Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-14584
Tsiviilasi
AS SEB Ühispank hagi I.A. e vastu 5681.61 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. veebruari 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.A. e apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant-kostja: I.A. (IK xxxxxx; elukoht xxxxxxx)
esindajad
Vastustaja-hageja: AS SEB Eesti Ühispank (RK xxxxxx; asukoht Tornimäe 2, Tallinn; postiaadress Küüni 9, 51004, Tartu), esindaja Piret Kangur Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Tühistada Tartu Maakohtu 20. veebruari 2007 otsus I.A. elt AS SEB Eesti Ühispank kasuks 1931.60 krooni väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS SEB Eesti Ühispank hagi I.A. e vastu 1931.60 krooni nõudes rahuldamata. Lugeda I.A. elt AS SEB Eesti Ühispank kasuks väljamõistetuks 3750 krooni (kolm tuhat seitsesada viiskümmend kr) põhivõlgnevuse ja 108.20 krooni
Edasikaebamise kord
(ükssada kaheksa kr ja 20 s) menetluskulude katteks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
aastat pärast lepingu sõlmimist. 23.01.1992 sõlmisid AS Tartu Maapank (hageja õiguseellane) ja I.A. laenulepingu, mille järgi pank väljastas kostjale laenu 50 000 rubla tehnika ostmiseks. Kostja kohustus tagastama laenu 1994. a oktoobrist 1997. a jaanuarini. Kostja ei ole laenulepingutest tulenevaid kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja selgitustele täitnud ja võlgneb 21.06.2005 seisuga hagejale 14.06.1989 lepingu alusel 1957.60 krooni ja 23.01.1992 lepingu alusel 3750 krooni. Laenude kroonidesse ümberarvestamise aluseks on EV Rahareformi Komitee dekreet nr 021, mille p 1.4 kohaselt jäävad EV rahareformi ajal (s.o 20.06.1992) kehtivad kohustused jõusse ja arvutatakse ümber Eesti kroonidesse.
Ebaõige on kostja väide nõude aegumise kohta. Arvestades, et kostja ei ole vaidlustanud laenu vormistamise dokumentides toodud laenu tagastamise kuupäevi, ning TsÜS (01.09.199430.06.2002) §-des 116 ja 118 sätestatut, hakkasid aegumistähtajad kulgema põhivõla iga osa suhtes eraldi alates osa tagastamise tähtaja saabumisest. Seega ei olnud aegumistähtaegade algusest ja TsÜS (01.09.1994-30.06.2002) §-st 113 lg 1 tulenevalt hageja nõuded 01.07.2002 aegunud. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS §-le 146 lg 4 on TsÜS §-s 146 lg 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Laenu tagastamata jätmist tuleb pidada kohustuse tahtlikuks rikkumiseks. Seega on nõude aegumistähtaeg ka kehtiva seaduse kohaselt kümme aastat. Asjaolu, et kostja oli laenu tagastamise kohustusest teadlik, nähtub ka 24.04.1997 kirjast, kus hageja selgitab kostjale vastavalt viimase soovile, miks on laenulepingutest tulenevad nõuded arvestatud ümber Eesti kroonidesse rahareformi päeval. Kuna kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt ei ole aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, ei kuulu kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2 või 3. Lähtuda tuleb VÕSRS §-st 9 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtivas TsÜS §-s 146 lg 4 sätestatud aegumistähtajast 10 aastat. Eeltoodust tulenevalt aeguvad 14.06.1989 lepingust tulenevad nõuded järgmiselt: 260.15 rubla 18.06.2005, 4276.56 rubla 29.06.2007, 3000 rubla 12.12.2007, 6039.50 rubla 14.12.2007 ja 6000 rubla 06.05.2007. 23.01.1992 lepingust tulenevad nõuded aeguvad järgmiselt: 12 500 rubla 20.12.2005, 12 500 rubla 20.12.2006, 12 500 rubla 20.01.2007. Seega, lähtudes VÕSRS §-st 9 lg 1, kehtivatest TsÜS §-dest 142 ja 143, TsÜS (01.09.199430.06.2002) §-st 121 lg 1 p 1, kostja seisukohast aegumise osas ning asjaolust, et hageja esitas hagi Tartu Maakohtule 01.07.2005, on aegunud üksnes 14.06.1989 lepingust tulenev nõue summas 260.15 rubla, s.o 26 krooni. Kostja seisukoha osas hageja õigusjärgluse tõendamatuse kohta leidis kohus, et esitatud materjalidest nähtub, et NSVL Agrotööstuspanga EV Pank likvideeriti ENSV valitsuse otsuse kohaselt 05.03.1990, Tartu Maapank sai litsentsi 01.06.1992 ning ühines 01.03.1993 Eesti Ühispanga filiaaliks. AS Eesti Ühispank põhikirja, kinnitatud 18.04.1997 § 3 lg 2 kohaselt Pank on Eesti Õigusaktide alusel täisühingu „Eesti Ühispank“ ja Aktsiaseltside „Haapsalu Maapank“ , „Harju Maapank“, „Paide Maapank“, „Nordpank“, „Pärnu Maapank“, „Rapla Ühispank“, „Tartu Maapank“, „Valga Maapank“, „Viljandi Kommertspank“ ja „Võru Ühispank“ ümberkujundamise teel moodustatud aktsiaselts ning on loetletud äriühingute õigusjärglane nende pangandusalaste õiguste ja kohustuste osas. Põhimõte, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tulenes nii kuni 01.01.2006 kehtinud TsMs §-s 91, kui ka otsuse tegemise ajal kehtivast TsMS § 230. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on nimetatud laenu saanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud, et laen on kuni käesoleva ajani pangale tagastamata. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu. Kostja on ise kinnitanud kohtuistungil, et laenu ta pangale tagasi maksnud ei ole, samuti ei ole keegi teine isik kostjalt
