2-07-5227/2 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on AS xxx (likvideerimisel) on registrisse kantud 14.08.2002, aktsiakapitaliga 400 000 krooni ning ärinimega AS xxx, 21.11.2002 on ärinime muudetud xxx AS’iks ning 28.08.2006 AS’ks xxx. AS xxx (likvideerimisel) ainuosanik pankrotimenetluse algatamise seisuga on xxx, elukoht xxx on olnud ka võlgniku viimaseks juhatuse liikmeks ajavahemikus 08.12.2005 – 10.11.2006 (likvideerija kanne äriregistris 10.11.2006). AS xxx viimased nõukogu liikmed ajavahemikul 21.04.2004 - 10.11.2006 olid xxx, xxx ja xxx. AS xxx põhitegevusalaks on olnud laevade sisustustööd kõikjal maailmas. Ettevõtte kontor on asunud xxx ning ettevõttes on töötanud 2005. aaastal kuni 40 inimest. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on likvideerija sõnade kohaselt kõik töölepingud lõpetatud ning kõik töötajad, peale raamatupidaja, kel on kehtiv tööleping, on lahkunud. Võlgniku peamisteks klientideks olid erinevaid Norra ettevõtted ning suurimateks kaupade ja materjalidega varustajateks on olnud Eesti ettevõtted: xxx, xxx, xxx, xxx AS, OÜ xxx jt. Võlgniku arvelduskontode jäägid krediidiasutustes on negatiivsed. Pangakontodele on seatud kohtutäiturite Kaire Põlts ja Risto Sepp poolt arestid summas 43 707.93 krooni. Võlgniku majandustegevuses on arvestatava kuluartikli moodustanud tööjõukulud, mis on ulatunud kogukäibest 20 %-ni. Kogu võlgniku majandustegevus on lõppenud 2005. aasta lõpus, mille järgselt on toimunud üksnes viimaste projektide lõpetamine ning tarnijate poolt väljastatud kauba tagasinõudmine ja tagastamine. 2006. aastal on võlgniku poolt kantud muid ärikulusid kokku üle 2 miljoni krooni, mis on tingitud omandireservatsiooni alusel tagastamisele kuulunud põhivarade puudujäägist ning puuduvate laovarude saldo korrigeerimisest. Kogu majandustegevuse käigus on AS xxx teeninud kokku üle ühe miljoni krooni kahjumit. AS xx viimase 2 aasta majandustulemused on olnud negatiivsed. 2006. a majandustulemuseks oli kahjum 2 599 000 krooni ja ajavahemiku 01.01.2007 kuni 23.02.2007 tulemuseks oli samuti kahjum 174 118 krooni. AS xxx (likvideerimisel) raamatupidamist on peetud kuni pankrotimenetluse algatamiseni, kuid võlgniku raamatupidamine ei kajasta ajutise halduri hinnangul õigesti AS xx (likvideerimisel) tegelikku majanduslikku olukorda. Ajutine haldur on tuvastanud, et AS xxx (likvideerimisel) teadaolevad varad moodustavad alljärgnevalt: pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgniku pangakontodel rahalisi vahendeid kokku 0 krooni. Sularaha likvideerija kinnitusel puudub. Pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgniku teadaolevad rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik kajastab erinevaid nõudeid ostjate vastu kokku summas 3 215

2-07-5227 462 krooni, millest 2 988 697 krooni moodustab nõue xxx AS vastu. Suurematest nõuetest on lisaks kajastatud nõue Rootsi ettevõtte xxx AB vastu summas 123 326.50 krooni. Ostjad on esitanud nõuetele vastuväite ning on keeldunud arveid tasumast seoses võlgniku poolt tarnitud ebakvaliteetsete kaupadega. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik Norras teostatud ka garantiitöid, kuid ka see ei ole viinud antud asjas lahenduseni. Nimetatud nõuete laekumise on ebatõenäolisteks hinnanud ka likvideerija. Võlgnik kajastab varadena nõudeid xxx (juhatuse liige 21.11.2002-08.12.2005) vastu kokku summas 939 518 krooni ning töötaja xxx vastu summas 364 342 krooni. Nõuded on tekkinud ja bilansis kajastatud seoses aruandvate isikute võlgadega ning nimetatud isikute poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Võlgnik kajastab immateriaalse põhivara all arenguväljaminekuid seoses dušikabiini arendamise ning tootele tehtud kulutustega kokku summas 1 362 678 krooni. Ajutise halduri hinnangul puudub käesoleval ajal võimalus arvestada varadena nimetatud arenguväljaminekuid, kuna nimetatud varale ei ole võimalik määrata turuväärtust. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu, kajastamise ning nõuetega. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku kajastatud immateriaalse põhivara maksumus ei vasta selle tegelikule väärtusele ning võlgniku kajastatud nõuetes esineb õiguslikult vaieldavaid nõudeid. Arvestades võlgniku poolt kajastatud nõuete tehingu asjaolusid, tehtud tööde kvaliteete ning erinevaid sõlmitud võimalikke kokkuleppeid, ei ole ajutises pankrotimenetluses ajutise halduri hinnangul võimalik hinnata kajastatud nõuete tegeliku laekumise, kohtuvaidluste või täitmiste tulemit. Ajutine pankrotihalduri hinnangul võlgneb võlgnik tarnijatele pankrotimenetluse algatamise seisuga raamatupidamise andmetel 3 541 133 krooni. Arvestamata ei saa jätta antud olukorras asjaoluga, et võlgniku raamatpidamises ei ole kajastatud ka kaupade ja teenuste tarnimiseks lepingutest tulenevaid võimalikke intresse, viiviseid või leppetrahve. Ajutine haldur on arvamusel, et tarnijatel esinevad võimalused täiendavalt esitada lisaks põhinõuetele ka intressi ja viivise nõudeid. Teadaolevaid võlausaldajaid on käesoleval ajal kokku vähemalt 61. AS xxx laenukohustused moodustavad aktsionäri ees kokku 628 181 krooni ning Nordea Bank Finalnd Eesti ees 2,12 miljonit (arvelduskrediit). Ajutisele haldurile teadaolevalt on Nordea pank realiseerinud antud arvelduskrediidi katteks omaniku poolt antud tagatise, mistõttu nimetatud nõude pankrotimenetluses võib esitada aktsionär. Nordea pank on ajutisele haldurile kinnitanud, et nad võlgniku vastu nõudeid ei oma. Võlgniku maksuvõlg moodustab 05.03.2007 seisuga kokku 201 781 krooni. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgnikul raamatupidamise andmetel palgavõlad summas 144 000 krooni. Kokku on ajutine pankrotihaldur välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga tuginedes raamatupidamise andmetel moodustavad kokku vähemalt 6,6 miljonit krooni ning võlgniku raamatupidamises ei ole kajastanud võlgnevustest tingitud intresse ja viiviseid. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku raamatupidamine ei kajasta õigesti võlgniku tegelikke võetud kohustusi. Arvestades likvideerimismenetluses likvideerijale esitatud ja likvideerija poolt ajutisele haldurile üle antud võlgniku raamatupidamises mitte kajastatud kohustusi, moodustavad ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku kohustused pankrotimenetluse algatamisega kokku vähemalt 16,6 miljonit krooni. AS xxx põhitegevusalaks olnud laevade sisustustööd kõikjal maailmas on käesolevaks ajaks lõppenud üle aasta tagasi. Töölepingud on lõpetatud ning töölised lahkunud teise ettevõttesse. Samuti puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ei näe ajutine haldur täna

2-07-5227 õnnestunud ei võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paremaks muutuda või paraneda. Pole võimalik väita, et võlgniku maksejõuetus on ajutise iseloomuga, sest puudub võimalus prognoosida maksevõime paranemise aega ning võimalusi. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on maksevõimetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile on tutvustatud ettevõtte senist majandustegevust, äriideed ning antud ülevaade senisest majandustegevusest. Ajutine haldur on olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusel, et antud olukorras puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, kuna tegevuse jätkamiseks on vajalik eelkõige kvalifitseeritud tööjõud, lepingupartnerid ning likviidsed vahendid jooksvate kulutuste katteks ning toote edasiseks arenduseks. Suurem osa senistest koostöösuhetest on lõppenud, puuduvad tellimused ning vahendid tegevuse jätkamiseks. Ajutine haldur on veendunud, et olemasolevate nõuete realiseerimine pankrotimenetluses ei saa kujuneda sedavõrd edukaks, et rahuldada selle arvelt võlausaldajate nõuded ning võlgnikul esineks seeläbi ka võimalus hiljem oma tegevust jätkata ehk juriidilist isikut pankrotimenetluse lõppedes ei likvideerita. Peamiseks maksjõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku poolt tehtud ebakvaliteetsed tööd ning nendest tingitud ostjate poolt arvete mittetasumist. Võlgnik on püüdnud garantii korras vigu parandada, kuid see ei ole toonud kaasa lepingu poolte kokkulepet ning arvete tasumisi. Ajavahemikul 21.11.2002 – 08.12.2005 on võlgniku majandustegevust juhtinud juhatuse liige xxx. Alates 08.12.2005 on xxx kutsutud juhatuse liikmest tagasi ning peale senise majandustegevuse analüüsi selgus, et võlgniku raamatupidamine ei kajasta kõik olemasolevaid kohustusi ning senises tegevuses on esinenud juhatuse liikme poolseid kohustuste rikkumisi. Nimelt on teinud juhatuse liige nõukogu esimehe ning ainuaktsionäri seisukohalt ettevõtlusega mitteseotud kulusid vähemalt summas 939 518 krooni. Samuti on ettevõttega olnud seotud xxx, kellele on tehtud väljamakseid ning ettevõtlusega mitte seotud kulutusi vähemalt summas 364 342 krooni. Peale senise majandustegevuse analüüsi on võlgniku ainuaktsionär lõpetanud sisulise majandustegevuse ning kogu tegevuse on olnud suunatud lõpetamisele. 30.06.2006 on kantud kuludesse materjalid ning varude jäägid summas 937 500 krooni ning kantud maha raamatupidamises kajastatud tööriistad summas 524 315.35 krooni (soetusmaksumuse ning omandireservatsiooni alusel tagasi võetud kaupade eest esitatud kreeditarve vahe). AS xxx tegevuses ei ole olemasoleva informatsiooni põhjal võimalik tuvastada võlgniku poolt oma maksevõime olulise vähendamise või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. Samas ei saa välistada, et pankroti väljakuulutamise korral eelnimetatud asjaolud ilmnevad. Vastavalt äriseadustiku § 306 lg 31 on aktsiaseltsi juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui aktsiaselts on maksejõuetu ning seda mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et AS TS Projects juhatus ei ole esitanud pankrotiavaldust tähtaegselt. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda juba enne juhatuse liikme xxx valimist, võib väita, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamata jätmise eest on vastutav ka juhatuse liige xxx.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud ajutises pankrotimenetluses, et võlgniku majandustegevuses võib esineda pankrotiseaduse tähenduses raskeid juhtimisvigu, mis võivad olla ka võlgniku maksejõuetuse põhjusteks. Ajutisele haldurile esitatud andmetest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liige xxx võimaldanud teha võlgniku arvelt ettevõtlusega mitteseotud kulutusi 1 303 860 krooni ulatuses, samuti ei ole juhatuse liige esitanud raamatupidamisele võlgniku nimel võetud kohustuste kohta andmeid. Ajutine haldur leiab, et võlgniku majandustegevuses vajavad lähemalt uurimist eelkõige eelmise juhatuse poolt tehtud tehingud ja kulutused ning välja tuleb selgitada asjaolud, miks võlgniku raamatupidamises ei ole kajastatud kõiki võlgniku kohustusi. Ettevõtlusega mitteseotud kulutusi on tehtud juba alates 2002. aastast, mistõttu oleks vajalik kogu perioodi revideerimine, kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust ning pankrotihalduril võib olla võimalus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur arvamusel, et võlgade tekkimise algpõhjus on põhjustatud endise juhatuse liikme kergkäelisest suhtumisest majandamisse, ettevõtlusesse ning võetavatesse kohustustesse. Samuti väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning raamatupidamise moonutamine. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olemasoleva informatsiooni põhjal on rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses, kuid täpsem ning analüüsitud aruanne maksejõuetuse põhjuste kohta tuleb koostada PankrS § 132 sätestatut tähtaja jooksul. 2006. aastal on vähenenud võlgniku põhivarad kokku summas 1 710 000 krooni ulatuses ning peale likvideerimismenetluse alustamist veel 450 000 krooni ulatuses. Võlgniku kasutus olnud tööriistad ja muud vajalikud seadmed on omandireservatsioonist tulenevalt AS xxx AS poolt võetud tagasi 31.05.2006 ning esitatud ka vastavad kreeditarved. Puudunud ning kadunud seadmed on kantud seejärel võlgniku poolt kuludesse kokku summas 524 315 krooni. Samuti on võlgnik kandnud kuludesse 30.06.2006 materjalid ning varud summas 937 500 krooni. Raamatupidaja poolt antud seletuste kohaselt olid nimetatud varud juba majandustegevuses varem kasutatud või laos osaliselt kannatada saanud ning seejärel on tehtud varud raamatupidamises korrigeeritud. Likvideerimismenetluse käigus on võlgniku kapitalirendilepingud, mis olid kajastatud põhivara all, antud üle OÜ-le xxx. Haldur on seisukohal, et võlgnik on hüvitanud peale maksejõuetuse ilmnemist ja peale majandustegevuse lõppemist, olles asutanud samas ka uue ettevõtte xxx OÜ võlgniku arvelt makseid, mis on vastuolus seadusega. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluses võivad esineda ka tagasivõitmise võimalused tulenevalt PankrS § 113. Võlgnik on peale sisulise majandustegevuse lõppemist 30.06.2006 võõrandanud oma lähikondsele tööriistu ning kontoritehnikat kokku 125 744 krooni ulatuses. Võlgnik on andnud 2003. aastal omanikuga seotud ettevõttele laenu summas 2 092 195 krooni. 29.12.2005 võlgniku juhatuse otsus kohaselt on antud laenu arvelt tasaarvestatud xxx poolt võlgnikule antud laen summas 981 224 krooni ning ülejäänud nõudest lähikondse (JSN xxx) vastu summas 1 110 971 krooni on loobutud ning 2005. aastaaruandest nähtuvalt kantud lihtsalt kuludesse. Võlgniku juhatuse liige ja ainuaktsionär on asutanud 04.04.2006 uue ettevõtte ärinimega OÜ xxx. Tuginedes olemasolevale informatsioonile asub ajutine haldur arvamusele, et võib esineda ettevõtte üleminek ÄS § 5 alusel, kus ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes. Ajutisele haldurile teadaolevalt on OÜ xxx tegev samal tegevusala, kasutades selleks sama tööjõudu, sama asukohta, sama juhatust, aktsionäri ning isegi sama aadressiga kodulehekülge.

Ajutine haldur leiab, et antud olukorras ei ole õige lõpetada pankrotimenetlust raugemise tõttu ning pankrot tuleks välja kuulutada. Paraku puudub võlgnikul märkimisväärne vara, sealhulgas pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalik vara. Arvestades, et võlgnik omab suuremaid nõudeid Norra ja Rootsi ettevõtete vastu, siis on kohtusse pöördumine võlgnevuse välja mõistmiseks kulukas ning ilma rahaliste vahenditeta pole võimalik seda pankroti välja kuulutamise korral ette võtta. Samuti ei saa jätta arvestamata asjaoluga, et võlgniku nõuded on õiguslikult vaieldavad ning lõpptulemus täna ette teadmata. Analüüsides seni esitatud materjale ning võlgniku alltöövõtja (AS xxx) antud suulisi selgitusi, asub haldur seisukohale, et võlgnikul esineb võimalus nõuda osade summade tasumist, kuid kirjavahetusest nähtuvalt on esinenud tarnitud moodulitest mitmeid ning sealjuures olulisi vigu. xxx AS on esitanud 11 punkti peamistest puudustest, alustades silikooni puudumisest kuni vale põrandakütte ühenduseni välja. Kogu vaidlusega seotud dokumentatsiooni on äärmiselt mahukas ning kogu vaidlus keeruline. Ajutise halduri hinnangul oleks pankrotimenetluses mõistlik saavutada xxx AS kokkulepe hinna alandamises või kompromiss kohtu väliselt ning vältida võimelikke kulusid pöördumaks hagiga Norra kohtusse. Kaaluda oleks mõistlik üksnes arbitraažikohtu läbimine. Pöördumine Norra linnakohtusse on äärmiselt kuluks ning kohtuasja algatamise ning kohtusse pöördumisega seotud kulud ulatuvad vähemalt 70 000 Eesti krooni. Kohtuväliste läbirääkimiste alustamisega seotud kulud kohalike inkassobüroode poolt ulatuvad kuni 10 000 Eesti krooni. Arvestamata ei saa jätta asjaoluga, et pankrotimenetluses võimalus esitada tagasivõitmise hagi on samuti Norra füüsilise isiku vastu, mistõttu pankrotimenetluses esinevad kohtuvaidlused leiavad aset Norra Kuningriigis. Arvestades ajutises menetluses kogutud andmeid ning informatsiooni, hindab ajutine halduri võimalikuks xxx AS vastu esitatud nõude väärtuseks 500 000 krooni ning pankroti välja kuulutamiseks on vaja eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasuda vähemalt 75 000 krooni.

2-07-5227 varasid, kohustusi on võlgnikul 8 795 226.85 krooni. Ajutine pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse kohta (tl 3); vara ja võlgade nimekirjad (tl 4-5, 67-70); ajutise pankrotihalduri aruanne (tl 22-32); registriväljavõtted (tl 36-39, 42, 43, 52-54, 72-73); vastused järelepärimistele krediidiasutustesse (tl 40, 41, 44 -51); võlgniku 2004. a, 2005. a, 2006. a majandusaasta aruande väljavõtted (tl 55-60); bilanss 01.01.2007-23.02.2007 (tl 61-65); kasumiaruanne perioodi 01.01.2007 – 23.02.2007 kohta (tl 66); teatis maksuvõlgnevuste kohta (tl 71); võlgniku vastused järelepärimistele (tl 87); ajutise pankrotihalduri täiendav aruanne (tl 88-89) – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku seaduslik esindaja on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2005.a lõpus, töölepingud töötajatega, välja arvatud raamatupidaja, on lõpetatud, kogu majandustegevuse käigus on AS xxx teeninud kokku üle miljoni krooni kahjumit, võlgniku kahe viimase majandusaasta tulemused on olnud negatiivsed – 2006.a majandustulemuseks oli kahjum 2 599 000 krooni ja perioodi 01.01.2007-23.02.2007 majandustegevuse tulemuseks oli samuti kahjum 174 118 krooni. Võlgniku poolt korraldatud raamatupidamine ei kajasta ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, ajutine pankrotihaldur on asunud seisukohale, et arvestades võlgniku poolt kajastatud nõuete tehingu asjaolusid, tehtud tööde kvaliteete ning erinevaid sõlmitud võimalikke kokkuleppeid, ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik hinnata võlgniku raamatupidamises kajastatud nõuete tegeliku laekumise, kohtuvaidluste või täitmise tulemit. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul 16,6 miljonit krooni. Eeltoodust tulenevalt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid kohustuste võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande väljavõtte (tl 59) kohaselt on seisuga 28.08.2006 võlgniku omakapital negatiivne (-693 000 krooni). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama kas aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Tulenevalt ÄS § 222 peab aktsiakapital olema vähemalt 400 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastatud on, et AS xxx maksejõuetus on välja kujunenud 2006.a jooksul, enne 28.06.2006. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et AS xxx üldkoosolek oleks seisuga 28.08.2006 tarvitusel võtnud ÄS § 301 nimetatud abinõud. Järelikult pidid äriühingu aktsionärid tulenevalt ÄS § 301 p 3 otsustama pankrotiavalduse esitamise või juhatuse liige, vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 esitama kohtule pankrotiavalduse. Nimetatut kohustust eelnimetatud isikud täitnud ei ole ja tähtaegselt kohtule pankrotiavaldust esitatud ei ole. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda ning asjaolu, et võlgniku töötajad on lahkunud tööle teise ettevõttesse ning võlgniku endine

2-07-5227 juhatuse liige on hõivatud muu tegevusega, ei ole ilma täiendavate investeeringuteta võimalik võlgniku tegevust jätkata. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluses võivad esineda tagasivõitmise võimalused tulenevalt PankrS § 113. Võlgnik on peale sisulise majandustegevuse lõppemist 30.06.2006 võõrandanud oma lähikondsele tööriistu ning kontoritehnikat kokku 125 744 krooni ulatuses. Võlgnik on andnud 2003. aastal omanikuga seotud ettevõttele laenu summas 2 092 195 krooni. 29.12.2005 võlgniku juhatuse otsus kohaselt on antud laenu arvelt tasaarvestatud xxx poolt võlgnikule antud laen summas 981 224 krooni ning ülejäänud nõudest lähikondse (xxx) vastu summas 1 110 971 krooni on loobutud ning 2005. a aastaaruandest nähtuvalt kantud lihtsalt kuludesse. Võlgniku juhatuse liige ja ainuaktsionär on asutanud 04.04.2006 uue ettevõtte ärinimega OÜ xxx. Ajutisele halduri arvamuse kohaselt on OÜ xxx tegev samal tegevusala, mis oli võlgniku tegevusala, OÜ xxx kasutab tegevuseks sama tööjõudu, sama asukohta, sama juhatust, aktsionäri ning isegi sama aadressiga kodulehekülge. Eeltoodust tulenevalt võib esineda ettevõtte üleminek ÄS § 5 alusel. Võlgnik omab suuremaid nõudeid Norra ja Rootsi ettevõtete vastu, kohtusse pöördumine võlgnevuse välja mõistmiseks on kulukas ning ilma rahaliste vahenditeta pole võimalik seda pankroti välja kuulutamise korral ette võtta. Samuti on võlgniku nõuded õiguslikult vaieldavad. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud esitatud materjale ning kuulanud ära võlgniku alltöövõtja (AS xxx) suulised selgitusi ning on seisukohal, et võlgnikul esineb võimalus nõuda osade summade tasumist, kuid kirjavahetusest nähtuvalt on esinenud tarnitud moodulitest mitmeid ning sealjuures olulisi vigu. Kogu vaidlusega seotud dokumentatsiooni on äärmiselt mahukas ning kogu vaidlus keeruline. Samuti esineb ajutise pankrotihalduri hinnangul pankrotimenetluses võimalus esitada tagasivõitmise hagi Norra füüsilise isiku xxx vastu, mistõttu pankrotimenetluses esinevad kohtuvaidlused leiavad aset Norra Kuningriigis. Arvestades ajutises menetluses kogutud andmeid ning informatsiooni, hindab ajutine halduri võimalikuks xxx AS vastu esitatud nõude väärtuseks 500 000 krooni. 