Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

(tagaseljaotsus) Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.06.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-21296

Tsiviilasi

OBhagi RTvastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OB(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja volitatud esindaja VK (elukoht XXX); kostja RT(isikukood XXX, elukoht XXX). 06.06.2007.a. hageja OB , hageja esindaja VK

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Resolutsioon Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt RT 102 629.95 krooni hageja OB kasuks. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja RT kanda. Olga Babitski ́l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). 2.Eesti Vabariigi kasuks mõista menetluskulu, milleks on postikulu, kostjalt välja pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, viitenumbriks märkida XXX. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 15.11.2006.a. esitas OB hagi RT vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 02.01.2004.a. laenu summas 250 000.00 krooni ja 1500 USA dollarit, kokku 268 217.00 krooni. Laenu saamisel väljastas kostja hagejale võlakirja, milles on fikseeritud poolte vahel sõlmitud laenulepingu tingimused. Kostja kohustus maksma laenu kasutamise eest intressi 2% kuus, maksma 2004.a. aasta intresii hiljemalt 01.03.2005.a. ja tagastama laenu koos 2005.a. intressiga hiljemalt

31.12.2005.a. Kostja on hagejale tasunud 44 282.50 krooni, seega oma kohustust hageja ees täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 68 375.00, intressivõlgnevuse 30 085.00 krooni ja viivised 4169.95 krooni, kokku 102 629.95 krooni. Menetluse käik Kostja 06.06.2007.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja mitteilmumise põhjus kohtule teadmata. Kostja oli teadlik istungi toimumise ajast, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Hageja jäi 06.06.2007.a. toimunud kohtuistungil nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Asja materjalidest nähtuvalt kostja võlgnevus hageja OBees moodustab kokku 102 629.95 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 102 629.95 krooni. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 jätab kohus hageja menetluskulu täielikult kostja kanda. Eesti Vabariigi kasuks tuleb kostjalt TsMS § 143 lg 4 ja § 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu, pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik