Tsiviilasi nr 2-05-14584
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.veebruar 2007.a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-14584
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
AS-i SEB Eesti Ühispank hagi X vastu 5 681,61 krooni väljamõistmiseks • hageja AS SEB Eesti Ühispank (RK 10004252; asukoht Tornimäe 2, Tallinn; postiaadress Küüni 9, 51004, Tartu; esindaja Tanel Saar); • kostja X
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
05.02.2007.a. Kohtuistungisekretär Astrid Sägi
Välja mõista X menetluskulu 420 krooni (nelisada kakskümmend) AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
soetamiseks. Kostja kohustus tagastama laenu laenuperioodi lõpuks, s.o 8 aastat pärast lepingu sõlmimist.
Kostja vastusest hagiavaldusele nähtub, et kostja hagi ei tunnista (tl 10). Nõuete aegumistähtaeg 10 aastat on möödunud. Hagejal oli õigus asuda nõudma kohustuste täitmist enne 30.06.1995 (lepingu nr 58289 III osa lg 3, 4, 5, 6 ja lepingu nr 5292 lg 3.4). Hageja esitatud lepingud on puudulikud. Poolte allkirjadel puuduvad dešifreeringud ja lepingute esimesel lehel poolte allkirjad. Lepingust nr 58289 ei selgu, mida on laenatud ja midagi ei ole öeldud laenu tagasimaksmise kohta. Hageja ei ole esitanud lepingus nr 5292 p 2.3 kirjeldatud laenusaaja kohustusi-korraldusi, mis peaksid olema laenu tagasisaamise aluseks, ja lepingus ei ole mainitud tagasimaksmise tähtaega. Hageja ei ole esitanud dokumente, mis tõestavad NSVL Agrotööstuspanga varade seaduslikku jõudmist SEB Eesti Ühispanga kätte. Lepingutes kirjeldatud valuuta muutmist peaks käsitama lepingutingimuste olulise muutmisena, mis toimub vastavalt lepingutele poolte omavahelisel kokkuleppel.
Hageja esindaja Tanel Saar’e poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja käsutuses ei ole ühtegi dokumenti, mis puudutaks Agrotööstuspanga üleandmist kohalikele Maapankadele ja ühest tõendit ei ole võimalik esitada. Kui kostja leiab, et ta on võlgu mõnele teisele, öelgu siis kellele. Ühispanga käsutuses on kogu laenusuhet puudutav dokumentatsioon, mis sellest ajast säilinud on, laenulepingu originaalid, kostja poolt esitatud avaldused ja majandusaruanded ja raamatupidamise arvestuslehed. Lisaks ei ole hagejale teada, et ükski teine isik oleks esitanud samal alusel hagi kostja vastu ja sellest saab järeldada, et keegi teine ennast võlausaldajaks ei pea. See on 1989.a. lepingu suhtes. Mis puudutab 1992.a. sõlmitud laenulepingut, on asi lihtsam ja selgem, need andmed on saadavad finantsinspektsiooni kodulehelt ja Ühispanga põhikirjas. Kodulehe väljatrükilt on näha andmed Eesti territooriumil tegutsenud finantsasutustest, seal on ka Agrotööstuspank ja Tartu Maapank, mis on märgitud Eesti Ühispanga filiaaliks. Ühispanga põhikirja on muudetud ja hetkel kättesaadav põhikiri ei käsitle panga loomise põhikirja. 14.06.1989.a. sõlmis hageja õiguseellane, NSVL Agrotööstuspank kostjaga laenulepingu nr 58289, mille järgi väljastati kostjale laen 6 000 rubla hoonete remondiks ja 14 000 rubla tehnika soetamiseks, laen maksti välja summas 19 576.21 rubla, sellest ei ole kostja tagastanud midagi. 23.01.1992.a sõlmitud laenulepingu nr 3292 järgi väljastati kostjale 50 000 rubla. Nimetatud laenust pärast rahareformi on kostja hagejale tagastanud 1 250 krooni ja selle laenulepingu järgi on nõude jäägiks 3 750 krooni. 1989.a väljastatud laenust ei ole kostja hagejale midagi tagastanud ja võla jäägiks on 1 957,60 krooni. AS SEB Ühispank nõustub, et vastavalt 1989.a. väljastatud laenu väljamaksmise aegadele ja laenu tagastamise tähtajale on nõue summas 26 krooni aegunud. Seetõttu on selle laenulepingu järgi nõue, mille järgi hageja palub rahuldada 1 931.60 krooni. Seega on panga kogu nõue 5 681.61 krooni. Kostja, X, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et mõlemate laenulepingute nõuded on aegunud, pangal tekkis õigus kogu laenusumma tagasi nõuda rohkem kui 10 aastat tagasi.
