates 1989. Hageja ei ole enne 01.07.2005 kostjate vastu vastavat hagi esitanud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus kohaldas hageja nõuete osas aegumist. Kohus tegi asjas lõppotsuse ilma asja edasi menetlemata. Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest seisukohtadest kostjate 17.04.2006 vastuste kohta ilmneb, et hageja on esitatud nõuete suhtes minetanud õigeaegse kohtusse pöördumise tähtaja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 149 lg 1 järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse TsÜS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui asuda seisukohale, et Eesti Energia AS on rikkunud kuni AS Narva Elektrijaamad mitterahalise sissemakse üleandmiseni, so kuni 15.09.1999 hageja autoriõigusi, pidi hageja olema sellest teadlik vähemalt aastast 1989. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel. Eesti Energia AS taotleb aegumise kohaldamist kahju hüvitamise ja õiguste rikkumise lõpetamise nõuete osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb kohus lõppotsuse ja edasi ei menetle. Kohus asus seisukohale, et menetlus Eesti Energia AS-i suhtes tuleb lõpetada.

2(5)

Eesti Vabariik ei ole antud asjas õige kostja. Hagist tulenevalt kasutatakse hageja eskiise elektri tootmiseks väidetavalt Balti Elektrijaamas ja Eesti Elektrijaamas, mis kuuluvad AS-ile Narva Elektrijaamad. Seega on õigeks kostjaks AS Narva Elektrijaamad kui väidetav hageja õiguste rikkuja. Isegi kui lähtuda eeldusest, et nimetatud eskiise hakati kasutama 1988.a. Balti Elektrijaamas ja 1989.a. Eesti Elektrijaamas, kui AS-i Narva Elektrijaamad veel asutatud ei olnud, tuleb asuda seisukohale, et õigeks kostjaks on AS Narva Elektrijaamad. Vabariigi Valitsuse 19.12.1996 korralduse nr 996-k (tlk 138-139) kohaselt on riigiettevõtte Eesti Energia õigusjärglaseks AS Eesti Energia, kelle tütarettevõtjaks on iseseisev juriidiline isik AS Narva Elektrijaamad. Kui Eesti Vabariik oleks õige kostja nõuete suhtes, mis tulenevad perioodist enne AS Eesti Energia ja AS Narva Elektrijaamad asutamist, on hageja kahju hüvitamise nõue aegunud. Vastavalt autoriõiguse seaduse § 817 lg 1 p-le 1 võib autor teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043. Hageja nõue Eesti Energia AS vastu eskiiside õigusvastase kasutamisega põhjustatud varalise kahju nõudes kogusummas 229 500 000 krooni on põhjendamatu. Hagi on esitatud ebaselgelt. Hageja väidab, et eskiise kasutatakse elektritootmises kui teoseid. Sisuliselt saaks see väljenduda selles, et eskiis on välja riputatud mõnele seadmele, mis on ilmselgelt välistatud. Hagiavalduses toodud nõuded on esitatud vaid Eesti Energia AS vastu. Eesti Vabariigi Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu protsessi kaasamine on põhjendamatu. Hagi ei ole ilmselgelt edukas ning selle arutamine ei anna hagejale soovitud tulemusi. Apellatsioonkaebuse põhjendused Vladlen Žitin palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning jätta kohtukulud kostjate kanda. Maakohtu otsus ei ole seaduslik. Kohus kohaldas hageja nõuete suhtes vääralt aegumist. Nõuded ei ole aegunud vastavalt TsÜS § 155 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 156. Hageja esitas hagisid alates 1998, pöördus Vabariigi Valitsuse poole palvega arvestada tema õigusi AS Narva EJ erastamisel, eesmärgiga saada aktsiate osa või hüvitist. Hageja 14.09.2000 hagi ei ole aegunud (tsiviilasi nr 2/4/228-8045/00) - Tallinna Ringkonnakohus peatas 25.10.2005 määrusega asja menetluse. 05.10.2005 hagiga muutis hageja hagi alust ja suurendas nõuet vastavalt TsMS § 206 lg-le 1 ja §-le