võla tagasimaksmist nõudnud. Nagu nähtub AS Eesti Ühispank põhikirjast, on Ühispank moodustunud Maapankade ühinemise teel ning puudub alus kahelda hageja väites selle kohta, et laenudokumendid sai Eesti Ühispank Maapankade ühinemise tulemusena. Samuti ilmneb konto väljavõttest (tl 34), et 23.01.1992 lepingu järgi 20.10.1994 tasumisele kuulunud 12 500 rubla on tasutud. 20. oktoobriks 1994 oli Tartu Maapank ühinenud juba Eesti Ühispanga filiaaliks. Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee 17.06.1992 dekreedi nr 030 p 1.4 kohaselt jäävad Eesti Vabariigis rahareformi ajal kehtivad rahalised kohustused ja nõuded jõusse ja need arvutatakse ümber Eesti kroonidesse. Osundatud dekreedi p 1.2 kohaselt Eesti Vabariigis käibel olnud NSV Liidu raha kuulus ümberarvestamisele Eesti kroonidesse vahetuskursiga 10 rubla = 1 Eesti kroon. Eeltoodust tuleneb, et teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuli võlgniku tagastamisele kuuluv laenusumma ümber arvestada Eesti kroonidesse vahekorras 10 rubla = 1 kroon.
Maakohtu 20. veebruari 2007.a otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige väide, et AS SEB Eesti Ühispanga õigusjärglus NSVL Agrotööstuspangast ja Tartu Maapangast ei ole piisavalt tõendatud. Hageja esindaja poolt on kohtuistungil esitatud kõik olemasolevad tõendid õigusjärgluse kohta; 2) on alusetud väited hagi aegumise kohta. Apellatsioonkaebuse väide põhineb ekslikul eeldusel, et laenulepingu rikkumisel katkes laenuleping automaatselt. Laenulepingu tingimuste järgi annab lepingu rikkumine pangale siiski üksnes õiguse laenulepingu ülesütlemiseks. Kui pank seda
õigust ei kasuta, siis muutub laen sissenõutavaks varem kokkulepitud tähtaegadel. Kohus on põhjendanud aegumistähtaja arvutamist nii 14.06.1989 sõlmitud laenulepingu alusel kui ka 23.01.1992 sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud nõude osas. Ainult 14.06.1989 laenulepingu esimene tagasimakse summas 26 krooni aegus 18.05.2005. Kohtu poolt on välja toodud nii 14.06.1989 laenulepingu kui 23.01.1992 laenulepingu ülejäänud nõuete aegumise tähtajad. Kohtu arvates oli tegemist kohustatud isiku poolt tahtliku kohustuste rikkumisega ja seega kehtis kümneaastane nõuete aegumise tähtaeg; 3) on ebaõige väide, et hageja ei ole haginõuet piisavalt tõendanud. Apellant on omaks võtnud, et nii laenutaotlused, kui ka laenulepingute viimased leheküljed kannavad tema allkirja. Apellant võttis kohtuistungil omaks, et ta on sõlminud pangaga laenulepingu 14.06.1989 ning ka 23.01.1992. Samuti ei ole ta vaidlustanud raha saamist 14.06.1989 sõlmitud laenulepingu alusel. Raha üleandmise 23.01.1992 sõlmitud laenulepingu alusel on kohus tuvastanud poolte vahel sõlmitud laenulepingu, konto väljavõtte, panga 24.04.1997 kirja, samuti apellandi ütluste alusel. Kohus on õigesti leidnud, et viidatud laenulepingute alusel on poolte vahel tekkinud võlasuhe. Selline seisukoht on kooskõlas AS SEB Eesti Ühispank esitatud tõendite, samuti apellandi ütlustega.
Maakohus on õigesti leidnud, et 01.07.2002 seisuga ei olnud hageja nõue summas 3750 krooni aegunud. VÕSRS § 9 lg 1 alusel tuleb aegumise algusele kohaldada enne 01.07.2002 kehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest ning § 118 kohaselt, kui kohustus kuulub täitmisele ositi, aegub iga osa täitmise nõue eraldi. Seega on apellandi viide kehtiva TsÜS §-le 147 ekslik. VÕSRS § 9 lg 3 sätestab, et kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 113 järgi oli aegumistähtaeg 10 aastat ning 20.12.1995 osamakse tähtaeg aegunuks 20.12.2005, 20.12.1996 osamakse tähtaeg 20.12.2006 ning 20.01.1997 osamakse tähtaeg 20.12.2007. Hagiavaldus on esitatud maakohtule 01.07.2005 ning seega ei ole hageja nõue 3750 krooni saamiseks aegunud. Apellandi väited aegumise kohaldamiseks on põhjendamatud. Maakohus on hageja esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal õigesti leidnud, et hagejale kuulus 23.01.1992 laenulepingust tulenev nõudeõigus apellandi vastu ning apellandil on saadud laenust maksmata 3750 krooni. Apellandi vastupidised väited ei ole põhjendatud.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.