lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-7435/17

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 25.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-7435/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1489
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-7435

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Peet Teidearu

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-7435

Tsiviilasi

T. OÜ hagi AS N. vastu 213 205,85 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende hageja: T. OÜ hageja lepinguline esindaja adv Toivo Viilup (AB Pohla & esindajad Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn); kostja: AS N. (RK 10078635, asukoht Kesk tn 9, Rõngu alevik, Rõngu vald, 61001 Tartumaa), esindaja juhatuse liige Peeter Kroonberg Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada T. OÜ hagi AS N. vastu.
2.Välja mõista AS-ilt N. 213 205,85(kakssada kolmteist tuhat kakssada viis) krooni T. OÜ-le.
3.Kohustada AS-i N. võlga tasuma järgmise graafiku järgi: 29.06.2007 120 000,00 krooni 31.07.2007 50 000,00 krooni 31.08.2007 43 205,85 krooni Kokku: 213 205,85 krooni
4.Tühistada Tartu Maakohtu 12. märtsi 2007. a määruse alusel tehtud hagi tagamine, millega seati käsutamise keelumärge AS-ile N. kuuluvatele sõidukitele Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses. Otsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS N. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 lähtuvalt esitab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kirjeldava osa üksnes kokkuvõtlikult.

8.märtsil 2007 esitas T. OÜ Tartu Maakohtusse hagi AS N. vastu võlgnevuse summas 362 986,30 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28. jaanuaril 2005 kokkuleppe veotariifides ja maksetingimustes veoteenuste osutamisel marsruudil Riga/Ventspils-Lübeck-Riga/Ventspils. Hageja osutas kooskõlas lepinguga kostjale veoteenust, esitades osutatud teenuste eest kostjale arveid. Kostja on vaatamata hagejapoolsele kohustuste täitmisele pidevalt viivitanud enda rahaliste kohustuste täitmisega hageja ees. Poolte vahel ei ole olnud erimeelsusi võlgnevuse eksisteerimise ega selle suuruse osas. Kostja põhivõlgnevus hageja ees 28.02.2007 seisuga oli 331 613,45 krooni ja viivisevõlgnevus 31 372,85 krooni. Hageja on lähtunud viivitusintressi arvutamisel intressimäärast 0,027 % viivitatud summalt päevas. Hageja nõue kostja vastu moodustas hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 362 986,30 krooni.
15.mail 2007 esitatud avalduses täpsustas hageja, et kuna kostja on pärast hagi esitamist tasunud hagejale vabatahtlikult võlgnevuse katteks 149 780,45 krooni, siis moodustab hageja nõue kostja vastu 9. mai 2007 seisuga 219 087,39 krooni (sellest 192 101,20 krooni põhivõlg ja 26 986,19 krooni viivis). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 219 087,39 krooni ja tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulud, sh hageja õigusabikulud, palub hageja jätta kostja kanda. Hageja taotles koos hagiavaldusega ka hagi tagamiseks keelumärke tegemist liiklusregistrisse ASile N. kuuluvatele sõidukitele T. OÜ kasuks. 12. märtsi 2007 määrusega rahuldas kohus taotluse ning 15. märtsil 2007 seati liiklusregistris keelumärge AS N. nimele registreeritud sõidukile Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX.

KOSTJA VASTUVÄITED

16.aprilli 2007 vastuses tunnistas kostja võlga, kuid vaidles vastu mõningatele hageja väidetele. Kostja ei nõustu hagi tagamisega, sest tal oli kavas sõiduk Ford Transit, millele on seatud keelumärge, müüa selleks, et võlga vähendada. Kostja on pidevalt käitunud heas usus ja võlga järjest kustutanud – 1 455 945,71-kroonisest võlast on saanud 362 000-kroonine võlg. Lisaks tasus AS N. 07.05.2007 hagejale 149 780,45 krooni ulatuses põhivõlga ja viiviseid. Samuti on kostja aktsepteerinud hageja poolt väljastatud viivisarveid. Kostja tunnistab hagi ning soovib maksta võla hagejale osamaksetena järgmiselt: Kohe pärast sõiduk Ford XXX XXX APX müügist raha laekumist 70 000,00 krooni 29.06.2007 50 000,00 krooni 31.07.2007 50 000,00 krooni

