lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-5553/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 13.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-5553/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2007
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
5337
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-5553 Tsiviilasi Kuldar Helendi hagi OÜ Lepsi vastu üürilepingust tulenevate õiguste tunnustamiseks ja kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Kuldar Helend ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxx), kostja OÜ Lepsi ( reg.nr 10065578, Rapla, Viljandi mnt 67a), kostja esindaja juhatuse liige Heik Reitel Kohtuistungi toimumise aeg 10.05.2007 Resolutsioon Välja mõista OÜ Lepsilt 9771,29 krooni Kuldar Helendi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud

1.Üürilepingu sõlmimise asjaolud
1.1.Hageja on töörõivastuse tootmisele spetsialiseerunud Äriregistrisse kantud ettevõtja (lisa 7), kelle äriplaani kuulub omanäolise kaubamärgi ja logo all oleva tootmisstruktuuri loomine, arendamine ja pikaajaline tegutsemine Eestis. Hageja on õppinud ettevõtlust ärikursustel oma konkurentsivõime tõstmise eesmärgil, tema omab ettevõtluseks vajalikke varalisi vahendeid ning vastavat oskusteavet – know how’d ning hagejal on kujunenud välja isikupärane ettevõtlus-stiil ja püsiklientuur.

Hageja töötaja – juurdelõikaja Anne-Lii Grünbaum teavitas hagejat võimalusest üürida kostjalt õmblustöökojaks kostja omandis olevad ruumid üürihinnaga 25 kr/m2.

1.2.Kostja pakkus 2003. a alguses anda hagejale üürile kostja väidetavalt 100 m2 kogupindalaga ruume Raplas Viljandi mnt 67a (edaspidi Ruum) (vt tsiviilasjas nr 205-15496 OÜ Lepsi hagiavalduse lk 1), mis oli niivõrd korrast ära ja amortiseerunud, et see oli kasutuskõlbmatu (4 fotot – lisa 1), samuti puudus Ruumis veevärk ja kanalisatsioon. Puudus WC ja isegi kätepesu võimalus. Kostja avaldas hagejale oma soovist teha Ruum korda, kohandades selle pikaajaliseks stabiilseks tootmistegevuseks ning nõustus üürima Ruumi hagejale pikaajaliselt, et hagejal oleks võimalik kohandada ja arendada Ruum välja vastavalt hageja tootmistöö vajadustele. Eelkirjeldatu vastas hageja vajadustele ja kavatsustele ning oli kooskõlas tema äriplaaniga. Kostja ja hageja leppisidki kokku muuhulgas ka selles, et: • hageja teeb oma kulul Ruumis remondi, vajalikud parendused ja muudatused/ümberehitused selleks, et hagejal oleks võimalik pidada seal õmblustöökoda (OÜ Lepsi hagiavalduse lk 1) 10 aasta jooksul, millest tulenevalt lepiti kokku üürilepingu tähtajas – 10 aastat; • üürihind on 25 kr/m2, mida hageja hakkab tasuma kostjale hageja otseses valduses oleva Ruumi üldpindala pealt pärast Ruumi remondi ja parendamise lõpetamist; • kostja tagab Ruumi häireteta varustamise kõigi teenustega (sh elektri-, vee- ja keskküttesoojavarustus jne), mis on vajalik õmblustöökoja normaalseks tööks; • kostja tagab hagejale, tema töötajaile ja klientidele takistusteta juurdepääsu hoone sissekäiguukse juurde vähemalt ühele autole korraga, mis on vajalik eeldus Ruumis toimuva hageja tootmisprotsessi pidevuseks (sh materjali, valmistoodete operatiivne liikumine jne); • hageja tasub hageja poolt tegelikult tarbitud ja Ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude eest alates Ruumi üleandmisest hageja otsesesse valdusse; • Ruumi osas üürisuhte faktilisel lõppemisel on hagejal õigus kaasa võtta Ruumile tehtud parendused, mida on võimalik eraldada ilma Ruumi kahjustamata ning ülejäänud remondi, parenduste ja ümberehituste maksumuse kostja hüvitab hagejale hageja poolt esitatud kuludokumentide alusel, lähtudes asjaolust, et Ruum kuulub kostjale omandiõiguse alusel, mistõttu hageja on oluliselt suurendanud kostja vara (turu)väärtust; • hea äritava kohaselt kostja – üürileandja kui üürisuhte tugevam pool – vormistab Ruumi osas juba suuliselt sõlmitud äriruumi üürilepingu (edaspidi Leping) kirjalikult koos Ruumi täpset paigutust ja pindala kajastava joonisplaaniga lähemal ajal niipea, kui ta selleks aega leiab. VÕS, TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 1 järgi jõustusid VÕS ja TsÜS uus redaktsioon 1. juulil 2002. Seega: • kooskõlas TsÜS § 77 lg-st 1 tuleneva tehingu vormivabaduse põhimõttega võis Lepingu sõlmida ka suuliselt, kuna VÕS ei sätesta üürilepingu kohustuslikku vormi;

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

• • •

Leping oli konkreetsete poolte vaheliste tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise aluseks TsÜS § 5 järgi; Leping tuleb lugeda kestvuslepinguks VÕS § 195 lg 3 tähenduses, kuna on suunatud nii püsivate kui ka korduvate kohustuste täitmisele; sisaldus Lepingus TsÜS § 68 lg 2 järgne poolte vastastikune otsene tahteavaldus sõlmida lepe, mis võimaldab pikaajalist vastastikku kasulikku koostööd Lepingu alusel tekkivas lepinguõigussuhtes.

