Tsiviilasja number
2-05-20399
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Tiit Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
06.06.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
G. M hagi K. J. V, A.M, V. K, L. H, I OY, M. V, M.S, MTÜ E, T AS ja A. K vastu lepingust taganemise avalduse tühisuse tunnustamiseks, lepingu kehtivuse tunnustamiseks ja lepingu täitmisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G. M määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja G. M, esindajad adv. Eerik Entsik ja adv. Enno Heringson; kostjad K.J. V, A. M, V.K, L. H, I OY, nende esindaj adv. Mikk Lõhmus; kostja M. V, esindajad Ülle Kullör ja adv. Kenno Filippus; kostjad MTÜ E ja A. K, esindaja Jaan Brikker; kostja M. S; kostja T AS; kolmas isik Tallinna linn, esindaja Tõnu Kõrda
Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2006 ja 12.12.2006 määrused hagi tagamise tühistamiseks ja vigade parandamiseks. Jätta rahuldamata K. J. V, A. M, V. K, L. H, I OY, C. J. B, M. V ja MTÜ E taotlused Harju Maakohtu 02.12.2005 määrusega rakendatud hagi tagamise tühistamiseks. G. M määruskaebus rahuldada. Määrus edasikaebamisele ei kuulu.
Asjaolud G. M esitas 18.11.2005 hagi K. J. V, A. M, V. K, L. H, I OY, C. J .C. B, M. V, M. S, MTÜ E ja AS S vastu lepingust taganemise 07.10.2005 avalduse tühisuse tunnustamiseks, 11.06.2004 lepingu kehtivuse tunnustamiseks ja lepingu täitmiseks kohustamiseks. Hageja esitas
28.11.2005 taotluse hagi tagamiseks, paludes kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosadesse nr xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx eelmärge Tallinnas x elamu pööningul väljaehitamise tulemusel moodustunud korteriomandi, mille reaalosa moodustab eluruum ligikaudse pindalaga 160 m2, omandiõiguse üleandmise tagamiseks G. M kasuks. Kohus rahuldas 02.12.2005 määrusega hagi tagamise taotluse. C. J. C. B ja M. V palusid 15.06.2006 esitatud taotluses tühistada hagi tagamise abinõu, mille alusel on neile kuuluvad korteriomandid koormatud eelmärkega. K. J .V, A. M, V. K, L. H, I OY esitasid 26.06.2006 taotluse hagi tagamise tühistamiseks ja palusid teha neile kuuluvate korteriomandite registriosades muutmiskanded, millega kustutada kanded eelmärgete kohta. MTÜ E esitas hagi tagamise tühistamise taotluse 11.07.2006. Kohus kaasas 16.10.2006 määrusega menetlusse kostjatena T AS ja A. K ning eemaldas 18.12.2006 määrusega menetlusest C. J. C. B ja AS S. Kohus tühistas 04.12.2006 määrusega hagi tagamise ning määras, et eelmärgete kanded tuleb kustutada kinnistusregistri registriosadest nr xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx. Vigade parandamise 12.12.2006 määrusega kohus määras, et eelmärgete kanded tuleb kustutada lisaks eelpool nimetatule ka registriosadest nr xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx. Kohus leidis 04.12.2006 määruse põhjendavas osas, et 11.06.2004 kokkuleppe näol on tegemist müügilepingu sõlmimise eellepinguga, mille p-st 3.3 tuleneb vaid K. J. V, A. M, V. K, L. H, I OY müügilepingu sõlmimise kohustus, mille kohaselt on nimetatud kostjad kohustatud müüma elamu pööningukorrusel väljaehitatava uue eluruumi hagejale kokkulepitud tingimustel. Tegemist on K.J. V, A.M, V.K, L. H, I OY kohustusega sõlmida hagejaga võlaõiguslik kokkulepe, mis asjaõiguses kehtiva abstraktsiooni põhimõtte kohaselt ei mõjuta ega saagi mõjutada müügieseme asjaõiguslikku staatust. Müügilepingu sõlmimise võlaõiguslik kohustus ei ole samastatav omandiõiguse üleandmise asjaõigusliku kohustusega. Hageja ei esitanud kohtule muid notariaalselt tõestatud kokkuleppeid. Seega ei tulene kohtule esitatud tõenditest ühelgi tingimusel hageja õigust nõuda K. J. V, A. M, V. K, L. H, I OY-lt omandiõiguse üleandmist elamu pööningul väljaehitamise tulemusel moodustunud korteriomandile. Eelmärkega tagamata müügilepingu sõlmimise kohustuse olemasolu ei välista ega piira müüja õigust müügilepingu eset kehtivalt käsutada. Kuivõrd x pööningu kohta on korteriomand veel moodustamata ning pööning kuulub mõttelistes osades K. J. V, A. M, V. K, L. H, I OY korteriomandite koosseisu, toob iga kostjate korteriomandite käsutamine kaasa ka pööningu mõttelise osa käsutuse, mis piiraks potentsiaalselt eelmärgetega tagatud nõuet elamu pööningu väljaehitamise tulemusel moodustunud korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks. See tähendab, et eelmärgete õigusliku toime tõttu oleks tühine igasugune korteriomandite käsutamine kostjate poolt. Pooled ei sõlminud kokkulepet 11.06.2004 lepingust tuleneva pööningu võõrandamise kohustuse tagamiseks eelmärkega. Isegi juhul kui hagi täielikult rahuldava kohtuotsuse täitmiseks peaksid kostjad sõlmima hagejaga müügilepingu pööningu väljaehitamise tulemusel moodustunud korteriomandi võõrandamiseks hagejale, hõlmaks kohtuotsuse täitmine üksnes vastava müügilepingu sõlmimise nõude, mitte aga vastavast müügilepingust omakorda tuleneda võiva asjaõiguslepingu sõlmimise ja omandiõiguse üleandmise nõude, sunniviisilist rahuldamist. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus 11.06.2006 kokkuleppe kui eellepingu olemusega. Hageja nõuab vaid eellepingu, mitte aga selle alusel sõlmitava müügilepingu täitmist ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Kohus asus seisukohale, et kohtuotsuse täitmine ei saa ühelgi juhul kaasa tuua suuremat tagajärge kui müügilepingu sõlmimise poolte vahel, millest tuleneks kostjate eelmärkega tagamata võlaõiguslik kohustus kanda hagejale üle omandiõigus elamu pööningu väljaehitamise tulemusel moodustunud korteriomandile. Hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine ei piiraks ühelgi juhul kostjate õigust neile kuuluvaid korteriomandeid vabalt käsutada. Kohus leidis, et hagi tagamise abinõu on rakendatud nõude tagamiseks, mida ei ole kohtule esitatud. Kuivõrd ühegi
2(4)
hagis esitatud nõude täitmine ei eelda omandiõiguse üleandmise nõude sunniviisilist rahuldamist elamu pööningu väljaehitamise tulemusel moodustunud korteriomandile ega too kaasa hageja omandiõiguse tunnustamist nimetatud korteriomandile, ei tee hagi tagamise tühistamine võimatuks ega raskenda kohtuotsuse täitmist. Hagi tagamise abinõuna kostjatele kuuluvatele korteritele seatud käsutamise keelumärked tuli tühistada. Määruskaebus G. M palus 18.12.2006 esitatud määruskaebuses 04.12.2006 määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jääb hagejale selgusetuks, millised on need muutunud asjaolud, mis annaksid kohtule õiguse TsMS § 386 lg 2 rakendamiseks. Võrreldes hagi tagamise seisuga, ei ole õiguslik olukord mitte üheski osas muutunud. Kohus vaatas esitatud hagi tagamise taotluse uuesti läbi, omamata selleks mingit seaduslikku motiivi, ja võttis hagi tagamise osas uue seisukoha samadel asjaoludel. See on otseselt vastuolus õiguskindluse printsiibiga ja sellega pani kohus toime olulise menetlusõiguse normide rikkumise. Eelmärge on antud juhul proportsionaalne ja õige hagi tagamise vahend, mis täidab Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-48-04 rõhutatud ja TsMS § 378 lg-s 4 sätestatud funktsiooni täies ulatuses. Vastupidiselt kohtu seisukohale ei ole eelmärke õigusliku toime tõttu tühine igasugune korteriomandite käsutamine K. J. V, A.M, V.K, L. H, I OY poolt. Tühine saaks see tulenevalt AÕS § 63 lg-st 3 olla üksnes osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Samas korteriomandi üleandmine või piiratud asjaõigusega koormamine ei kahjustaks ega piiraks hageja eelmärkega tagatud õigusi. Riigikohus on leidnud, et eelmärke puhul on tagatud ka kostja õigused, sest eelmärge ei takista kinnistusraamatusse kannete tegemist. Hagejal ei ole mingit huvi piirata kostjate omandiõiguse teostamist korteriomandite käsutamisel, välja arvatud osas, mis puudutab pööningu väljaehitamise tulemusel moodustunud korteriomandi omandiõiguse üleandmise tagamist. Seega ei kahjusta antud juhul hagi tagamine kostjate huve mitte ühelgi juhul. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus tuleb rahuldada. TsMS § 386 lg.2 kohaselt võib kohus poole taotlusel tühistada hagi tagamise asjaolude muutumisel või muul seadusega sätestatud alusel. Asjaolude muutumine on eelkõige hagi tagamise aluse äralangemine või tagatise pakkumine. Muud seadusega sätestatud alused on sama paragrahvi lg. 4 kohaselt hagi rahuldamata jätmine, hagi läbi vaatamata jätmine või menetluse lõpetamine. Antud juhul ei ole asjaolud, mille järgi maakohus otsustas hagi tagada, muutunud. Kostjad hagi tagamist ei vaidlustanud. Puuduvad ka muud seaduses sätestatud alused hagi tagamise tühistamiseks. Seetõttu ei ole maakohtu määrus hagi tagamise tühistamiseks kooskõlas märgitud TsMS §-ga 386 lg.2 ja tuleb tühistada ning jätta kostjate taotlused hagi tagamise tühistamiseks rahuldamata.
Tiit Kollom
3(4)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.