2-06-22218
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja 08. juuni 2007.a Tallinn koht Tsiviilasja number
2-06-22218
Tsiviilasi
S K hagi KÜ vastu 24.05.06.a. koosoleku otsuse tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Hageja: S K (ik xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: R Sillandi (ik xxx, OÜ S-Milt Grupp) Kostja: KÜ (Reg. kood xxx, aadress xxx) Kostja esindaja: A Ratnikov (AB Tibar&Partnerid, aadress xxx)
Kohtuistungi toimumise
10.05.2007.a.
aeg Kohtuistungil osalejad
Hageja esindaja: R Sillandi Kostja esindaja: Aleksei Ratnikov
Rahuldada S K hagi KÜ vastu 24.05.06.a. koosoleku otsuse tühistamise nõudes. Tühistada KÜ liikmete 24.05.2006.a. üldkoosoleku otsuse p 2, millega otsustati juhatuse liikmetele ja kojamehele tasu maksmine. Menetluskulud jätta KÜ kanda. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 08.06.2007.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostja juhatus kutsus 08.05.2006.a kutsega kokku KÜ liikmete üldkoosoleku, mille päevakorda kuulus ühe küsimusena ka 2006.a eelarve ja remonditööde plaan (päevakorrapunkt nr. 2). Koosolekul osalejad registreeriti ja koosoleku läbiviimine protokolliti. Registreerimise kohaselt osales 24.05.2006.a koosolekul 46 isikut, sh. 13 volituse alusel. Koosolekul võeti vastu otsuse punkt nr. 2, mis sisaldas juhatuse tasustamist. Protokolli kohaselt tehti kolm erinevat ettepanekut – maksta juhatusele kas 3 500 krooni, 3 000 krooni või 2 500 krooni töötasu. Koosoleku juhataja väljastas kolm protokolli: ühe käsitsi kirjutatud ja teise trükitud kujul. Käsitsi kirjutatud protokolli kohaselt hääletas 3 500 kroonise töötasu poolt 26 isikut, vastu oli 19 isikut ja erapooletu oli 1 isik. Trükitud protokolli kohaselt hääletas 3 500 kroonise töötasu poolt 23 isikut, vastu oli 19 isikut ja erapooletu oli 1 isik. Mõlema protokolli kohaselt teisi ettepanekuid ei hääletatud. Hageja on seisukohal, et kostja 24.05.2006.a koosoleku otsus ei ole kooskõlas seadusega ning see tuleb tühistada. MTÜS § 21 lg 5 kohaselt üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige või tema esindaja, kellel on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine mittetulundusühingu liige. KÜS § 10 1 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Korteriühistu põhikirja punkt 3.1.2 kohaselt saab ühistu liikme esindajaks olla üksnes teine ühistu liige. Seega on KÜ pidanud vajalikuks kitsendada kokkuleppeliste esindajate ringi. Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et KÜ juhatus arvestas ekslikult 8 KÜ liikme häält, kuna neil kas ei olnud esindusõigust tulenevalt MTÜS § 21 lg 5 ja KÜS § 10 1 või ei olnud volitajal õigust volitust anda. Kuna 24.05.2006. a toimunud koosolekul võeti päevakorrapunkt nr. 2 vastu häältega käsitsi kirjutatud protokolli kohaselt 26 poolt, 19 vastu ja 1 erapooletu ning trükitud protokolli kohaselt poolt 23 poolt, 19 vastu ja 1 erapooletu, siis arvestades 8 isiku esindusõiguse puudumist ei ole selge, kas otsused on vastu võetud või mitte. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Täiendavalt ei saa arvestada veel 4 juhatuse liikme hääli, sest KÜ põhikirja punkt 6.6 sätestab, et korteriühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemine või temale nõude esitamine. Hageja S K palub tühistada KÜ liikmete 24.05.2006.a. üldkoosoleku otsuse punkt nr. 2, millega otsustati juhatuse liikmetele ja kojamehele tasu maksmine. Kostja seisukoht Kostja seisukohalt ei ole kostja rikkunud üldkoosoleku tegemisel ja otsuste koostamisel protsessuaalseid norme. Kogu hageja hagi on suunatud kostja tegevuste alusetuks takistamiseks. Kostjale jääb täiesti arusaamatuks hagiavalduse mõte ehk millist eesmärki soovib hageja saavutada hagiavalduse esitamisega. Kostja arvates ei või hageja kõrvalise isikuna määrata – kuidas KÜ liikmed peaksid välja andma volikirju