Eeltoodu ja VÕS §-de 2 lg 1 ja 3 p 1 põhjal on tekkinud Lepingust võlasuhe poolte vahel muuhulgas ka seoses Ruumi kui Lepingu eseme hageja poolt valdamise ja kasutamise alaste lepinguõigussuhetega. Hageja võttis Ruumi valduse vastu jaanuaris 2003 (OÜ Lepsi hagiavalduse lk 1) ning viis Ruumi parendamise lõpule 2. maiks 2003, mil seega algas üüriarvestusperiood.

1.3.Lepingu tõlgendamise abil väljendatakse lepingu mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud lepingus eneses. Lepingu tõlgendamise aluseks on poolte kokkulangev objektiivne tegelik tahe – lepingule tuleb anda hinnang lubaduse andja seisundi objektiivse hindamise alusel (tema kui mõistliku (VÕS § 7) isiku positsioonilt ). Tulenevalt äriruumide üürilepingute praktikast nii Eestis kui Euroopa Liidus – aga samuti kooskõlas rahvusvahelise kaubandusõiguse üldtunnustatud põhimõtteiga – sõlmitakse vastavad lepingud reeglina tähtaegsena juhul, kui üürnik on võtnud kohustuseks teha olulisel määral investeeringuid lepingueseme parendamiseks. Samuti kaitseb seadus tähtajalise lepingusuhte puhul üürnikku ja selle kaudu ka kogu üürisuhet ja seega ühtlasi üürileandjat/omanikku muu hulgas sel viisil, et tähtajaliste lepingute ülesütlemise alused ja kord on tunduvalt reglementeeritum võrreldes tähtajatute lepingutega. Eelkirjeldatu on igati haakuv ka lepingusuhete õiguskindluse põhimõttega, kuna on mõistlikult eeldatav, et perspektiivset kindlusetunnet omav isik on huvitatud ja ühtlasi võimeline tulemuslikumalt/efektiivsemalt teostama oma õigusi ja täitma kohustusi. VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 p-de 1 ja 4 kohaselt tuleb Lepingu kui tehingu (TsÜS § 67) tõlgendamisel lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest ning arvestada eelkõige Lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, aga samuti Lepingu olemust ja eesmärki. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 6 aga tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb Lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega, arvestades Lepingu olemust ja eesmärki, tuleb Lepingu tõlgendamisel eelistada tehingu tõlgendust, mille kohaselt tehing jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses [sh ka ajalises (kestuse) mõttes] VÕS § 29 lg 8 mõtte järgi.
1.4.Arvestades ülaltoodut suhtuski hageja algusest, s.o Lepingu sõlmimisest peale oma ettevõtluse arendamisse seoses Ruumiga tõsiselt ja perspektiivitundega, sh kavandades ja suunates ka oma vastavaid investeeringuid Ruumi kohandamisse ja parendamisse.
2.Ruumi kasutuskõlblikuks muutmine ja parendamine hageja poolt

Ruumi kasutuskõlbmatut seisundit Ruumi valduse üleandmise hetkel hagejale on kirjeldatud hagiavalduse p-s 1.2 ja see nähtub lisatud fotodelt. Vaatamata sellele, et VÕS § 276 lg 1 kohustab üürileandjat asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis, nõustus hageja siiski kostja ettepanekuga, et hageja teeb Ruumis remondi, vajalikud parendused ja muudatused/ümberehitused selleks, et hagejal oleks võimalik pidada seal õmblustöökoda – s.o VÕS § 276 lg 2 tähenduses Ruumi sihtotstarve, millest lähtuti Ruumi valduse üleandmisel hagejale. Eeltoodu on igati kooskõlas VÕS § 285 lg-ga 1, mille kohaselt üürileandja ei või keelduda üürnikule parendusteks ja muudatusteks nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Vastavalt kostjaga kokkulepitule hageja: • ehitas Ruumi kanalisatsiooni ja veevärgi ning eraldi ruumi WC jaoks, aga samuti ruumidesse kolm eraldi sissekäiku, kuna seni olid kõik ruumid läbikäidavad ja selliselt polnud neid võimalik kasutada sihipäraselt; • parandas ja kattis kattematerjalidega ning värviga kõik seinad, laed ja põrandad; • puhastas ja värvis üle Ruumi kõik 8 akent ja 8 radiaatorit (4 fotot – lisa 2). Ruumi remondi- ja parenduste maksumus koos materjali ja tööga on kokku 47755,40 kr (aktid: lisad 3-5). Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-3-06 kohaselt üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamine ei sõltu sellest, kas pool on lepingulist kohustust rikkunud või mitte. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist 47755,40 kr hageja poolt Ruumile tehtud ja Ruumi väärtust oluliselt suurendanud parenduste ja muudatuste eest nii Lepingu kui ka VÕS § 286 alusel.

