Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivuna summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumineja-tagastamine. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohtu selgitused

TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on menetlusdokumendid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 14.12.2023. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 04.01.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 245 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seoses tsiviilasjaga nr 2-23-132245 on hagejale tekkinud lepingulise esindajakulu (kulu õigusabile) summas 216 eurot (millest käibemaks on 36 eurot). Svea Inkasso OÜ on osutanud Svea Finance AS-ile õigusabi kahe tunni ulatuses (90 eur/h), mille eest on Svea Finance AS-ile esitatud 10.10.2023 arve nr 2310002 summas 216 eurot (summa koos käibemaksuga). Õigusteenust on osutatud järgnevalt: asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine tsiviilasjas 2-23132245– 2 h.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Svea Finance AS kinnitab, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu (antud juhul 54 eurot) täies ulatuses tagasi arvestada, sest maksukohustuslasel Svea Finance AS-il on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33, mida tõendab vastav hageja kinnituskiri. 2023. aastal on Svea Finance AS-il õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 86% tasutud käibemaksust. Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 174 lg-s 10 sätestatust tuleb hagejale hüvitada arvel toodud käibemaksust 86%, so 30,96 eurot (arvutuskäik: 36 x 86/100). Kokku on hüvitatavate õigusabikulude rahaliseks suuruseks 210,96 eurot (arvutuskäik: 30,96 + 180).

Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 245 + 210,96 = 455,96 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.