Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

võeti päevakorrapunkt nr 2 vastu häältega käsitsi kirjutatud protokolli kohaselt 26 poolt, 19 vastu ja 1 erapooletu ning trükitud protokolli kohaselt poolt 23 poolt, 19 vastu ja 1 erapooletu, siis arvestades 8 isiku esindusõiguse puudumist ei ole selge, kas otsused on vastu võetud või mitte. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Täiendavalt ei saa arvestada veel 4 juhatuse liikme hääli, sest KÜ põhikirja p 6.6 sätestab, et korteriühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemine või temale nõude esitamine. Hageja palus tühistada KÜ Kanepi 4 liikmete 24.05.2006 üldkoosoleku otsuse p 2, millega otsustati juhatuse liikmetele ja kojamehele tasu maksmine. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku tegemisel ja otsuste koostamisel protsessuaalseid norme. Hageja kõrvalise isikuna ei või määrata, kuidas KÜ liikmed peaksid välja andma volikirju ning keda peaksid KÜ liikmed käsitlema oma perekonna liikmetena. Kostja peab arvestama volitajate tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 ja § 115-118 kohaselt. Kostja ei ole teinud tehinguid juhatuse liikmega. Juhatuse liikme ja kojamehe töötasu suurus oli otsustatud kostja eelarve ja tööde plaani hääletamisel. Igal juhul on liikmel õigus otsustada eelarve ja tööde plaani suhtes. Selge see, et kostja eelarve hõlmab kõiki eelarves sisalduvid valdkondi. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. 24.05.2006 toimunud koosolekul p 2 osas hääletas 43 inimest, millest trükitud protokolli kohaselt oli 23 poolthäält, 19 vastuhäält ja 1 erapooletu ning käsitsi kirjutatud protokolli kohaselt 26 poolthäält, 19 vastuhäält ja 1 erapooletu. Kohtule esitatud trükitud kui ka käsitsi kirjutatud protokollis olevad andmed on vastuolulised. Seega ei saa anda hinnangut selle kohta, kas üldkoosolekul puudus otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum või mitte. Sellest tulenevalt tuleb 24.05.2006 koosoleku otsuse p 2 tühistada ning hagi rahuldada. Anne-Liisi Kermas (xxxxxx x-xx omanik) volitas Svetlana Zõrjanovat esindama ennast 24.05.2006 toimuval KÜ Kanepi 4 üldkoosolekul. Kinnistusraamatu väljavõttelt nähtub, et Xxxxxx x-xx omanik on Anne-Liisi Vahl. Rahvastikuregistri andmetel on Anne-Liisi Kermase neiupõlvenimi Vahl. Sellest tulenevalt oli volituse saajal õigus osaleda KÜ Kanepi 4 üldkoosolekul esindajana. Andrei Sapovalovi (Xxxxxx x-xx omanik) andis ühisvolituse oma vanematele Mihhil Sapovalovile ja Svetlana Sapovalovale. Tulenevalt põhikirja p-st 3.1.2 ei saa vanemad olla ühistu liikme esindajaks, mistõttu ei olnud Mihhil Sapovalovil ja Svetlana Sapovaloval õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Galina Greku (Xxxxxx x-xx omanik) ja Avetis Matevosjani (Xxxxxx x-xx omanik) volitasid V. Tsarkovi esindama ennast 24.05.2006 toimuval üldkoosolekul. Kuna V. Tsarkov ei ole korteriühistu liige, ei olnud tal õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Aleksander Tsarkovi (Xxxxxx x-xx omanik) ja Nikolai Žigatši (Xxxxxx x-xx omanik) volitustest nähtub, et Aleksander Tsarkov andis volituse oma isale Viktor Tsarkovile ja Nikolai Žigatš oma isale. Tulenevalt põhikirja p-st 3.1.2 ei saa vanemad olla ühistu liikme 2(5)

esindajaks, mistõttu ei olnud Viktor Tsarkovil õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Jekaterina Navina (Xxxxxx x-xx omanik) andis volituse oma abikaasale S. Bonatskasile. Tulenevalt põhikirja p-st 3.1.2 ei saa abikaasa, kes ei ole korteriühistu liige, olla ühistu liikme esindajaks, mistõttu ei olnud S. Bonatskasil õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Samuti on kinnistusraamatu andmetel Xxxxxx x-xx kaasomanikud Jekaterina Navina ja Irina Navina. KÜ Kanepi põhikirja p 2.1 kohaselt kui korter on registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. Nimetatud kokkulepet poolte vahel ei ole sõlmitud. Koosolekul osalesid mõlemad kaasomanikud (Jekaterina Navina esindaja kaudu ja Irina Navina isiklikult). Seoses sellega, et KÜS § 5 lg 5 välistab sellise olukorra, kus korteriomandi kaasomanikel on mitu häält, ei ole põhjendatud mõlema kaasomaniku osalemine koosolekul, mistõttu ei olnud ka Irina Navinal õigust üldkoosolekul hääletada. Korteriomandi Xxxxxx x-xx omanikuks on vastavalt kinnistusregitri väljavõttele Nadežda Pelihh, kes osales koosolekul esindaja kaudu. Seoses sellega, et esindajal puudus volitus, puudus tal õigus osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada. Eeltoodust tulenevalt ei olnud seitsmel esindajal õigust osaleda nimetatud üldkoosolekul esindajana ja seal hääletada, mistõttu on põhjendatud ka sel juhul koosoleku otsuse p 2 tühistamine ja uue koosoleku läbiviimine. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub tõenditena vastu võtta KÜ Kanepi 4 liikmete 02.03.2007 üldkoosoleku väljavõtte ja KÜ Kanepi 4 liikmete 02.03.2007 üldkoosoleku registreerimiselehe. Maakohus jättis alusetult rahuldamata kostja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks toimikusse. Kostja soovis tõendada, et hageja osales KÜ Kanepi 4 liikmete 02.03.2007 üldkoosolekul ning hääletas 2006. eelarve kinnitamise poolt. Antud tõenditega on tõendatud hageja viibimine 02.03.2007 üldkoosolekul ja et hageja nõustus 2006. eelarvega ning sisuliselt ei saa tal olla nõudeid kostja suhtes ning hageja näitas oma tahteavaldusega nõusolekut kostja tegevusega 2006. majandusaasta jooksul. Esitatud tõendid ei haaku kohtu seisukohaga, et tuleks tühistada vaidlusaluse otsuse p 2 ja korraldada uus koosolek, kuna faktiliselt 2007 korraldatud üldkoosolekuga otsustati ühehäälselt, et 2006 p 2 sätestatud oli õige ning seda täideti nõuetekohaselt. Kostjal puudub objektiivne võimalus täita kohtuotsust. Nimelt 02.03.2007 KÜ Kanepi 4 üldkoosoleku otsusega otsustati kinnitada 2006. majandustegevuse aruanne. See tähendab, et vaidlusaluse otsuse p 2 on õige ja täidetud. Iseenesest kõnealuse otsuse p 2 tühistamine ei anna võimalust otsuse täitmiseks, kuna 02.03.2007 otsuse alusel 2006. majandustegevuse aruanne on täidetud ning kinnitatud. Kostja andmeil ei ole 02.03.2007 üldkoosoleku otsust vaidlustatud. Kohtuotsus on motiveerimata ning ei vasta TsMS § 436 ja 442 nõuetele. Kohus piirdus vaid hagis olnud väidetega analüüsimisega ning ei analüüsinud kostja vastuväiteid. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et volikiri on tehing ning kostja ei osalenud volikirja andmise (kui tehingu) juures. Kohtuotsuses osundatud volikirjad ei olnud iseenesest 3(5)

