Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-23001 märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus edastas postiga kostjale hagimaterjalid, kuid kostja AS EMT hagiavalduses märgitud aadressil . Narva ei ela. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega viibi kinnipidamiskohas. 16.03.2007.a. kohtule esitatud taotluses taotles hageja kostjale menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist menetlusdokumendi väljavõtte ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Viru Maakohtu 29.03.2007.a. määrusega rahuldati hageja taotlus ning vastav teade hagi esitamisest oli tehtud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.03.2007.a. Kuna kättetoimetamine on toimunud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetega, loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 28.04.2007.a. Kohtu poolt hagiavaldusele vastamiseks määratud tähtajal pole kostja vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse § 5, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4935,06 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramine Hagiavalduses palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni, menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest 100 krooni ja õigusabi eest 838,96 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitab teisele poolele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1, § 407 lg 1, 3, § 415, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.