Dokumentaalne tõestus on väga nõrk või olematu. 50 000 rbl.-se laenu tõendavad ainult kolm dokumenti ja ühel on kolm kriipsu peal ja väga raske on aru saada, mida seal kirjeldatakse. Samuti ei näe ta mingeid pangaväljavõtteid, mis kirjeldaksid rahade liikumist, ei ole mingeid raha liikumise pabereid, mida võiks dokumendiks pidada. SEB Eesti Ühispangal ei ole õigus nõuda raha mida ta maksnud ei ole.
14.06.1989 sõlmisid pooled lepingu nr 58289 (tl 3-4), mille p 1 järgi kohustus pank andma kostjale 6000 (rahaühik märkimata, vt p 17)) hoonete remondiks ja 14 000 (rahaühik märkimata, vt p 17) tehnika soetamiseks pikaajalist laenu kasutamise ajaga 8 aastat. Lepingu p 3.1 kohaselt toimub laenu väljaandmine laenukontolt laenaja maksekorraldusega müüja poolt esitatud arve alusel või sularahas tasumise teel krediteeritavate kaubalis-materiaalsete väärtuste eest. 23.01.1992 sõlmisid pooled lepingu nr 3292 (tl 5-6), mille p 1 järgi kohustus pank võimaldama kostjale laenu tehnika ostmiseks 50 000 rubla viieks aastaks; laenu kustutamise algtähtajaks leppisid pooled kokku oktoober 1994. a ja lõpptähtajaks jaanuar 1997. a; laenu väljaandmine toimub laenukontolt laenusaaja maksekorraldusega müüja poolt esitatud arve alusel või sularahas tasumise teel krediteeritavate kaubalis-materiaalsete väärtuste eest. VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Vastavalt VÕSRS § 12 lg 2 ei välista ega piira VÕSRS § 12 lg 1 sätestatu lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002; kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Enne 01.07.2002 kehtinud TsK § 272 lg 1 sätestab, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Vastavalt TsK § 272 lg 2 loetakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Kohus leiab, et asjakohased ei ole kostja viited laenulepingute puudulikkusele (tl 10). Kostja ei vaidlusta enda poolt lepingute allkirjastamist (tl 36). Lepingutes on märgitud laenu kasutamise tähtaeg, samuti tuleneb kohustus laenu tagastamiseks seadusest. 14.06.1989 lepingus ei ole märgitud rahaühikut, kuid arvestades, et enne rahareformi 20.06.1992 oli Eestis käibel ainult NSV Liidu rahaühik rubla ja ka kostja ise on taotlenud laenu 14 000 rubla tehnika ostmiseks ja 6000 rubla ehitusmaterjali ostmiseks (tl 1718), tuleb asuda seisukohale, et summad 14.06.1989 lepingus on märgitud rublades. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele; aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. 01.09.1994-30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. TsÜS § 116 (01.09.1994-30.06.2002) kohaselt algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Vastavalt TsÜS (01.09.1994-30.06.2002) § 118 aegub iga osa täitmise nõue eraldi, kui kohustus kuulub täitmisele ositi. 14.06.1989 lepingu alusel on korraldustest raamatupidamisosakonnale nähtuvalt vormistatud X 19.06.1989 laen 260.15 rubla tähtajaga 18.06.1995, 30.06.1989 4276.56 rubla tähtajaga
29.06.1997, 13.12.1989 3000 rubla tähtajaga 12.12.1997, 15.12.1989 6039.50 rubla tähtajaga 14.12.1997, 27.12.1989 6000 rubla tähtajaga 06.05.1997 (tl 20-24). 23.01.1992 lepingu alusel on laenu vormistamise dokumendist (tl 25) ning konto väljavõttest (tl 34) nähtuvalt vormistatud X laen 50 000, tagasimaksu tähtaegadeks 20.10.1994, 20.12.1995, 20.12.1996 ja 20.01.1997, iga kord 12 500. Arvestades eeltoodut, asjaolu, et kostja ei ole vaidlustanud laenu vormistamise dokumentides toodud laenu tagastamise kuupäevi, ning TsÜS (01.09.1994-30.06.2002) § 116, § 118, on kohus seisukohal, et aegumistähtaeg hakkasid kulgema põhivõla iga osa suhtes eraldi alates osa tagastamise tähtpäeva saabumisest. Aegumistähtaegade algusest ja TsÜS (01.09.1994-30.06.2002) § 113 lg 1 tulenevalt ei olnud hageja nõuded 01.07.2002 aegunud. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 146 lg 4 on TsÜS § 146 lg 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et laenu tagastamata jätmist tuleb pidada kohustuse tahtlikuks rikkumiseks. Seega on nõude aegumistähtaeg ka kehtiva seaduse kohaselt kümme aastat. Kostja pidi teadma, et tal on kohustus laen tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Asjaolu, et kostja oli laenu tagastamise kohustusest teadlik, nähtub ka 24.04.1997 kirjast, kus hageja selgitab kostjale vastavalt viimase soovile, miks on laenulepingutest tulenevad nõuded arvestatud ümber Eesti kroonidesse rahareformi päeval (tl 28). Kuna kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt ei ole aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, ei kuulu kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2 või 3. Lähtuda tuleb VÕSRS § 9 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtivas TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumistähtajast 10 aastat. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 14.06.1989 lepingust tulenevad nõuded aeguvad järgmiselt: 260.15 rubla 18.06.2005.a, 4276.56 rubla 29.06.2007.a, 3000 rubla 12.12.2007.a, 6039.50 rubla 14.12.2007.a ja 6000 rubla 06.05.2007.a. 23.01.1992 lepingust tulenevad nõuded aeguvad järgmiselt: 12 500 rubla 20.12.2005.a, 12 500 rubla 20.12.2006.a, 12 500 rubla 20.01.2007.a. Seega lähtudes VÕSRS § 9 lg 1, kehtivast TsÜS § 142, § 143, TsÜS (01.09.1994-30.06.2002) § 121 lg 1 p 1, kostja seisukohast aegumise osas (tl 10, 38) ning asjaolust, et hageja esitas hagi Tartu Maakohtule 01.07.2005 (tl 2), leiab kohus, et aegunud on üksnes 14.06.1989 lepingust tulenev nõue summas 260.15 rubla, s.o 26 krooni. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus laenu nõuda kuna hageja ei ole tõendanud enda õigusjärglust. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et NSVL Agrotööstuspanga EV Pank likvideeriti ENSV valitsuse otsuse kohaselt 05.03.1990.a. Tartu Maapank sai litsentsi 01.06.1992 ja 01.03.1993.a ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. Aktsiaseltsi Eesti Ühipank põhikirja, kinnitatud 18.04.1997.a § 3 lg 2 kohaselt Pank on Eesti Õigusaktide alusel täisühingu „Eesti Ühispank“ ja Aktsiaseltside „Haapsalu Maapank“ , „Harju Maapank“, „Paide Maapank“, „Nordpank“, „Pärnu Maapank“, „Rapla Ühispank“, „Tartu Maapank“, „Valga Maapank“, „Viljandi Kommertspank“ ja „Võru Ühispank“ ümberkujundamise teel moodustatud aktsiaselts ning on loetletud äriühingute õigusjärglane nende pangadusalaste õiguste ja kohustuste osas. Põhimõte, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tulenes nii kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMs §-s 91, kui ka otsuse tegemise ajal kehtivast TsMS § 230.
TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on nimetatud laenu saanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud, et laen on kuni käesoleva ajani pangale tagastamata. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu. Kostja on ise kinnitanud kohtuistungil, et laenu ta pangale tagasi maksnud ei ole, samuti ei ole keegi teine isik kostjalt võla tagasimaksmist nõudnud. Nagu nähtub Aktsiaseltsi Eesti Ühispank põhikirjast on Ühispank moodustunud Maapankade ühinemise teel ning kohtul ei ole alust kahelda hageja väites selle kohta, et laenudokumendid sai Eesti Ühispank Maapankade ühinemise tulemusena. Samuti ilmneb konto väljavõttest (tl 34), et 23.01.1992 lepingu järgi 20.oktoobril 1994.a tasumisele kuulunud 12 500 rubla on tasutud. 20. oktoobriks 1994.a oli Tartu Maapank ühinenud juba Eesti Ühispanga filiaaliks. Asja arutanud ja hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et hageja nõue leidis tõendamist laenulepingutega nr 58289;14.06.1989.a (tl 3-6), X laenu taotlemise avaldustega (tl17-19), korraldustega raamatupidamisosakonnale (tl20-25), meeldetuletuskirjadega (tl 26-28). Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee 17. juuni 1992. a. dekreedi nr. 030 p. 1.4 kohaselt Eesti Vabariigis rahareformi ajal kehtivad rahalised kohustused ja nõuded jäävad jõusse ja arvutatakse ümber Eesti kroonidesse. Osundatud dekreedi p. 1.2 kohaselt Eesti Vabariigis käibel olnud NSV Liidu raha kuulus ümberarvestamisele Eesti kroonidesse vahetuskursiga 10 rubla = 1 Eesti kroon. Eeltoodust tuleneb, et teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuli võlgniku tagastamisele kuuluv laenusumma ümber arvestada Eesti kroonidesse vahekorras 10 rubla = 1 kroon. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 23.01.1992 sõlmitud laenulepingu järgi 3 750 krooni ja 14.06.1989 sõlmitud laenulepingu järgi 1 931.60 krooni (1 957-26=1 931.60 krooni), kokku 5 681.61 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 420 krooni, mis kuulub hagi rahuldamise tõttu kostjalt välja mõistmisele. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.