3(5)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja jätta hageja nõuded kostjate vastu aegumise tõttu rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluses aegumise kohaldamise kohta, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, siis teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostjad on esitanud taotluse nõuetele aegumise kohaldamiseks. Seega oli maakohus õigustatud otsustama nõuete aegumise üle. Hageja on esitaud nõude autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks. Hageja on nõude materiaalõiguslikus põhistuses tuginenud autoriõiguse seadusele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Hageja väidab, et tema on eskiiside nr ET-115 13.03.1989 „Avade puurimine auruturbiini K-200-130 LMT töölabade bandaažides“, nr 0-T-2-86 06.01.1986 „Avade puurimine turbiini K-200-130 LMT rootori keskrõhu astmetele nr 14 ja 15 töölabade bandaažides“ ja nr 0-T-3-86 10.01.1986 „Avade puurimine turbiini K-200-130 LMT rootori keskrõhu astmete nr 16 ja 17 töölabade bandaažides“ autor. Hageja väidete kohaselt rakendati väljatöötatud eskiisid kostjate poolt ilma tema nõusolekuta tööstuses ja ta ei ole saanud selle eest hüvitust. Hagile ja vastuväidetele lisatud dokumentide kohaselt oli tegemist ratsionaliseerimisettepanekuga ja 1997 on hageja leiutise kohta väljastatud kasuliku mudeli tunnistus nr 00123 nr 4/1997. AutÕS § 5 lg 1 kohaselt ei kohaldata autoriõiguse seadust ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on AutÕS §-s 4 sätestatud teoses kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud. Kolleegium leiab, et alates ajast, millal hageja esitas taotluse kasuliku mudeli registreerimiseks (15.05.1997) reguleerib õigussuhet kasuliku mudeli seadus. Enne kasuliku mudeli registreerimist oli hageja leiutis väljendunud hageja väitel eskiisidena. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti rõhutanud, et tehniliste lahendite eskiiside puhul ei ole oluline mitte väljendusvorm, vaid sisuks olev tehniline lahendus. Hageja nõudest tuleneb, et kostjad on väidetavalt kasutanud ilma hageja nõusolekuta tema eskiiside sisuks olevat tehnilist lahendust ja kahju ei ole tekkinud väljendusvormi kasutamisega ilma hageja nõusolekuta. Autorõigusseadusega ei kaitsta mitte teose tehnilist sisu, vaid teose väljendusvormi. Hagiavaldusest nähtub, et kostja Eesti Vabariik sai hageja väidetavaid autoriõigusi rikkuda mitte kauem kui Eesti Energia AS-i asutamiseni ja Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama, kus oli kasutusel hageja poolt loodud tehniline lahend, üleandmiseni Eesti Energia AS-le. Eesti Energia AS on registrisse kantud 31.03.1998. Eesti Energia AS andis Narva elektrijaamades kasutavad seadmed 15.09.1999 üle asutatavale äriühingule AS Narva Elektrijaamad. Seega sai Eesti Energia AS rikkuda hageja õigusi kuni 15.09.1999. Kasuliku mudeli seaduse § 50 lg 4 järgi kasuliku mudeli omanikul on õigus esitada hagi kolme aasta jooksul, arvates ajast, millal ta sai teada ainuõiguse rikkumise toime pannud isikust. Järelikult tuleb tuvastada, millal sai hageja teada kostjate poolt oma õiguste rikkumisest. Hageja on väitnud, et ilma tema nõusolekuta on tema leiutise kasutamist Eesti Elektrijaamas ja Balti Elektrijaamas alustatud 1988-1989. Hageja kirjaliku seletuse kohaselt (lk 162166) on hageja olnud oma õiguste rikkumisest teadlik ja 1994 on ta pöördunud Balti Elektrijaama ja Eesti Elektrijaama poole autorilepingu sõlmimiseks. Samuti on ta korduvalt pöördunud Eesti Energia AS-i poole. 30.03.1999 kirjaga on Eesti Energia AS teatanud, et ei tunnista hageja nõuet (lk.74) ja 25.02.2000 on Eesti Vabariik (lk. 75) vastanud hageja nõudmistele eitavalt. Seega on hageja olnud teadlik kostjate poolt tema leiutise ebaseaduslikust kasutamisest Eesti Energia AS osas hiljemalt 1999 aasta aprillist ja Eesti Vabariigi osas hiljemalt 2000 märtsist. Hageja on 2000 esitanud hagi AS Narva Elektrijaamad vastu sama nõudega kui käesolevas asjas, mis näitab, et hageja on olnud teadlik, kes tema leiutist kasutab. KasMS § 50 lg 1 järgi võib kasuliku mudeli omanik õigusvastse kasutamise korral nõuda kahju hüvitamist, kasuliku mudeli õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist ja õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest

4(5)

hoidumist. Kuna KasMS § 50 lg 4 järgi oli hagi esitamise tähtajaks 3 aastat, arvates õiguste rikkumisest teadasaamisest, siis hagi esitamisel 05.10.2005 oli hagi aegunud ja kostjate taotlusel tuleb hagile kohaldada aegumist ja jätta TsMS § 142 lg 1 alusel nõuded rahuldamata. Maakohus kohaldas nõuetele aegumist tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi. Kolleegium leiab, et aegumise üle otsustamisel maakohtu poolt tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavate normide kohaldamine oli ebaõige, kuna kasuliku mudeli seadus sätestas erinormi, mida tuli käeolevas vaidluses kohaldada. Kolleegium märgib, et isegi kui hageja autoriõigusega kaitstavaid õigusi oleks rikutud kuni kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamiseni, siis hageja nõuded kahju hüvitamiseks ja rikkumise lõpetamiseks oleksid hagi esitamise ajaks 05.10.2005 olnud AutÕS § 817, TsÜS § 150 ja võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 järgi aegunud. Maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud ka hageja nõude põhjendatust Eesti Vabariigi vastu esitatud nõude osas ja leidnud, et Eesti Vabariik ei ole õige kostja. TsMS § 449 lg 1 järgi võib kohus raha saamise nõudes, kui nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keeruline ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on võimalik otsust teha, poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Sellist taotlust ei ole maakohtule esitatud. Seega ei saanud maakohus hinnata Eesti Vabariigi vastu esitatud rahalise nõude põhjendatust või põhjendamatust. Maakohus on otsuse resolutsioonis kohaldanud nõuetele aegumist, kuid samas on jätnud nõuded lahendamata. Kolleegium leiab, et tegemist on TsMS § 442 lg 5 rikkumisega. Aegumise kohaldamise aluseks olevad asjaolud ja neist tulenevad järeldused peab kohus märkima TsMS § 442 lg 8 järgi otsuse põhjendavas osas. Lõppotsuse resolutsioonis tuleb nõuded lahendada. Järelikult tuleb kohtuotsuse resolutsioonis jätta hageja nõuded rahuldamata. Apellant on kaebuses väitnud, et käesolev hagi oli tegelikult 14.09.2000 AS Narva Elektrijaamad vastu esitatud hagi täiendus ja käesoleva hagiga on ainult suurendatud nõuet ja muudetud hagi alust. Kolleegium leiab, et kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 319 lg 2 järgi hagi alust sai muuta ja nõuet suurendada, välja arvatud viiviste nõue, kuni asja lahendamiseni maakohtus. Maakohus on teinud otsuse 28.04.2005. Järelikult ei olnud hagejal käesoleva hagiga võimalik kaebuses väidetud eesmärki saavutada.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.