3.Kostja pettis hagejat Ruumi suuruse osas
3.1.Kuna hageja korduvatele palvetele vaatamata kostja ei vormistanud Lepingut kirjalikult ega esitanud hagejale ka Ruumi plaani, tekkis hagejal kahtlus Ruumi pindala vastavuse kohta hageja väidetud 100 m2 suhtes. Hageja poolt Ruumi ülemõõtmisel ilmneski, et Ruumi pindala on hoopis 80 m2. Järelikult kostja, viivitades Lepingu vormistamisega ning kasutades ära hageja heauskset usaldust kostja väite Ruumi 100 ruutmeetrise pindala tõelevastavuse kohta, on saanud hagejalt igakuuliselt 590 (29,5 x 20) kr rohkem kokkulepitust pettuse teel. Juba ainuüksi ülalkirjeldatu kinnitab üheselt asjaolu, et kostja pani toime pettuse TsÜS § 94 lg 1 mõistes, kuna tema tahtlikult viis hageja eksimusse (TsÜS § 92 lg 1) hagejale ebaõigete asjaolude avaldamise teel.
3.1.1.Tulenevalt VÕS §-dest 1027 ja 1028 lg 1:

• •

isik peab VÕS 52. pt-s sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu; kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Soorituskondiktsiooni (VÕS 52. pt 2. jagu) kaudu saab alusetu soorituse teinud hageja kostjalt kui soorituse saajalt tagasi soorituse alusel üleantu või selle väärtuse. Hageja, olles teinud ekslikult liigse soorituse, on seega juba tasunud kostjale alusetult üüri kokku 3340 kr võrra rohkem kokkulepitust perioodi 02.05.03-30.09.03 eest (üüriarved: lisa 6)

3.1.2.Kostja on nõudnud hagejalt alusetult üüri kokku 7434 kr võrra rohkem kokkulepitust perioodi 31.10.03-29.09.04 eest (vt tsiviilasjas nr 2-05-15496 OÜ Lepsi lisatud üüriarved 2004. a osas).
3.2.Kuigi hea usu põhimõttel kui rahvusvahelises kaubandusõiguses kõige üldisemal ja oma jõult ülimuslikul põhimõttel puudub legaaldefinitsioon, sisustavad hea usu (bona fides) mõistet ausus, õiglus ja usaldatavus põhikategooriatena. Halvas usus käitumiseks loetakse lepingu sõlmimisel antud lubadusest taganemist, ainult oma huvidega arvestamist ja keeldumist koostööst, mis võimaldaks ületada raskused ja takistused kohustuste täitmisel. VÕS § 6 lg-s 2 toodud sätte kaudu omandab hea usu põhimõte võlasuhetes positiivsest õigusest kõrgemal seisva õiguspõhimõtte tähenduse. TsÜS § 138 lg 2 on aga aluseks mistahes halvas usus käitumise tõkestamisele. Valitseva seisukoha järgi tähendab lepingusuhtes heas usus käitumine alati kohustust arvestada teise poole huvidega, siis peetakse õiguse teostamise piiramisel oluliseks poolte õigustatud huvide kaalumist eetiliste väärtuste seisukohalt. Eriti kõrgelt hinnatakse poolte ausust teineteise suhtes. Seega on kostja siinkohal jämedalt rikkunud lisaks ka hea usu põhimõtet.
4.Ruumi kasutamise olulised takistused ja hageja õigus alandada üüri
4.1.Hageja tööpäev algas hommikul kell 07.00, aga sel ajal oli Ruum kütteperioodil alati jahe, normaalselt soojenedes alles pärastlõunaks. Õhtul pärast tööd oli Ruum küll soe, aga sellest ei olnud hagejal enam kasu. Nädala algul olid Ruum eriti jahe, kuna nädalavahetusel ei köetud. Õmblustöö eeldab aga sooje ruume, sest muidu töötajate käed külmetavad ja ei saa töötada korralikult. Seega vähendas Ruumide ilmne alakütmine otseselt ja oluliselt hageja töötajate tööjõudlust ja -viljakust, mis omakorda pärssis oluliselt kogu tootmise efektiivsust.
4.2.Ruum asus hoone teisel korrusel ja alumisel korrusel tegutses autopesula. Pesula kemikaalide lõhn ja veeaur pressis ka Ruumi. Lisaks vängele haisule mõjusid osad aurud selliselt, et töötajad tundsid ennast väga halvasti ja mõnel hakkas peavalu ja ilmnesid muud tõsised tervisehäired, mistõttu mõnigi töötaja oli sunnitud minema töölt varem koju, mis omakorda taas häiris tõsiselt kogu kollektiivi töötamist.
4.3.Kostja rikkus otseselt poolte kokkulepet tagada hagejale, tema töötajaile ja klientidele takistusteta juurdepääs hoone sissekäiguukse juurde vähemalt ühele autole korraga. Nii ei pääsenud tihti asjadega ukse juurde ja tuli otsida, kes ajaks võõrad autod eest ära, samuti ei leidnud hageja kliendid tihti üles hoone sissepääsu ja pidid vaevaliselt pugema autode vahelt läbi, et Ruumi pääseda. Ülalkirjeldatuga on kostja vaieldamatult rikkunud jämedalt VÕS § 276 lg-s 1 sätestatud põhikohustust tagada Ruumi ja Ruumiga seonduvate töötingimuste hoidmine Lepingu järgses seisundis kogu Lepingu kehtivuse ajal. Seega on kostja oma Lepingut rikkuvate tegudega -- so tegevuse ja tegevusetusega -tekitanud hagejale VÕS § 278 mõttes vastavad puudused ja takistused Ruumi Lepingu järgsel sihtotstarbele vastaval kasutamisel, mis on olulisel määral pärssinud kogu hageja äritegevust ja põhjustas hagejale kahju saamata jäänud tulu näol VÕS § 128 lg 4 mõistes, mistõttu hageja kaalub kasutada VÕS § 101 lg 1 p-s 3 toodud õiguskaitsevahendit nõuda kostjalt kahju hüvitamist kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1.
4.4.Ülaltoodud takistused Ruumi sihipärasel kasutamisel muutsid kahjuks võimatuks töötajatel Ruumis töötada, mille tõttu hageja oli sunnitud Ruumist lahkuma juba septembris 2004. Arvestades VÕS § 13 lg 1 sätteid, mille kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel, leppisid pooled kokku lõpetada Leping 30. septembrist 2004. Eeltoodut kinnitab ka tsiviilasjas nr 2-05-15496 OÜ Lepsi hagiavalduse väide, et hagi esemeks oleva võlanõude suurus on arvestatud seisuga 1. oktoober 2004.
4.5.Kostja on rikkunud Lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõistes, sest tema on täitnud kohustusi mittekohaselt või on jätnud need hoopis täitmata. Seega on hagejal õigus tulenevalt:

