2-07-5227/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta, s.h andmed iga pandieseme müügist saadu kohta AS TS (pankrotis) pankroti väljakuulutamisel võlgnikul rahalised vahendid puudusid. AS TS (pankrotis) vara moodustus pankroti väljakuulutamisel peamiselt üksnes ebatõenäolistest nõuetest ostjate vastu kokku summas 3 198 831.56 krooni, s.h nõue Norra ettevõtte AS Bvastu summas 2 988 697.72 krooni, Rootsi ettevõtte M/V AB vastu summas 123 326.50 krooni, M/S Fvastu 12 485.99 krooni ning OVDS vastu summas 74 321.35 krooni. Tegemist oli juba pankroti väljakuulutamisel ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega, mis leidis ka edasise pankrotimenetluse käigus kinnitust. Eelnimetatutest suurima - AS B vastu esitatava nõude summas 3 198 831.56 krooni – osas on pankrotihaldur lõpparuandes märkinud, et nõude esitamine on perspektiivitu, kohtualluvus on Norras ning ainuüksi kohtumenetluse algatamisega seotud kulud ületavad 200 000 krooni ning et pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal ja arvestades kohtuvaidluse perspektiive, ei olnud Norra kohtusse pöördumine olemasolevate andmete põhjal võlausaldajate huvidest ning pankrotimenetluse kuludest lähtuvalt mõistlik. AS-i TS (pankrotis) kahjude hüvitamine seoses aktsiaseltsile C M ettevõtte üleminekuga ebaõnnestus, kuna aktsiaselts C M osutus maksejõuetuks ning (pankrotis) pankrotimenetluses puudub vara ning sealne haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. AS C M pankrot on kuulutatud välja eelkõige sooviga algatada kriminaalmenetlus juhatuse liikme vastu ning koguda läbi pankrotimenetluse vajadusel täiendavaid andmeid. Sellest lähtuvalt ei ole haldur pankrotitoimkonna nõusolekul esitanud kohtusse hagi nõude tunnustamiseks. Nõue võlgniku juhatuse liikme TH’i vastu summas 494 986.44 krooni lahenes Harju Maakohtu poolt tsiviilasi nr 2-08-55578 kinnitatud kompromissiga, mille alusel laekus pankrotivarasse 336 424 krooni. Laekumised AS TS (pankrotis) pankrotivarasse kokku moodustavad 419 340.14 krooni, s.h: - 15 võlausaldaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutud summad, kokku 75 000 krooni, on hiljem halduri poolt pankrotivarast tagastatud makse teinud isikutele; - pankrotieelsete nõuete katteks ostjate vastu – 1 784.43 krooni; - käibemaksu tagastamisena Maksu- ja Tolliametilt – 6 000 krooni; - kompromissi täitmisena TH’ilt – 336 424 krooni; - pangakonto intressid – 131.71 krooni.

1.8.Pankrotihalduri arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuse kohta Halduri hinnangul oli AS TS (pankrotis) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku poolt tehtud ebakvaliteetsed tööd ning nendest tingitud ostjate keeldumised arvete tasumisest (tekkinud kvaliteedivaidlused). Haldur märgib, et võlgnik on püüdnud küll garantii korras vigu parandada, kuid see ei ole toonud kaasa lepingupoolte kokkulepet ja arvete tasumisi. Lõpparuandest nähtub, et AS TS (pankrotis) majandustegevuse analüüsi käigus on selgunud, et ajavahemikul 21.11.2002 kuni 08.12.2005 (tagasikutsumiseni) võlgniku majandustegevust juhtinud juhatuse liikme TH’i töötamise ajal ei kajastanud võlgniku raamatupidamine kõiki olemasolevaid kohustusi, samuti on tuvastatud juhatuse liikme kohustuste rikkumisi, eelkõige kulusid, mis ei ole olnud ettevõtlusega seotud. Halduri hinnangul juhatus ei ole esitanud pankrotiavalduse tähtaegselt, samas ei ole maksejõuetuse põhjusteks otseselt kuriteo tunnustega teod. Analüüsides võlgniku majanduslikku olukorda, väidab haldur, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamata jätmise eest on vastutav enne KSN’i valimist tegutsenud juhatuse liige TH, kelle vastu pankrotimenetluses teistel alustel esitatud hagi osas tehtud kompromissi alusel on pankrotivarasse raha laekunud, mistõttu halduri arvamuse kohaselt on pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmises süüdiolev juhatuse liige tsiviilvastutuse juba kandnud. Samas lisab pankrotihaldur, et ta osutab igakülgset kaasabi seonduva - aktsiaseltsi C M (pankrotis, registrikood XXX, juhatuse liige kuni 17.03.2009 TH) - pankrotimenetluses, kus tema, Indrek L , on pankrotitoimkonna liige. Nimetatud pankrotimenetluses on TH’i kuriteo tunnustega teod selgemad ja menetluse käigus on algatatud kriminaalmenetlus. Seetõttu ei ole Indrek L hinnangul AS TS (pankrotis) pankrotimenetluses olemasolevate andmete põhjal kuriteo teadet vajalik eraldi koostada. Kokkuvõtvalt on pankrotihaldur arvamusel, et AS TS (pankrotis) võlgade tekkimise algpõhjuseks on endise juhatuse liikme TH’i kergkäeline suhtumine majandamisse, ettevõtlusesse ja võetavatesse kohustustesse, samuti väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning raamatupidamise moonutamine. 7(11)

Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS TS (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihalduri hinnangul oli AS TS (pankrotis) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku poolt tehtud ebakvaliteetsed tööd ning nendest tingitud ostjate keeldumised arvete tasumisest (tekkinud kvaliteedivaidlused), samuti endise juhatuse liikme TH’i kergkäeline suhtumine majandamisse ja raamatupidamise moonutamine. Kohus leiab, et AS TS (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead. Pankrotiavalduse esitamisel koosnes võlgniku vara peamiselt nõuetest ostjate vastu kokku summas 3 198 697.56 krooni. Nimetatud nõuded olid juba pankrotiavalduse esitamise seisuga ebatõenäoliselt laekuvad ja nimetatu leidis kinnitust ka edaspidises pankrotimenetluses. Nõuded ostjate vastu moodustasid nõuded Norra ja Rootsi ettevõtete vastu, mille sissenõudmine pankrotimenetluses osutus perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust, kuna ei ole ilmutanud piisavalt hoolsust lepingupartnerite valikul, pole kogunud lepingupartnerite valikul piisavalt informatsiooni ega ole hinnanud riske, millised tagajärjed toob kaasa lepingu sõlmimine isikutega, kelle maksedistsipliini kohta puuduvad andmed. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liikmed taganud äriühingu poolt kvaliteetse ehitusteenuse osutamist, millega juhatuse liikmed on rikkunud hoolsus- ja kontrollikohustust. AS TS (pankrotis) teenuste ostjad jätsid tasumata teenuste eest 3 198 831.56 krooni. Kuna võlausaldajatel on AS TS (pankrotis) II ja III järgus tunnustatud nõuetest saamata jäänud 7 456 445.92 krooni, siis võimaldanuks ostjate poolt teenuste eest tasumine rahuldada võlausaldajate nõudeid ca 50 % ulatuses. Pankrotihalduri esitatud andmete kohaselt ei kajastanud võlgniku juhatuse liige THvõlgniku raamatupidamises kõiki olemaasolevaid kohustusi, eelkõige kulutusi, mis ei olnud ettevõtlusega seotud. Samuti on võlgniku bilansis kajastatud nõuded, mille sissenõudmine on lootusetu. Nimetatud teod on käsitletavad raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisena. Võlgniku omakapital on seisuga 28.08.2006 olnud – 693 000 krooni (tl 59). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 kohaselt peab aktsiakapitali suuruseks olema vähemalt 400 000 krooni. Seetõttu pole võlgniku omakapital vastanud äriseadustiku nõuetele, samuti näitab negatiivne omakapital, et võlgniku kohustused ületasid juba 2006. a augustis oluliselt võlgniku vara. ÄS § 180 lg 51 tulenevalt tuleb äriühingu maksejõuetuse väljakujunemisel juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul. Nimetatud tähtaega võlgniku juhatuse liikmed täitnud ei ole. Asjaolu, et pankrotiavaldust ei esitatud seaduses toodud tähtaja jooksul viis võlgniku vara olulise vähenemiseni, mille tõttu võlausaldajate nõuded jäävad olulises osas rahuldamata. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumine põhjustas äriühingu maksejõuetuks muutumise ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tagajärjel ei osutunud võimalikuks võlausaldajate nõuete rahuldamine täies 8(11)

3.Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 järgi määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. AS TS (pankrotis) pankrotimenetluses laekumised vara müügist, tagasinõudmisest ja muul viisil pankrotivara hulka arvatud raha kokku on olnud summas 344 340.14 krooni. Kohus arvestab halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskusi. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuste hindamisel lähtub kohus sealhulgas pankrotivara iseloomust, võlgniku tegevusalast ja võlausaldajate arvust ning pankrotimenetluse ulatusest. Haldur on hinnanud AS TS (pankrotis) pankrotimenetlust tavapärasest keerukamaks eelkõige põhjusel, et vaidluste kese asus nii Eestis kui Norras ja Norrast info kogumine on olnud vaevanõudev. Haldur märgib, et ta on esitanud kohtusse hagi ning osalenud kohtuvaidluses, osalenud AS C M pankrotimenetluses võlausaldajana, koosolekutel, esitanud töötajate andmed Töötukassale, kusjuures tegemist on olnud suure hulga võlausaldajatega ning haldur on töötanud läbi põhjalikult esitatud nõudeavaldused ning esitanud vastuväiteid, mille tulemusena on vähenenud tunnustatud nõuete maht AS TS (pankrotis) pankrotimenetluses üle 50 %.

2-07-5227 PankrS § 651 lg 1 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 344 340.14 krooni halduri tasu alammäär 55 877 krooni. Indrek L poolt taotletav halduri tasu summas 55 877 krooni ei ületa pankrotiseadusega kehtestatud alammäära, sellega on nõustunud 25.03.2010 võlausaldajate üldkoosolek, pankrotitoimkond ning võlgniku esindaja. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Indrek L tasuks 55 877 (viiskümmend viis tuhat kaheksasada seitsekümmend seitse) krooni, millelt kuulub maksmisele sotsiaalmaks ning kinnipidamisele tulumaks ja kogumispensioni makse. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 55 877 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 18 439 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %.