Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-6482 Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Nxx Sxx esitas 24.01.2017 Viru Maakohtule hagiavalduse Exx Exx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 12.10.2010 Nxx Sxx AS-ga SEB Pank õppelaenu käenduslepingu, mille alusel hageja kui käendaja oli võtnud endale kohustust tagama panga eest õppelaenusaaja Exx Exx (endine Sxxa) vastu tekkinud või tekkivad nõuded. Käesoleval ajal hageja ja kostja ei ela koos. Kostja on sõitnud Saksamaale ära ja laenu ei tagastanud. Hageja kui käendaja on tasunud õppelaenu oma rahavahenditest kostja eest. Seisuga 12.01.2017 hageja on maksnud kokku summas 2616 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid: -

-

-

12.10.2010 Nxx Sxxi ja AS SEB Pank vahel sõlmitud õppelaenu käendusleping nr 900312001080, mille kohaselt käendaja kohustub antud käenduslepingu alusel tagama pangal laenusaaja vastu tekkinud ja/või tekkivad nõuded. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 3834, 69 eurot ( 60 000 krooni), tl 4-5; 01.10.2012 Eesti Perekonnaseisu asutuses registreeritud abielulahutuse tõend nr 42012/6152, mille kohaselt on registreeritud Nxx Sxxi ja Exx Exx vahel abielulahutus, tl 6; 12.01.2017 AS SEB Pank konto väljavõtte, millest nähtub, et Nikolya Sxx on maksnud perioodil 01.10.2012 kuni 12.01.2017 ralalised vahendid Exx Exx eest kokku summas 3641, 39 eurot, tl 7-8; Kirjavahetus Nxx Sxxi ja AS SEB Pank vahel, millest nähtub, et hagejal on vormistatud käendusleping summas 3834,70 eurot, tl 9-16; 16.01.2017 maksekorraldus, millest nähtub, et riigilõiv summas 275 eurot hageja poolt on tasutud, tl 17; OÜ Rester poolt koostatud 16.01.2017 sularaha arve summas 15 eurot ja 23.01.2017 arve summas 177 eurot õigusabi eest.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja teatas kohtule, et kostja saatis temale raha oma poja ülalpidamiseks, kuna poeg elas koos hagejaga. See, mida kostja saatis Western Union kaudu, seda raha on hageja avalduse koostamisel arvestanud ja ei eita, et kostja on osaliselt tagasi raha maksnud. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ning esitas kirjaliku seisukoha, milles kinnitas hagi nõude.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja võttis AS-lt SEB Pank laenu kokku 3834,70 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlus, et hageja tagastas laenu. Poolte vahel on vaidlust selles, kas kostja peab laenu hagejale tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg-te 1 ja 3 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

2-15-6482 VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu üles-ütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 152 lg 1 esimese lause kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. TsMS § 230 lg 1 ls 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud kohtule dokumente, mis tõendaks kohustuste täitmist. Seega tuleks eeldada, et kohustused on täitmata. Hageja on esitanud küll AS SEB Pank konto väljavõtte, millest nähtub, et ta täitis käendajana käendatavaid kohustusi täies ulatuses. Kohtule on esitatud hageja ja võlausaldaja vahel 12.10.2010 sõlmitud õppelaenu käendusleping (tl 4-5), mille p 6.1 kohaselt võitis käendaja vastutuse AS SEB Pank kohustuste täitmise eest. Kohus on juba märkinud, et poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab laenu hagejale tagastama. Kostja võttis laenu, kuid ei ole seda tagastanud. Hageja on kostja kohustuse täielikult täitnud. Seega eeldused on täidetud ning hageja võib pöörduda nõudega kostja vastu. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt 2616 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus välja mõista kostjalt riigilõiv kokku summas 275 eurot ja õigusabi kulud summas 192 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 467 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.