VÕS § 101 lg 1 p-st 5 rakendada õiguskaitsevahendina muu hulgas õiguslikku võimalust alandada Lepinguga kokkulepitud hinda;

VÕS § 278 p-st 4 alandada üüri vastavalt VÕS §-le 296. Vastavalt VÕS § 112 lg-dele 1 ja 3: • kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga; • hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Üüri alandamise õigus tekib üürnikul VÕS § 278 sätestatud eelduste olemasolul. Vastava õiguse sisu avab VÕS § 296. Vastavalt VÕS § 296 lg-le 2 juhul, kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.

Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-84-05 märgitakse, et kui üürnik võtab vastu üürileandja kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tasumisele kuuluvat üüri VÕS § 112 alusel võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Vaatamata asjaolule, et hageja teavitas kostjat kohe ja korduvalt ülalloetletud puudustest ja takistustest ning oma kavatsusest alandada üüri juba alates üüriperioodi algusest, lubas kostja olukorda parandada, kuid ei võtnud midagi ette takistuste kõrvaldamiseks. Hageja lootis heas usus, et kostja siiski täidab oma lubaduse ning esialgselt ei alandanud üüri perioodi 02.05-30.09.03 eest. Seega, kuna hagejal vähenes Ruumi sihtotstarbele – õmblustöökojale – vastava kasutamise võimalus VÕS §-s 278 nimetatud puuduste ja takistuste tõttu, on hagejal õigus alandada üüri takistustele ja puudustele vastaval määral kogu üüriarvestusperioodi osas, s.o maist 2003-septembrini 2004.

4.6.Hageja leiab, et arvestades takistuste ja puuduste negatiivse toime koosmõju terve üüriperioodi kestel, on mõistlikult põhjendatud ja õiglane alandada üüri keskmiselt 7,5 kr/m2 võrra ehk 22 kr-le/m2-lt (29,5 – 7,5). Hageja nõuab kostjalt: 1) tagasitäitmist VÕS § 112 lg 3 alusel perioodi 02.05.03-30.09.03 eest juba makstud üüri osas – s.o 3000 (5k x 7,5kr x 80m2) kr; 2) tunnustada hageja õigust alandada Ruumi eest Lepingu järgselt tasumisele kuuluvat üüri 7200 (12k x 7,5kr x 80m2) kr võrra perioodi 01.10.03 – 30.09.04 eest.
5.Kostja piiras hageja põhiseaduslikku ettevõtlusvabadust Tsiviilõigusdogmaatika üks tähtsamaid põhimõtteid pacta sunt servanda on leidnud koha VÕS § 8 lg-s 2, mille kohaselt leping on täitmiseks kohustuslik. Siit tulenevalt ei saa pooled reeglina lepingu järgseisse õigustesse ja kohustustesse ühepoolselt sekkuda ega ka lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada. Eeltoodu on kooskõlas lepingu – sh eriti tähtaegse lepingu – siduvuse üldise põhimõttega, mille kohaselt tuleb pidada üldiselt ootuspäraselt mõistlikuks poolte püüdlust täita juba kord sõlmitud tähtaegset kestvuslepingut vastavuses selle lepingu olemusega, s.o kogu lepingu tähtaja jooksul. Eelkirjeldatud viisil mittekäituv pool – antud juhul kostja – rikub üldjuhul hea usu põhimõtet TsÜS § 138 ja VÕS § 6 tähenduses. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.05.02 otsuse (RT III 2002, 14, 157) järgi piirab rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine ettevõtlusvabadust põhiseaduse § 31 mõttes. Seega kaotas hageja kostja poolt Lepingu rikkumise tõttu Ruumi kasutamise võimaluse kui konkreetse varalise õiguse ehk väärtusliku hüve.
6.Kostja tekitas hagejale kahju hageja auto praakremondiga Kostja kinnitas hagejale, et kostja on kogemustega asjatundja autoremondi alal. Hageja leppis kostjaga kokku, et kostja teeb hageja autole Audi 100 reg nr 757 AKD (lisa 8) järgmise tasulise remondi: väljalaske kollektori ja pükste vahelise ühenduse

remont selliselt, et sealt ei tuleks enam läbi heitgaasid ja ühendus püsiks kindlalt fikseeritult ka ekspluatatsioonis. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõistes. Kostja remontis poolte kokkuleppel autot 1705 kr eest (kostja 17.03.03 arve nr 11 – lisa 6). Seoses auto summuti pükste vahetusega ja väljalaskekollektori tikkpoltide vahetusega tegi ta seda vääralt, paigaldades valed tikkpoldid ja tekitades seejuures olukorra, kus tehtud praaktöö kahjulikud tagajärjed vaid süvenesid. Kuna kostja jättis tähelepanuta hageja nõuded parandada oma praaktöö, oli hageja sunnitud tellima kogu eelkirjeldatud töö uuestitegemise. FIE Henry Hamburg (Maksuja tolliameti tõend nr 9-10-797) teostaski põhjaliku remondi (lisa 9) kellele hageja maksis teenustasu 3561 kr (lisa 10). Tulenevalt VÕS: • § 641 lg 2 p-st 2 töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; • § 642 lg-st 1 töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda; • § 642 lg-st 3 töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt; • § 646 lg-st 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Nähtuvalt VÕS: • § 127 lg-st 1 on hageja kahju hüvitamise eesmärk tema asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu – s.o praakremonti – poleks esinenud; • § 128 lg-st 3 on otsene varaline kahju eelkõige hävinud vara, vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlakstegemiseks; • § 132 lg-st 1 asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kuludele; • § 132 lg-st 3 kui asja on kahjustatud, hõlmab hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitis vastavalt VÕS § 132 lg-le 1;

Eeltooduga kostja tekitas hagejale VÕS § 128 lg 3 mõistes otsese varalise kahju, mistõttu hageja on õigustatud kasutama VÕS § 101 lg 1 p-s 3 toodud õiguskaitsevahendit nõuda kostjalt kahju hüvitamist kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-149-05 kohaselt põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel). A – hageja kulud (töö + materjal) 2061 kr, kui remont oleks tehtud üldse ilma kostja praaktööta. See oleks nn normaalne kulu remondile. B – 3561 kr, mille hageja maksis FIE-le Henry Hamburg nn koguremondi, sh ka praagi negatiivsete tagajärgede (sh hiljem tekkinud ja süvenenud) kõrvaldamise eest koos hangitud osade maksumusega. C – hageja poolt kostjale makstu 1705 kr + lisamaterjalina tihendid 132 kr. K – hageja kahju. K = C + B – A = 3337 kr