2006. aastal on vähenenud võlgniku põhivarad kokku summas 1 710 000 krooni ulatuses ning peale likvideerimismenetluse alustamist veel 450 000 krooni ulatuses. Võlgniku kasutus olnud tööriistad ja muud vajalikud seadmed on omandireservatsioonist tulenevalt AS xxx AS poolt võetud tagasi 31.05.2006 ning esitatud ka vastavad kreeditarved. Puudunud ning kadunud seadmed on kantud seejärel võlgniku poolt kuludesse kokku summas 524 315 krooni. Samuti on võlgnik kandnud kuludesse 30.06.2006 materjalid ning varud summas 937 500 krooni. Raamatupidaja poolt antud seletuste kohaselt olid nimetatud varud juba majandustegevuses varem kasutatud või laos osaliselt kannatada saanud ning seejärel on tehtud varud raamatupidamises korrigeeritud. Likvideerimismenetluse käigus on võlgniku kapitalirendilepingud, mis olid kajastatud põhivara all, antud üle OÜ-le xxx. Haldur on seisukohal, et võlgnik on hüvitanud peale maksejõuetuse ilmnemist ja peale majandustegevuse lõppemist, olles asutanud samas ka uue ettevõtte xxx OÜ võlgniku arvelt makseid, mis on vastuolus seadusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et esinevad võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul kulub pankrotimenetluse läbiviimiseks 75 000 krooni. Harju Maakohus on

2-07-5227 02.05.2007 määrusega kohustanud huvitatud isikuid (võlausaldajad, võlgnik või mõni muu kolmas isik) tasuma kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 75 000 krooni. Võlausaldajad KVxxxOÜ, xxx AS, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx AS, OÜ xxx, xxx xxx OÜ, xxx AS, OÜ xxx, xxx OÜ, AS xxx, OÜ xxx, AS xxx, xxxAS, OÜ xxx, on tasunud kokku AS xxx pankrotimenetluse kulude katteks 75 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus on kindlaks teinud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja ei ole ajutise iseloomuga ning esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võlausaldajad on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 75 000 krooni, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kuna ajutine haldur on oma arvamuses leidnud, et võlgniku majandustegevuses vajavad lähemalt uurimist eelmise juhatuse poolt tehtud tehingud ja kulutused ja välja tuleb selgitada asjaolud, miks võlgniku raamatupidamises ei ole kajastatud kõiki võlgniku kohustusi ning kuna ettevõtlusega mitteseotud kulutusi on tehtud juba alates 2002. aastast, mis eeldab kogu perioodi revideerimiste, et kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust, siis kohustab kohus pankrotihaldurit eelnimetatud asjaolud välja selgitama ja vajadusel korraldada tekitatud kahju sissenõudmine. Samuti kohustab kohus pankrotihaldurit välja selgitama võimaliku ettevõtte üleminekuga seotud asjaolud. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võib võlgniku majandustegevuses esineda pankrotiseaduse tähenduses raskeid juhtimisvigu, mis võivad olla ka võlgniku maksejõuetuse põhjusteks, võlgniku juhatuse liige xxx on teinud võlgniku arvelt ettevõtlusega mitteseotud kulutusi 1 303 860 krooni ulatuses, samuti ei ole juhatuse liige esitanud raamatupidamisse võlgniku nimel võetud kohustuste kohta andmeid, ettevõtlusega mitteseotud kulutusi on tehtud juba alates 2002. aastast, mis näitab, et võlgade tekkimise algpõhjus on põhjustatud endise juhatuse liikme kergkäelisest suhtumisest majandamisse, ettevõtlusesse ning võetavatesse kohustustesse, väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning raamatupidamise moonutamine. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses, kuid täpsem ning analüüsitud aruanne maksejõuetuse põhjuste kohta on võimalik koostada PankrS § 132 sätestatut tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna esinevad põhjendatud kahtlused, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edasise pankrotimenetluse käigus välja selgitama nimetatuga seotud asjaolud ja esitama kohtule selle kohta kirjaliku põhjendatud seisukoha. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Indrek Leppsoo, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest. Merike Varusk Kohtunik