ning keda peaksid KÜ liikmed käsitlema oma perekonna liikmetena. Kostja peab arvestama volitajate tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 2 ja § 115-118 kohaselt. Kostja ei ole teinud tehinguid juhatuse liikmega. Juhatuse liikme ja kojamehe töötasu suurus oli otsustatud kostja eelarve ja tööde plaani hääletamisel. Kostja leiab, et tema ei ole teinud tehinguid juhatuse liikmetega. Samuti ei ole kostja esitanud nõudeid juhatuse liikmete vastu. Juhatuse liikme ja kojamehe tasu suurus oli otsustatud kostja eelarve ja tööde plaani suhtes hääletamisel. Igal juhul on liikmel õigus otsustada eelarve ja tööde plaani suhtes. Selge see, et kostja eelarve hõlmab kõiki eelarves sisalduvid valdkondi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
Hageja seisukoht Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmisele. Kostja arvates ei või hageja kõrvalise isikuna määrata – kuidas KÜ liikmed peaksid välja andma volikirju ning keda peaksid KÜ liikmed käsitlema oma perekonna liikmetena. Sellest tulenevalt ei ole hageja vaidlustanud volituste andmist, saamist ega volituste tühistamist või tühisuse tunnustamist. Hageja nõue puudutab kostja üldkoosoleku otsuse tühistamist. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt juhul, kui isikul puudub õigus vaidlustada volituse andja ja saaja vahelist õigussuhet, puudub tal ka õigus vaidlustada tehingut, mida esindaja tegi. Hageja on seisukohal, et kostja üritab vaidluseset muuta ja näidata vaidlust käsunduslepingu vaidlusena, mille algatamiseks ei ole hagejal õigust. Vaidlus on aga tegelikkuses selle üle, kas kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsused on formaalselt ja materiaalselt õiguspärased või mitte. Volituse puudumise korral on antud tehing tühine. Hageja on seisukohal, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused on ebaseaduslikud, kuna otsuse vastuvõtmisel osalenud isikud, kellel ei ole seaduse ja põhikirja kohaselt õigust otsuse vastuvõtmisel osaleda. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostja vastusest ei tulene ühtegi asjaolu ega põhjendust, mis takistaks hagi rahuldamise ja kostja üldkoosoleku otsuse tühistamise. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. KÜ § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 sätestab, et käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et korteriühistu üldkoosolek toimus 24.05.2006, hagi üldkoosoleku otsuse tühistamiseks on esitatud kohtule 24.08.2006.a. Kuna hageja viibis üldkoosolekul, siis hakkas seaduses ettenähtud tähtaeg hagi esitamiseks kulgema koosoleku toimumisele järgnevast päevast ning möödus 25.08.2006.a. Seega esitati hagi seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 24.05.2006.a. toimuv KÜ koosoleku otsus (tl 70-75, 105-116) on kooskõlas seadusega- kellel oli esindusõigus üldkoosolekul osalemiseks ja hääletamiseks ning kas üldkoosolekul oli otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum olemas. Kõigepealt analüüsib kohus hageja väidet selle kohta, et korteriühistu 24.05.2006.a. üldkoosoleku otsus tuleb tühistada, kuna üldkoosolekul puudus otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum. 24.05.2006.a. toimunud koosolekul punkti 2 osas hääletas 43 inimest, millest trükitud protokolli kohaselt oli 23 poolthäält, 19 vastuhäält ja 1 erapooletu ning käsitsi kirjutatud protokolli kohaselt 26 poolthäält, 19 vastuhäält ja 1 erapooletu. Seoses sellega, et kohtule esitatud trükitud kui ka käsitsi kirjutatud protokollis olevad andmed on vastuolulised, ei ole kohtule arusaadav, millist tõendit tuleb arvestada, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut selle kohta, kas üldkoosolekul puudus otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum või mitte. Sellest tulenevalt tuleb 24.05.2006.a. koosoleku otsuse punkt 2 tühistada ning hagi rahuldada.
Kohus peab vajalikuks anda hinnang ka koosolekul osalenud isikute esindusõiguse olemasolu või selle puudumise kohta. KÜS § 10 1 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Korteriühistu põhikirja (tl 8-16, 94-102) punkti 3.1.2 kohaselt saab ühistu liikme esindajaks olla vaid teine ühistu liige. Sellest tulenevalt kohus nõustub hageja seisukohaga, et KÜ on pidanud vajalikuks kitsendada esindajate ringi. Kohtule esitatud A -L K volikirjast nähtub, et A -L K ( omanik) volitab S Z esindama ennast 24.05.2006.a. toimuval KÜ üldkoosolekul (tl 31, 87). Hageja leiab, et A -L K ei ole KÜ liige. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kinnistusraamatu väljavõttelt (tl 25-29, 76-80, 117-121) nähtub, et omanik on A -L V . Rahvastikuregistri andmetel on A -L V ja A -L K üks ja sama isik, nimelt V on A -L K neiupõlvenimi. Sellest tulenevalt kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et volituse saajal ei olnud õigust osaleda KÜ üldkoosolekul esindajana või et puuduks A -L K õigus volitust anda. Kohtule esitatud A S `i (-46 omanik) volitusest nähtub, et A S andis ühisvolituse oma vanematele – M S `ile ja S S a`le. Hageja on seisukohal, et mõistlik on ühistu liikme pereliikmetena käsitleda ühistu liikme abikaasat ja lapsi ning vanemaid, vendi ja õdesid üksnes juhul, kui nad elavad koos ühistu liikmega ja neil ei ole perekonda. Tulenevalt põhikirja p-st 3.1.2 ei saa vanemad olla ühistu liikme esindajaks, mistõttu ei olnud M S `il ja S S a`l õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Kohtule esitatud G G (omanik) ja A M `i ( omanik) volitustelt nähtub, et G G ja A M volitavad V. T `i esindama ennast 24.05.2006.a. toimuval üldkoosolekul. Hageja leiab, et V. T ei kuulu MTÜS § 21 lg 5 või KÜS § 101 sätestatud isikute hulka, kuna ta ei ole ühistu liige ega volitajate perekonnaliige või abikaasa. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna V. T ei ole korteriühistu liige, ei olnud tal õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Kohtule esitatud A T `i ( omanik) ja N Ž `i ( omanik) volitustest nähtub, et A T andis volituse oma isale – V T `ile ja N Ž oma isale. Hageja on seisukohal, et mõistlik on ühistu liikme pereliikmetena käsitleda ühistu liikme abikaasat ja lapsi ning vanemaid, vendi ja õdesid üksnes juhul, kui nad elavad koos ühistu liikmega ja neil ei ole perekonda. Tulenevalt põhikirja p-st 3.1.2 ei saa vanemad olla ühistu liikme esindajaks, mistõttu ei olnud V T `il õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Kohtule esitatud J N (omanik) volitusest nähtub, et J N andis volituse oma abikaasale – S. B `ile. Tulenevalt põhikirja p-st 3.1.2 ei saa abikaasa, kes ei ole korteriühistu liige olla ühistu liikme esindajaks, mistõttu ei olnud S. B `il õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kinnistusraamatu andmetel on kaasomanikud J N ja I N . KÜS § 5 lg 5 kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Ka KÜ põhikirja p 2.1 kohaselt kui korter on
registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. Nimetatud kokkulepet poolte vahel ei ole sõlmitud. Koosolekul osalesid mõlemad kaasomanikud (J N esindaja kaudu ja I N isiklikult). Seoses sellega, et KÜS § 5 lg 5 välistab sellise olukorra, kus korteriomandi kaasomanikel on mitu häält, ei ole põhjendatud mõlema kaasomaniku osalemine koosolekul, mistõttu ei olnud ka I N `l õigust üldkoosolekul hääletada. Korteriomandi -62 omanikuks on vastavalt kinnistusregitri väljavõttele Nadežda Pelihh, kes osales koosolekul esindaja kaudu. Seoses sellega, et esindajal puudus volitus, puudus tal õigus osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et seitsmel esindajal (v.a A -L K esindajal) ei olnud õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada, mistõttu peab kohus põhjendatuks ka sel juhul koosoleku otsuse p 2 tühistamise ja uue koosoleku läbiviimise. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.