31.08.2007

43 205,85 krooni

Kostja palub tühistada hagi tagamiseks tehtud käsutamise keelumärke kostjale kuuluvale sõidukile Ford Transit, et kostja saaks selle arvelt võlga kustutada. Kostja palub mitte jätta kõiki menetluskulusid kostja kanda, sest hageja ei ole aidanud kaasa kokkuleppe leidmisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kostja on oma vastuses hagile hageja nõudeid tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtu esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise puhul nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
3.Hageja on oma 15.05.2007 seisukohtades palunud kohtul kostjalt välja mõista 219 087,39 krooni seoses sellega, et algsest võlgnevusest 362 986,30 krooni on kostja tasunud 149 780,45 krooni. 362 986,30 – 149 780,45 = 213 205,85 krooni. Et hageja ei ole esitanud nõutava summa muutmisele muid põhjendusi peale kostjapoolse võlgnevuse osalise tasumise, eeldab kohus, et tegemist on arvutusveaga, ning mõistab kostjalt välja 213 205,85 krooni.
4.Kostja on menetluse jooksul pidevalt taotlenud hagi tagamise tühistamist, et sõiduk, millele on seatud käsutamise keelumärge, müüa ja selle arvelt hagejale osa võlast tasuda. Hageja ei nõustu oma 15.05.2007 avalduses hagi tagamise abinõu tühistamisega, sest hagi tagamise tühistamisel ei oleks tema väitel hagi enam tagatud ja asjas tehtava kohtulahendi täitmine satuks ohtu. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Auto24 autoportaali andmetel on 1997—1999. väljalaskeaastaga Ford Transit’ite hinnad suurusjärgus 60 000—120 000 krooni (http://www.auto24.ee/kasutatud/nimekiri.php?a=100&aj=& b=7&c=Transit&a=100&j=0&f1=1997&f2=1999&g1=&g2=&k1=&k2=&h=0&i=0&p=0&ab=0&a c=0&ad=0&ae=0&af=50&otsi=otsi). Kostja on oma 16.04.2007 vastuses avaldanud, et tal on kokkulepe nimetatud sõiduki müügiks 70 000 krooni eest. Seega ei kataks sõiduki maksumus nagunii enamust hageja nõudest. Kostja senisest käitumisest nähtub, et ta ei ürita võlgnevuse tasumisest kõrvale hoida – vastupidi, ta püüab seda tasuda. Sellega seoses leiab kohus, et vastavalt TsMS § 445 lg-le 2 ei ole hagi tagamise abinõu jõusse jätmine lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ning seetõttu tuleb hagi tagamine tühistada.
5.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on oma 17.05.2007 taotluses pakkunud, et ta tasuks tagamise tühistamise korral koheselt, kui õnnestub nimetatud sõiduk maha müüa, 70 000 krooni ja ülejäänud summa maksegraafiku alusel 50 000 krooni kaupa kuus. Kohus leiab, et maksegraafiku järgne tasumine on hageja jaoks kõige lihtsam viis võlga kätte saada, ta on

menetluse kestel tehtud kompromissiettepanekus ka ise sellise tasumisviisiga nõustunud. Seega määrab kohus, et kostja peab võlgnevuse hagejale tasuma järgmise graafiku alusel: 29.06.2007 120 000,00 krooni 31.07.2007 50 000,00 krooni 31.08.2007 43 205,85 krooni Kokku: 213 205,85 krooni

6.Hageja on palunud tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Lisaks sätestab TsMS § 468 lg 1 p 1, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 163 lg 2 alusel võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Kohus on käesoleva hagi rahuldanud täies ulatuses ning teinud asjas õigeksvõtul põhineva otsuse. Poolte vahel on vaidlus olnud põhiliselt hagi tagamise tühistamise ning maksegraafiku üle. 2. aprillil 2007 pakkus hageja kostjale võlgnevuse likvideerimist maksegraafiku alusel iganädalaste maksetena summas 25 000 krooni. Kostja on 9. aprillil vastanud, et tal ei ole võimalik maksta üle 50 000 krooni kuus. Seepeale on hageja 10. mail 2007 esitanud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kus nõustub maksegraafikuga, mille järgi kostja tasub hagejale 50 000 krooni kuus. Samuti nõustus hageja kompromissettepanekus hagi tagamise tühistamisega. Kostja aga kompromissiga ei nõustunud, sest ta ei olnud nõus tasuma menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et hageja ei oleks kaasa aidanud kokkuleppe leidmisele – ta on taganenud mitmetest oma nõudmistest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Ta on pikka aega viivitanud lepingulise kohustuse täitmisega ning tõsi on, et seoses nõude aegumise tähtajaga (vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg-le 1 kolm aastat) oli hageja poolt kohtusse pöördumine põhjendatud. Seega, lähtudes eeltoodust kogumis, leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja