Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-17550 üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub ... teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole märgitud pikemat tähtaega (p 5.4). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 3.4). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist (võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv): tasumata summa 1 400,54 krooni, viivituseperiood 11.06.2004 – 16.05.2006. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 14,71 krooni. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 palub hageja esindaja: 1) välja mõista kostjalt ... kasuks liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 1 400,54 krooni ja viivised summas 14,71 krooni; 2) välja mõista kostjalt ... kasuks kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250 krooni ja ... poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 500 krooni. Kostja vastus Kostja oma 11. ja 17. augustil 2006.a kohtule esitatud vastustes tunnistas hagi, kuid palub lubada tasuda võlgnevuse 3 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi 15. mail 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses, kus tagab poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja ... vahel on 05.03.2004.a sõlmitud liitumisleping, mille alusel ... osutas kostjale mobiilside teenuseid ning 05.03.2004.a on sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping, mille alusel müüs hageja kostjale mobiiltelefoni NOKIA 1100. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid lepingu pooled muuhulgas, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks osaks oleva ... teenuste kasutamise Üldtingimusi. Üldtingimuste 3. peatükis on loetletud kliendi (kostja) kohustused, kus punktidest 3.2.1 ja 3.1.2 tuleneb kostjale kohustus täita lepingut ja tasuda õigeaegselt teenuste arveid vastavalt Üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale, mida omakorda reguleerib Üldtingimuste 5. peatükk (Arvelduste kord). Punkt 5.10 kohustas kostjat tasuma talle osutatud teenuste eest esitatud arve arvel märgitud maksetähtajal ning arve loetakse tasutuks, kui kogu arvel esitatud summa on ... laekunud. Punkt 5.12 sätestab, et klient ei vabane teenuse eest tasumise kohustusest, kui ta ei ole ... poolt väljastatud arvet kätte saanud. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist 0,15 % päevas (punkt 5.13). Kohus leiab, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu Üldtingimuste kohaselt täitnud ning leiab, et kostja on oma kohustust tahtlikult rikkunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse 2(3)

2-06-17550 kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Seega kuulub hageja põhinõue summas 1400,54 krooni kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja tingimuste punktis 5.13. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud viivist lepingus sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuid tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendas hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 14,71 krooni. Viivis ei ületa täitmata rahalist põhikohustust. Seega kuulub hageja nõue viivise summas 14,71 krooni kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik

Iris Kangur

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.