7.Vastuväited hageja küttearvetele Pooled leppisid Lepingu sõlmimisel kokku ka selles, et Ruumi küte ostetakse ühiselt kolme peale (kolm tarbijat – kostja, hageja ja OÜ Agomer – kuulusid ühisesse keskküttesüsteemi) ja kütte maksumus jagatakse kolme tarbija vahel proportsionaalselt iga tarbija valduses oleva pinna suurusega. Kostja aga arvestas vaid kütte maksumust Ruumi kostja poolt vääralt väidetava 100 m2 kohta, näitamata hagejale ülejäänud kahe samasse küttesüsteemi käiva tarbija ruumide suurust, aga samuti kütteostu arveid, mis oleks olnud aluseks küttehinna arvestusele. Hagejal on alust arvata, et kostja esitatud küttearved hagejale on suuremad Lepinguga kokkulepitust, mistõttu hageja esitab kostja vastu täiendava haginõude niipea, kui on kätte saanud vastavad tõendid. Hageja nõue ja põhjendused 1) Hageja K.Helend palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 47 755,40 kr hageja poolt Ruumile tehtud ja Ruumi väärtust oluliselt suurendanud parenduste ja muudatuste eest; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kostjale perioodi 02.05.0330.09.03 eest alusetult tasutud üür 3340 kr (hagiavalduse p 3.1.1); 3) tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale alusetult üüri 7434 kr võrra rohkem kokkulepitust perioodi 31.10.03-29.09.04 eest (hagiavalduse p 3.1.2); 4) tunnustada hageja õigust alandada Ruumi eest Lepingu järgselt tasumisele kuuluvat üüri 7200 kr võrra perioodi 01.10.03 – 30.09.04 eest (hagiavalduse p 4.6); 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kostjale perioodi 02.05.0330.09.03 eest ülemäära tasutud üür 3000 kr (üüri alandamine: hagiavalduse p 4.6); 6) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3337 kr kostja poolt hageja auto praakremondiga hagejale tekitatud kahju katteks;

7) jätta kostja kantud menetluskulud kostja kanda ning mõista hageja kantud menetluskulud välja kostjalt. Kostja vastuväited Kostja esindaja H.Reitel vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on alusetu ja esitatud ilmselt ainult eesmärgiga venitada jõustunud kohtulahendi täitemenetlust tsiviilasjas nr 2-05-15496, kuna hagejalt oli mõistetud välja poolte üürisuhtest tekkinud võlgnevus 56 597.- kr. Hagis on hageja esitanud üürilepingu sõlmimise, üüripinna kasutamise ja üürisuhte lõpetamise asjaolude kohta meelevaldseid tõendamata väiteid. Hageja pole hagile lisanud ainsatki tõendit, kus ta üürisuhte kehtivuse ajal on esitanud kostjale ettepaneku püüripinda parendada ja et nad oleksid parenduste hinnas ja hilisemas hüvitamises kokku leppinud. Seega puudub hagejal alus nõuda väidetavate kulutuste hüvitamist. Kostjal oli hagejaga suuline kokkulepe, et ruumide üürimiseks üüripinnaga 100 m2 asus hageja kasutama 2003.a jaanuarist. Üüri pidi hageja tasuma kostja poolt esitatud arvete alusel 2500.- kr igakuiselt. Hageja pidi kasutama ruume 10 aastat. Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi kohaselt ning alates 31.10.2003 jättis ta esitatud arved põhjendamatult tasumata. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole, et arutada tema ettepanekuid ruumide kasutamise osas ja mingeid avaldusi ega taotlusi üürisuhte kehtivuse ajal hageja ei teinud ning hagiavalduses toodud väited üüripinna seisukorra, kütteprobleemide ja üürihinna alandamiseks üürisuhtes lõpetamise kohta on tagantjärele otsitud ja paljasõnalised. Hagejal on käesolev ajani sõiduki remondi eest tasumata ja samuti pole hageja mingeid pretensioone autoremondi kohta kostjale esitanud ning sellest tulenevalt on ka nõue alusetu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 271 lg 1 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Nii hageja kui ka kostja esindaja H.Reiteli seletuste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline üürileping 10 aastaks alates 2003.a jaanuarikuust ruumide, asukohaga Rapla, Viljandi mnt 67A, suuruses 100 m2, üürimiseks. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja tasub kostjale arvete alusel igakuiselt üüri 2500.-kr ja samuti kasutatud elektri- ja soojusenergia eest. Samuti leppisid pooled kokku, et hageja teostab üüritud ruumile parendusi ja muudatusi. Kostja esindaja H.Reitel ütles hagejale üürilepingu üles erakorraliselt VÕS § 316 alusel ning üürileping lõppes 01.10.2004, kuna hageja ei tasunud üüri alates 31.10.2003. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise hageja poolt ruumile tehtud ja ruumi väärtust oluliselt suurendanud parenduste ja muudatuste eest. VÕS § 285 lg 1 sätestab, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. VÕS § 286 lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Tunnistaja August Vinkmanni ütlustest nähtub, et tema tegi remonti hageja poolt üüritavas ruumis. Osa seinu lõhuti, osa uksi suleti, vahetati laeplaadid, tehti WC, pandi veetrass, üks sein soojustati, värviti aknad ja radiaatorid.

Fototabelite kohaselt värviti ka laed, seinad. Kohus leiab, et üüritud ruumi väärtus on oluliselt suurenenud kanalisatsiooni, veevärgi ja eraldi ruumi WC jaoks ehitamisega. Nimetatud ehitus oli hädavajalik parendus, kuna ilma WC ja kanalisatsiooni olemasoluta ei oleks olnud hageja töötajatel võimalik üüritud ruumis töötada. Seega poleks saanud üüritud ruumi vastavalt sihtotstarbele kasutada. Muud hageja poolt hagis loetletud remondi- ja koristustööd ei ole ruumi väärtust oluliselt suurendanud, nimetatud tööd tegid ruumi vaid hageja jaoks hubasemaks. Kuna parendus tehti kostja esindaja nõusolekul ja teadmisel, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele mõistlik hüvitis tehtud parenduse eest. Kuna poolte vahel sõlmiti üürileping ja parendus tehti ajal, mil kehtis VÕS § 286 lg 1 redaktsioonis, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kokkulepe selle õiguse välistamise või piiramise kohta on tühine. Seega on tühine poolte kokkulepe selle kohta, et tehtud parenduse eest ei pea kostja hagejale hüvitist tasuma. Hüvitise suuruse arvestamisel tugineb kohus hageja poolt esitatud: 1) remont- ja parendusöödeks kulunud materjalide ja teenustööde akt-nimekirjale, mille kohaselt sanitaartehnikale tehtud kulud on summas 1176,46 kr, tööriistade (piikvasar, saag, nurklihvija, heitvee vedu) rent summas 1216,50 kr, mida tõendavad rendiarved, ostetud materjalide arved (tl 16-30). Kuna aktis ei ole eraldi välja toodud, kui palju on kulunud ehitusmaterjali just kanalisatsiooni ja WC tegemisele, siis leiab kohus, arvestades ka fototabelit (tl 70), et mõistlik summa on 2000.- krooni; 2) remont- ja parendustööde teostamise aktile (tl 31), mille kohaselt heitveetrassi kraavi tsemendiga katmine summas 280.- kr, veetrassi paigaldus 960.- kr, segumasina kastutus 80.-kr; 3) remont- ja parendustööde teostamise aktile (tl 38), mille kohaselt remondi teostajale August Vinkmannile on tasutud heitveetrassi toomise eest 2920.-kr, WC ehitus 813,33 kr, värvimistööd 8 tundi 325.- kr. Kokku 9771,29 kr. Hageja palub mõista kostjalt välja alusetult tasutud üür ja tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale alusetult üüri. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Tööprojekti (tl 89) kohaselt on Rapla, Viljandi mnt 67A II korruse suurus 99,6 m2 ning hageja kasutada oli ka I korruse koridor ja trepp. Seega vastab hageja poolt üüritud ruum poolte vahel sõlmitud üürilepingule, mille kohaselt hageja kasutada oli ruum kogusuuruses 100 m2. Kohus leiab, et hageja väide, et ruum oli ainult 80 m2 ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Hageja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi plaani ega joonist, millest nähtuks, et tema arvutus on õige. Seega ei ole hageja kostjale tasunud alusetult ajaperioodi 02.05-30.09.2003 eest üüri kokku 3340.- kr ega ei kuulu tunnustamisele hageja õigus mitte maksta kostjale alusetult üüri summas 7434.-kr. Kostja on esitanud arved kuni 30.09.2004 üüri osas õigesti ning hagejal lasub kohustus üürilepingu kohaselt tasuda üüri igakuiselt 2500.-kr kuni üürilepingu lõppemiseni. Hageja palub tunnustada hageja õigust alandada üüri ja mõista kostjalt välja ülemäära tasutud üür, kuna ruum oli kütteperioodil jahe, pesula kemikaalide lõhn ja veeaur pressis ruumi, kostja rikkus otseselt poolte kokkulepet tagada hagejale, tema töötajaile ja klientidele takistuseta juurdepääs hoone sissekäiguukse juurde. Tunnistaja Palmi Jürismaa ütluste kohaselt oli hageja poolt üüritud ruum hommikuti külm hilissügisest