vastuolus seadusega. Samuti jättis kohus põhjendamatult arvestamata, et kostja oli kohustatud arvestama volitajate tahteavaldustega tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 2 ja §-dest 115-118. Kohtuotsus on vastuoluline. Ühest küljest käsitleb kohus oma otsuses kõnealuseid volikirju ja rahuldab hagi, teisest küljest ei olnud esitatud nõuet volikirjade/volituste tühiseks tunnustamiseks, mistõttu on volikirjad kehtivad ja volikirjade alusel tehtud õigusalased toimingud on kostjale siduvad. Kuna hagis märgitud volitused on tänase päeva seisuga kehtivad, siis puudub alus hagi rahuldamiseks. Maakohus tühistas mitte otsus nr 2, vaid teises otsuses viimase lause, mis tulenes otsuse p-st 2. Otsuse p 2 (eelarve ja tööde plaan 2006. aastaks) oli vastu võetud ja kinnitatud ning seda ei ole vaidlustatud ning iseenesest eelarve ja tööde plaan 2006. aastaks, mille alusel määrati juhatusele ja kojamehel tasu, on kehtiv ka praegu. Otsuse p 2 kontekstist võetud ühe lause vaidlustamine ei too endaga kaasa tagajärjeks kogu punkti mittekehtivuse. MTÜS sätestab, et võib vaidlustada otsuseid, mitte aga kontekstist võetud lauseid. Käesoleval juhul ei ole otsus MTÜS § 22 lg 1 tähenduses hageja poolt vaidlustatud, mis tõttu ei olnud alust hagi rahuldamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada. KÜS § 10 (1) kohaselt võib korteriühistu üldkoosolekul esindajaks olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Nimetatud säte on imperatiivse iseloomuga, s.o. korteriühistu liikme võimalike esindajate ringi ei või korteriühistu põhikirjaga kitsendada. MTÜS § 7 lg. 2 kohaselt, kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et tuleb arvestada (kohaldada) kostja põhikirja punkti 3.1.2, millega korteriühistu on pidanud vajalikuks kitsendada esindajate ringi, lubades üldkoosolekul puuduvat ühistu liiget esindada vaid teisel ühistu liikmel. Kostja põhikirja p. 6.8 kohaselt koostatakse üldkoosoleku kohta protokolle, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Nimetatud põhikirja punkti tuleb tõlgendada selliselt, et üldkoosoleku kohta koostatakse üks protokoll. Nagu maakohus tuvastas, koostati vaidlusaluse üldkoosoleku kohta kaks protokolli. Sealjuures käsikirjalises protokollis on märgitud, et koosolekul viibis 46 isikut ja p.2 juhatuse liikmete ja kojamehe tasu puudutavas osas hääletas poolt 26 isikut. Masinakirjalise protokolli kohaselt koosolekul viibisid või olid esindatud 43 ühistul liiget ja töötasu küsimuses hääletasid poolt 23 ühistu liiget. Kolleegiumi hinnangul tähendab kahe erinevate andmetega protokolli koostamine ühistu põhikirja rikkumist. 4(5)

Korteriühistu üldkoosolekul on 2. päevakorrapunkti „2006.a. eelarve ja remonditööde plaan“ all eraldi käsitletud ja hääletatud ühistu juhatuse liikmetele (ja kojamehele) tasu maksmise ja selle suuruse küsimust. Samas ei ole sellist küsimust üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud päevakorras mainitud. Ei ole vaidlust, et üldkoosolekul ei osalenud ega olnud esindatud kõik ühistu liikmed. MTÜS § 21 lg.4 kohaselt ei olnud üldkoosolek seetõttu pädev selles küsimuses otsust vastu võtma. Seetõttu vastab lõppkokkuvõttes maakohtu otsus üldkoosoleku otsuse tühistamiseks juhatuse liikmetele (ja kojamehele) tasu suuruse määramise osas KÜS §-le 13 lg.3 ja MTÜS §-le 241 lg.1 ja seetõttu puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Puuduvad andmed, et korteriühistu olek järgnevalt vaidlustatud üldkoosoleku otsust selles küsimuses uue otsusega kinnitanud. (MTÜS § 24 lg.2). Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsioonimenetluse menetluskulu apellandi kanda.

jätab

Tiit Kollom

Igor Amann

Ülle Jänes

kolleegium

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.