Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, alates 14.04.1998.a.-18.06.2005.a. (2620 päeva), kokku summas 50 805.82 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 12 927.69 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 12 927.69 krooni, viivise summas 12 927.69 krooni, riigilõivu summas 2100.00 krooni ja õigusabikulude katteks 1292.77 krooni. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 404 lg 1 järgi võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni. Kohus määras 16.04.2007.a. määrusega antud hagi menetlemise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt kostjale väidetavalt esitatud arvete kordusväljatrükid koos Nõude loovutamise lepinguga nr XXX, enda ärakuulamist ei soovinud. Kostja täiendavalt midagi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 05.09.1997.a. sõlmitud tähtajatu Q GSM Leping nr 10008375, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 05.09.1997.a. Pakkumise nr 003512 (T2 00461) alusel on kostja tasunud AS-ile Ritabell 443.00 krooni (samas kui arve kokku moodustas tegelikult 442.50 krooni), millest liitumistasu (SIM kaart) on 295.00 krooni ja kuumaks Q15 147.50 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 02.03.1998.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 30.03.1998.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 30.03.1998.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 4357.48 krooni ja kõneteenused summas 8570.21 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et 30.03.1998.a. lõpparve nr XXX on kostjale väljastatud. Kostja nimetatud arve kättesaamist ei kinnita. Kohtule esitatud perioodil 06.12.1997.a. kuni 30.03.1998.a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest 2(3)

nähtuvalt on AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 12 927.69 krooni. Hagiavaldusele lisatud Q GSM lepingu lahutamatuks osaks olevad Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused, millel väidetavalt kogu võlgnevuse, s h viivise nõue põhineb, kehtestati alates märtsikuust 1998.a., samas kui leping kostjaga sõlmiti 05.09.1997.a. Arvestades eeltoodut jätab kohus alates märtsikuust 1998.a. kehtestatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 2792.38 krooni ulatuses (3 % x 12 927.69 krooni x 7,2 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 720.07 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 1400.00 krooni ja TsMS § 61 lg 1 kohaselt õigusabikulude katteks 50.00 krooni, seega kokku 1450 krooni.

Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.