kuni kevadeni, mis takistas õmblustöö tegemist. Samuti seisid välisukse ees autod, nii et ei pääsenud ukse juurde. Ruumi all asus autopesula ning sealt tulevad keemilised aurud panid pea valutama. Tunnistaja Anne-Lii Grünbaumi ütluste kohaselt hommikuti oli külm, et töötada ei saanud. Autod seisid ukse ees, raske oli asju kaugelt tassida, kliendid ei leidnud kohta üles, hageja autod ei saanud ukse ette sõita. Autopesulast tulid aurud üles, seetõttu hakkasid töötajatel lõunast pead valutama. VÕS § 276 lg 1 sätestab, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. VÕS § 278 lg 1 p 4 sätestab, et kui üüritud asjal tekib kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule. VÕS § 296 lg 2 sätestab, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. VÕS § 282 lg 1 p 1 sätestab, et üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama. Kohus leiab, et tunnistajate P.Jürismaa ja A-L.Grünbaumi ütlustega ei leidnud tõendamist, et üüritud ruum ei vastanud lepingutingimustele. Tunnistaja A.-L.Grünbaumi ütlustest nähtub, et kütet osteti kolme peale ning kütte hind oli vastuvõetav. Seega toimus kütmine vastavalt poolte kokkuleppele, s.o ruume köeti sellise koguse küttega, mida sai kokku lepitud hinna eest osta. Tunnistaja August Vinkmanni ütluste kohaselt oli ruum algusest peale niiske ja lõhnas halvasti. OÜ Taaste autopesula tööruumi riskianalüüsi alusel on antud välja Rapla Linnavalitsuse poolt kauplemisluba kuni 15.08.1010. Seega vastab autopesula mikrokliima nõuetele. Kostja esindaja võtab omaks, et hageja on korra pöördunud tema poole, et autopesulast tuleb auru. Käidi koos vaatamas ning leiti, et kui alt on uks lahti, siis tõmbas auru ruumi sisse. Hagejal oli teada üürilepingut sõlmides, et samas hoones asub autopesula ning seega oli algusest peale teadlik autopesulaga kaasnevate lõhnade olemasolust. Samuti oli hagejal teada see, et hoone ees olev plats oli kolme asutuse kasutada. Seega mitte ainult hageja töötajate autod ei kasutanud seda. Kuid üürileping sõlmiti sellegi poolest. Hageja poolt nimetatud puudused ei tekkinud üürilepingu kehtivuse ajal. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja poolt nimetatud puuduste tõttu ei saanud hageja üüritud ruumi kasutada. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja kordagi üürilepingu kehtivuse ajal oleks pöördunud kostja esindaja H.Reiteli poole, et üüritud ruum ei vasta lepingutingimustele, palunud takistused kõrvaldada. Hageja palub alandada üüri kogu üüriperioodi eest. VÕS § 112 lg 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seaduses sätestatud avaldust hageja kostjale teinud ei ole. Seega on hageja minetanud õiguse esitada nõue kostja vastu üüri alandamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju seoses hageja auto praakremondiga. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt

kasutatakse. VÕS § 642 lg 3 sätestab, et töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Tunnistaja Henry Hamburgi ütluste kohaselt hageja auto summuti väljalaske kollektori ja leegitoru vaheline ühendus lasi mootorist tulevaid heitgaase läbi. Autole oli varasema remondi käigus paigutatud väljalaskekollektori ja leegitoru ühendamiseks mittesobiva suurusega ja ebakvaliteetsed ühendustikkpoldid. Seetõttu ei olnud võimalik sinna paigutada uut originaaltihendit ja ei saanud ühendust korralikult tihedalt poltidega pingutada. Seetõttu tuli eemaldada väljalaske kollektor mootorilt, et saaks eemaldada mittesobivad tikkpoldid ja paigaldada uued. Akti kohaselt oli autoremondi maksumus 3561.- kr. Tõendi kohaselt tasus hageja remondi eest 3561.- kr 06.01.2006. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks teinud hageja autole praakremondi. Kostja tegi hageja autole remondi 2003.a nii nagu hageja soovis. Hageja ei soovinud, et kostja vahetab ära leegitoru. Kuna leegitoru flantš oli kõver, siis see ei pressinud tihendit kinni ja põletas tihendi uuesti läbi, mistõttu kollektori ja leegitoru ühendus lasi heitgaase läbi. Autoremondilukksepp H.Hamburg vahetas leegitoru 2006.a ära ja heitgaase enam läbi ei tulnud. Seega kogutud tõenditega leidis tõendamist, et peale leegitoru vahetamist väljalaske kollektori ja leegitoru vaheline ühendus heitgaase enam läbi ei lasknud ning auto remont sai ka seetõttu korralik. Ühendustikkpoltide suurus ei tinginud autole uue remondi tegemist, vaid roostetanud leegitoru. Seega ei ole kostja oma kohustusi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Autoremont teostati kostja poolt 2003.a alguses. Uus remont teostati hageja autole 2006.a jaanuaris, s.o kolm aastat hiljem. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja oleks pöördunud kostja poole ja nõudnud töö parandamist seoses teostatud remondiga. Seega ei ole ka kostja keeldunud töö parandamisest ning hagejal puudub seaduslik alus nõuda kulutuste hüvitamist seoses uue remondiga, mis toimus 3 aastat hiljem. Arve-saatelehest nr 11 17.03.2003 nähtub, et kostja esitas hagejale arve auto remondi ja tagavaraosade eest summas 1705.- kr. Kostja esindaja H.Reiteli sõnul hageja selle eest tasunud ei ole. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta nimetatud summa kostjale oleks tasunud. Nimetatud arvele on hageja omakäeliselt kirjutanud tasutud, kuid selliselt tehtud märge ei ole tõendina aktsepteeritav. Hageja ei ole esitanud hagi küttekulude suuruse vaidlustamiseks, seega ei võta kohus seisukohta küttearvete õigsuse suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja